31 detsember 2022

2022. aasta kokkuvõte

See aasta oli minu jaoks päris edukas lugemisaasta, alati võiks ju rohkem ja seda mitte lõpparvu vaid, heade lugemiselamuste pärast, mis võinuksid olla. Aga pole midagi, lugemata raamatud liiguvad minuga koos uude aastasse ja olen kindel, et neid tuleb juurdegi.
Aasta kõige, kõige lemmikumat on raske välja tuua, kuid tagasimõeldes oli üks raamat, mis on mul nii elavalt meeles, et oleks lihtsalt patt mainimata jätta. See on Catherine Chidgey "Remothe Sympathy". Jätan selle siia koos lingiga mu postitusele. See pole kerge raamat, sest käsitleb väga valusaid teemasid, kuid raputas mu täiesti läbi.
 
8. Carlos Ruiz Zafón "Vaimude labürint" I (Unustatud raamatute surnuaed IV) (ülelugemine)
9. Stephen King "The Outsider" (ülelugemine)
34. Janet Skeslien Charles "The Paris Library" e.k. "Pariisi raamatukogu"
57. Viveca Sten "Still Waters" (I) e.k. "Vaga vesi"
 
Suur, suur tänu kirjastustele Varrak, Eesti Raamat ja Rahva Raamat koostöö eest! Aitäh, et mind toreda lugemisvaraga varustate.

Suur, suur aitäh kõigile, kes mu postitusi loevad. Ilma teieta oleks hoopis igavam. 

Ilusat uut lugemisaastat kõigile! Kohtume 2023. aastal uuesti!
 




Eva Björg AEgisdóttir "Sammud nagiseval trepil"


Idee ja kirjelduse poolest on tegemist kriminaalromaaniga, kus kodulinna tagasipöördunud politseinik Elma koos kolleegidega noore naise mõrvajuhtumit lahendama hakkab. Kuid tegelikult pole kuritegu teoses üldse kõige olulisem. Keskmes on hoopis valusad ja rasked kaotused ning raisatud elud. Selles polnud mitte ühtegi õnnelikku tegelast. 
Ma loen krimkasid kergeks meelelahutuseks ning kui tavaliselt on hea meel, et lõpuks mõrvar käes, siis sel korral tabasin end mõtlemast, et tegelikult poleks asi üldse nii kaugele minemagi. 
Tulevale lugejale soovitaksin seda võtta pigem kurva ja masendava perekonna- kui krimiromaanina. 

pealkiri: "Sammud nagiseval trepil"
autor:  AEgisdóttir, Eva Björg
tõlkija: Nooni, Eva
kirjastus: Eesti Raamat
formaat:
 pehmekaaneline
lehekülgede arv:  306
ilmumisaasta: 306

ISBN-13: 9789916703120

inglise keeles: "The Creak on the Stairs"
saksa keeles: "Verschwiegen"

Goodreadsi hinnag: 3/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Alexandre Dumas "Krahv Monte-Cristo" I-II


2022. aasta tõi mu lugemisnimekirja klassika, mis ootas juba pikalt oma järjekorda. Tegelikult olin esimest osa juba aastaid tagasi lugenud, kuid teine osa jäi pooleli, ju läks asi liiga igavaks. Jutt käib Alexander Dumas'i "Krahv Monte-Christost" ja tänu kirjastusele Varrak lugesin kaheosalise raamatu lõpuks ometi läbi.
Edmond Dantes'i lugu on üldjoontes paljudele kindlasti tuttav. Esimese raamatu alguses on ta noor, armunud, õnnelik ning lootusrikkas, sest ees ootab nii edutamine kapteniks, kui abielu armastatud neiuga. Kuid kadedad vaenlased kirjutavad valeliku salakirja, mille tulemusena noormees vahistatakse ning eluaegsesse vangistusse mõistetakse. Iffi kindluse vanglas kohtub ta kaasvangi, "hullu" abee Fariaga, kellest saab Edmondi mentor ja õpetaja. Enne oma surma avaldab abee õpilasele suure varanduse peidukoha.
Edmondil õnnestub vanglast põgeneda, ta otsib varanduse üles, saab üleöö pururikkaks ning võtab oma missiooniks kunagistele heategijatele tasuda ning vaenlastele kätte maksta. 
Kättemaks muutubki loo ning Edmondi elu sisuks ning paneb lõpuks teda ennastki mõtlema, et kui kaugele ta oma kättemaksuihas minna tahab. Ja mina lugejana mõtsiklesin samuti, et kas on olemas sellist asja nagu õiglane ja õigustatud kättemaks või mis oleks Edmondi kannatusi arvestades üldse "õiglane"? 
Pärast lugemist käisin "Hüljatute" muusikali vaatamas ning avastasin üllatusega, et raamatu ja muusikali tegevus toimub samal ajal. Oli tore mõelda, et krahv Monte-Cristo ja Jean Valjean võinuksid juhuslikult kuskil kohtuda.
Mulle väga meeldis. Tabasin end mõtlemast, et vanasti ikka võeti aga nii raamatuid kirjutada (kui ka lugeda), sest see on pikki ja detailseid kirjeldusi täis. Kui te ei karda pakse raamatuid ja väljakutseid, siis soovitan kindlasti lugeda. 

pealkiri: "Krahv Monte-Cristo I-II"
autor: Dumas, Alexandre
tõlkija: Hallap, Tatjana
kirjastus: Varrak
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv:  608 + 580
ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 1844-1846)

ISBN-13: 9789985353783 (I), 9789985353790 (II)

inglise keeles: "The Count of Monte Cristo"
saksa keeles: "Der Graf von Monte Christo"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!"***

Alex Smith "Ajalehetüdrukud" (I)


Peainspektor Robert Kett jätab oma töö Londonis maha ja kolib Norvichi, kus ta loodab oma elu otsast peale alustada. Ta naine rööviti ja on siiani teadmata kadunud, Robert jäi kolme väikse lapsega üksi. 
Kui linnas kaovad kaks ajalehetüdrukut, siis läheb Kett politseinikele appi ja elumuutusest ei tule midagi välja. 
Kas nõustute, et krimikirjanikele ei meeldi tavalised, ilma probleemideta politseiuurijad, tavaliselt on neil ikka lahutus seljataga ja/või alkoholiprobleem? Robert Kett oli selles mõttes hea vaheldus ning üksikvanemana pere- ja tööelu ühendamine andis raamatule huvitava, kohati isegi naljaka külje.
Mulle väga meeldis ja loodan sarja kindlasti edasi luguda, sest tahan teada, kuidas Ketti naise juhtum laheneb. 

pealkiri: "Ajalehetüdrukud"
autor: Smith, Alex
tõlkija: Jälle, Ülle
kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline

lehekülgede arv: 267
ilmumisaasta: 2022

ISBN-13: 9789916977187

inglise keeles: "Paper Girls"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

30 detsember 2022

Frank Herbert "Düün"


"Düün" on mu lugemisnimekirjas olnud juba 90ndate keskpaigast, mil kursusekaaslast seda loengute vahepeal lugemas nägin. Sellest ajast peale on tunne, et pean samuti läbi lugema. Ikkagi klassika. 
Minu kõige suurem möödalaskmine oli, et ma ei avastanud lõpus olevat sõnastikku enne, kui oma lugemisega nii kaugele jõudsin. Ärge teie sama viga tehke. Nii, et oma rumaluse pärast oli mul "Düünist" arusaamine hoopis keerulisem, kui võinuks.
Millest ma siis sõnastikuta aru sain? Arakkis on kõrbeplaneet, kus kaevandatakse vürtsi ja iga tilk vett, on kullast kallim. Siiani on seda valitsenud Harkonenni koda, kuid nüüd peab Atreidese koda juhtimise üle võtma. Hertsog Leto saabub planeedile koos oma armukese  Jessica ja poja Pauliga. Harkonennid ründavad, Leto sureb, kuid Paulil ja Jessical õnnestub põgeneda. 
Ma ei ole eriline ulme fänn, st tegelikult ei ole üldse, nii et "Düüni" lugemine oli korralik väljakutse. Olin meeldivalt üllatunud, sest kui juba loos sees olin, siis oli see omamoodi kütkestav. 
"Düün" jõudis mu aasta erilisemate lugemiselamuste hulka.  Asjatundjad, kas tasub sarjaga jätkata?

pealkiri: "Düün"
autor: Herbert, Frank
tõlkija: Alas, Urmas
kirjastus: Varrak
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv: 608
ilmumisaasta: 2020 (esmatrükk 1965)

ISBN-13: 9789985350585 

inglise keeles: "Dune"
saksa keeles: "Der Wüstenplanet

Goodreadsi hinnag: 3.5/5
 

29 detsember 2022

Freya Sampson "Viimane raamatukogu"


Chalcoti raamatukoguhoidja June on eraklik noor naine, kelle ainsaks kaaslaseks on raamatud. Tema esialgne plaan oli pärast keskkooli ülikooli minna, kuid ema raske haigus ja surm sundisid plaanides muudatusi tegema. Nüüd ei taha June enam kuhugi minna ja töötab juba aastaid raamatukogus, täpselt samamoodi nagu ema enne teda. 
Raamatukogu on küll pisike, aga kogukonnale väga oluline ja nii on suur šokk, kui volikogu otsustab raamatukogu sulgeda. Kohalikud elanikud ei kavatse sellega leppida ning hakkavad protestima. 
Ma olen täielikult raamatukogude usku. Seoses selle raamatuga hakkasin meenutama kõiki neid raamatukogusid, millega mul elus kokkupuuteid on olnud. Kooli raamatukogu kõrvale jättes, oli kõige esimene Jõgeva linnaraamatukogu, järgnesid Tartu Lutsu ja Ülikooli raamatukogud. Hiljem Kongressi raamatukogu Washington DC-is ning Berliini linnaosa raamatukogu. Michiganis elades külastan mitmeid raamatukogusid. Kui noorem lapse väike oli, siis käisime igal reedel jututunnis. Meil oli kindel kava - esmalt tund ja siis kasutatud raamatute nurga külastus, kus ta endale ühe raamatu osta sai. Sealne tädi meenutab ikka veel pisikest tüdrukut, kes igal reedel dollar käes raamatut ostma tuli. 
Selle raamatu tugevuseks ongi raamatukogu ning sellega seotud kogukonna kirjeldus. Mulle meeldis see värvikirev seltskond, kuid June oli ja jäi kellekski, kellega ma mingit sidet ei tundnud. Autor oli ta nii üle võlli kirjutanud, et muutus ebausutavaks. 
Süžee poolest on see raamat üsna ettearvatav, natuke kurb, aga üldjoontes südamilik ja soe ning mõnikord on just selliseid "hea tuju raamatuid" vaja.

pealkiri: "Viimane raamatukogu"
autor: Sampson, Freya
tõlkija: Lemetti, Piret
kirjastus: Eesti Raamat
formaat:
 pehmekaaneline
lehekülgede arv: 288
ilmumisaasta:  2022

ISBN-13: 9789916124284

inglise keeles: "The Last Chance Library"
saksa keeles: "Die Letzte Bibliothek der Welt"

Goodreadsi hinnag: 2/5

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

28 detsember 2022

Annie Ward "Valetajate klubi"


Ääremärkuse korras: lugesin seda raamatut haigena ning on võimalik, et minu kehv enesetunne kandus üle ka hinnangule. Teised arvajad olid oluliselt rohkem vaimustuses.

Falconi Akadeemia on erakool, milles õpivad vaid rikaste võsukesed ja meile tutvustatakse neist kahe tüdruku ema. Asha on kinnisvara agent ja Brooke ülirikas pärijanna. Mõlema teismelised tütred mängivad jalgpalli ning unistavad heasse kooli kandideerimisest. 
Kolmas peategelane on hoopis teistsuguse taustaga. Natalie on alles kakskümmend viis, kunstnik, kuid teenib elatist koolis administraatorina töötades. Ükskõik, kuhu ka akadeemias ei vaataks, on keskmes jalgpall ja treener Nick, kes põhimõtteliselt jookseb iga naise järele, kuid näib viimaks Natalie kasuks otsustanud olevat. 
Raamat on intriige, kaklusi ja probleeme täis, kuid mulle ei läinud ükski neist korda. Sama kehtis ka tegelaste kohta, idee poolest pidanuks vist Natalie sümpatiseerima, kuid ei. Ainuke, mis mulle tõesti huvi pakkus, oli lõpp, kuid sellel kulutas autor jällegi liiga vähe lehekülgi. Tõmbas aga otsad kiiresti ja sujuvalt kokku ja oligi kõik.
Ei istunud mu palavikus peale see klaviatuuriklahvidest väljaimetud "rikaste ja ilusate" murede lugu.

pealkiri: "Valetajate klubi"
autor: Ward, Annie
tõlkija: Jälle, Ülle
kirjastus: Eesti Raamat
formaat:
 pehmekaaneline
lehekülgede arv: 323
ilmumisaasta: 2022

ISBN-13: 9789916123812

inglise keeles: "The Lying Club"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Peter May "Lewise mees" (II)


Sarja teine osa viib meid jällegi Lewise saarele ja me kohtume paljude eelmisest raamatust tuttavate tegelastega. Näiteks, Fin Macleod pani oma politseinikuameti Edinburgis maha ja elab nüüd uuesti kodukandis.
Kui turbarabast leitakse surnukeha, siis on esimene arvamus, et tegemist on seal juba ammustest aegadest, varjus olnud ohvriga. Täpsemad testid paigutavad leiu hoopis 1950ndatesse ning näitavad seotust Marsali isa, Tormod Macdonaldiga. Viimaselt pole aga enam midagi küsida, sest dementsus on oma töö teinud. 
Kuritegu on selles raamatus jällegi teisejärguline, Tormodi (lapsepõlve) lugu oli minu jaoks hoopis olulisem ning huvitavam, kuid ka väga valus ja raske lugeda. 
Mulle meeldis, loen kindlasti ka  kolmanda raamatu läbi. Tulevasel lugejal soovitan alustada "Mustmajast", siis on taust ja seosed selgemad. 

pealkiri: "Lewise mees"
autor: May, Peter
tõlkija: Kolk, Jüri
kirjastus: Eesti Raamat
formaat:
 pehmekaaneline
lehekülgede arv: 294
ilmumisaasta: 2022

ISBN-13: 9789916124147

inglise keeles: "The Lewis Man"
saksa keeles: "Beim Leben deines Bruders"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***


Samalt autorilt olen lugenud veel:

27 detsember 2022

Viveca Sten "Still Waters" (I)


Ühel kuumal juulikuu hommikul avastab Rootsis, Sandhami väikesaarel koeraga randa jalutama läinud elanik, kalavõrkudesse mähitud laiba. Mees teatab kohe politseisse ning juhtumit saadetakse uurima Thomas Andreasson. Surnu osutub Krister Berggreniks ja kõik märgid viitavad õnnetusjuhtumile. Kuid järgmisena leitakse Berggreni onu tütre laip ning see sunnib ka eelmist juhtumit uuesti üle vaatama.
Thomas palub juhtumi lahendamisel lapsepõlvasõbra Nora Linde abi. Loomulikult õnnestub neil ka kurjategija leida, kuid see on pigem juhuste kokkulangemine, kui päris detektiivitöö tulemus. 
Olin Viveca Steni raamatute kohta palju kiitvaid arvustusi lugenud, nii olin väga huvitatud katsetama, et mida ise asjast arvan. Mulle meeldis toimumiskoht ja aeg, kuid raamat venis ja venis. Kui mul krimka pikemat aega pooleldi läbiloetuna istub, siis see pole hea märk. Kas edasi läheb põnevamaks?

pealkiri: "Still Waters"
autor: Sten, Viveca
kirjastus: Amazon Crossing
formaat:
 pehmekaaneline
lehekülgede arv: 445
ilmumisaasta: 2015

ISBN-10: 1503945707
ISBN-13: 9781503945708

eesti keeles: "Vaga vesi"
saksa keeles: "Tödliche Mittsommer"

Goodreadsi hinnag: 3/5 

26 detsember 2022

Gina Viliune "Veretöö kingsepa töökojas. Timuka õpipoisi esimene kohtuasi"


Raamatu sündmused viivad meid 16. sajandi Vilniusesse. Adasest pidi saama õigusteadlane, kuid saatuse keerkäigud tegid temast linna timuka Ignotase õpipoisi. Kui kingsepp mõrvatakse, siis on süüdlane kohe teada, teenijatüdruk Benigna olevat peremeest rinda pussitanud. Adas ei taha noore ja ilusa neiu süüd uskuda ja hakkab kuritegu oma käe peal lahendama. 
Esmane võrdlus tekib kohe muidugi Melchioriga, kuid pigem on see raamat sarnane saksa kirjaniku Oliver Pötzschi timukatütre sarjaga, mida kahjuks eesti keelde tõlgitud pole. Viliune teos on mõlema mainitu kõrval oluliselt leebem, kuid timukas oma elutarkuses üsna sarnane. 
Mulle meeldis ja loodan, et kirjastus Hea Lugu võtab ette ka sarja järgmiste osade tõlkimise. Autor töötas Vilniuses giidina ning raamatust õhkub ta armastust oma linna vastu. Ma pole kunagi Vilniuses käinud, aga nüüd tahaks.

pealkiri: "Veretöö kingsepa töökojas. Timuka õpipoisi esimene kohtuasi"
autor: Viliune, Gina
kirjastus: Hea Lugu
formaat:
 pehmekaaneline
lehekülgede arv: 240
ilmumisaasta: 2022

ISBN-13: 9789916702192

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

Simon Brett "Laip liivarannal" (I)


Fethering on väike, snoobe täis rannaäärne linnake, milles elab värskelt pensionile läinud Carole Seddon. Ühel hommikul leiab ta koeraga rannas jalutades, laiba. Loomulikult annab ta sellest ka politseile teada, kuid selle aja peale, kui ametivõimud surnukeha otsima lähevad, on rand tühi.
Carole peab end arukaks naisterahvaks ja teab, et ta ei eksinud - kui ta nägi laipa, siis see seal ka oli. Lõpuks räägib ta leiust oma uuele naabrile Jude'ile, kellega koos nad seda juhtumit omal käel uurima hakkavad. Kaks amatöördetektiivi jõuavad lahendusele loomulikult palju lähemale, kui politsei. 
Jude ja Carole on oma olemuselt täielikud vastandid. Jude boheemlaslik ning korratu, Carole väga reserveeritud ning meenutas Agatha Christie "Sust eemal olin kevadel" Joani. 
Raamat ei hakanud mul kuidagi minema, sest Carole oli ebameeldiv ning kirjutamisstiil mõjus vanamoelisena, aga täpselt samamoodi nagu Carole tänu Jude'le üles sulas ja sümpaatsemaks muutus, soojenesin ka mina nende kahe suhtes üles. 
Lõpuks tuli päris asjalik raamat välja, mille lõpplahendus oli suur üllatus.

pealkiri: "Laip liivarannal"
autor: Brett, Simon
tõlkija: Rütel, Eve
kirjastus: Eesti Raamat
formaat:
 pehmekaaneline
lehekülgede arv: 288
ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 2001)

ISBN-13: 9789916703199

inglise keeles: "The Body on the Beach"
saksa keeles: "Ein Toter kommt selten allein"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

25 detsember 2022

Louise Erdrich "The Night Watchman"


1953. aastal oli Usa valitusel plaanis indiaanlaste reservaadid ära kaotada ja inimesed teistesse kohtadesse ümber paigutada. Thomas Wazhashak, kes on reservaadis asuva tehase valvur, innustab elanikke valituse plaani vastu protestima. Lõpuks reisib indiaanlaste esindus Washington DC-sse, kus nad kongressi ees tunnistusi annavad.
Patrice Paranteau ehk Pixie on noor, samas vabrikus töötav naine, kes peab oma palgaga venna ja ema ära toitma. Ta õde läks mehega kodust ära ja on nüüd kadunud, isa on alkohoolik, kes aegajalt pere käest raha väljapressimas käib.
Autor sai raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni oma vanaisast, kes Turtle Mountain Reservationi inimestega koos just selle plaani vastu võitles. Kuigi sisututvustuses rõhutatakse seda, kuidas reservaadi elanikud Thomase eestvedamisel valitsuse kava vastu protestida tahavad, siis tegelikult pole see üldse raamatu keskne teema. Taustal jookseb see küll, aga rohkem räägitakse sellest, kuidas indiaanlased sellel ajal üldse elasid. Mõne süžeeliini tõepärasus on küll kaheldav, kuid see ei vähenda lugemiselamust. Minu jaoks oli see huvitav pilguheit maailma, millest ma enne peaaegu midagi ei teadnud. Mulle väga meeldis. 

pealkiri: "The Night Watchman"
autor: Erdrich, Louise
kirjastus: Harper Collins
formaat:
 kõvakaaneline
lehekülgede arv: 453
ilmumisaasta: 2020

ISBN-10: 0062671189
ISBN-13: 9780062671189

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der Nachtwächter"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 


Agatha Christe alias Mary Westmacott "Sust eemal olin kevadel"


"Sust eemal olin kevadel" on see lugu sellest, kuidas inglanna Joan Scudamore Iraagist Inglismaale tagaspöördudes kõrbesse lõksu jääb. Võõrastemajas edasireisi oodates hakkab tal lootusetult igav, sest lugemismaterjal on otsas ja kaua sa ikka ümbruskonnas ringi jalutad. Nii hakkab ta oma elu üle mõtisklema. 
Joan on heal järjel, ideaalses abielus ning korralike tütarde ema. Ta on uhke, et suudab alati teha mõistlikke ja arukaid otsuseid, kuid tema eneseanalüüsist tuleb lugeja jaoks välja, et tegelikult on Joan kõike oma elus valesti tõlgendanud. Ta on kitsarinnaline ning külm naine, kelle mees on oma töös ja abielus õnnetu ning lastel pole ema vastu sooje tundeid. 
Kuigi sa lugejana nüüd loodad, et äkki on see Joani jaoks ärkamise ja eneseleidmise hetk, siis see on asjatu lootus. Niipea kui ta koduuksest sisse astub, on kõik unustatud ning igasugune lootus muutustele, hajub.
Olin päris üllatunud, et see pisike teos mind nii endasse haaras. Joan on ebameeldiv ning ei tekita kuskilt otsast kaastunnet, kuid autor on suutnud ta elusaks (ja vastumeelseks) kirjutada. Mulle tundub, et autor on sellist "aruka ja mõistliku inglanna" tegelaskuju kasutanud ka teistes oma teostes. Kõige esimesena tuli meelde "Paddington 16.50-s" olev Miss Marple sõbranna, see, kes mõrva pealt nägi. 
Mulle meeldis.
 
pealkiri: "Sust eemal olin kevadel"
autor: Westmacott, Mary / Agatha Christie
tõlkija: Krass, Tiia
kirjastus: Varrak
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv:  192
ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 1944)

ISBN-13: 9789985353745

inglise keeles: "Absent in the Spring"
saksa keeles: "Verdrängter Verdacht"

Goodreadsi hinnag: 4/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!"***

24 detsember 2022

Sally Hepworth "The Good Sister"


Rose ja Fern on kaksikud ning väga, väga lähedased. Fern on (arvatavasti) autistlik (teda pole diagnoositud) ja töötab kohalikus raamatukogus, kus tema eripäraga arvestada osatakse. Rose on abielus, kuid suutmatus rasestuda, tekitab suhtes pingeid. Fern otsustab õde aidata ja ta plaan on lihtne - leida mees, jääda rasedaks ning siis laps Rose'ile ja ta mehele kasvatada anda. Kuid plaanid ja tegelikkus on kaks erinevat asja. Ferni rasedus toob Rose'is välja küljed, millest Fern enne teadlik polnudki ja lõpuks pole ta enam kindel, kas üldse tahabki oma last ära anda.
Raamatu pealkiri on "The Good Sister", mis tõlkes tähendab "Hea õde" ning arusaam, keda selle all mõeldakse, muutub kogu aeg. Idee poolest huvitav, kuid mulle eriti ei meeldinud.
Esiteks tundus mulle, et me ei saanud tervikpilti. Ma oleksin tahtnud lugeda ka ema vaatenurka, et teada saada, kuidas sündmused tegelikult kulgesid. Teiseks, Ferni ja Waldo suhe meenutas mulle "The Rosie Project'is" olevat. Ma ei ütle, et see on üks-ühele maha kirjutatud, aga väga sarnane küll. Kolmandaks sain väga pahaseks nii ema, kui Rose'i abikaasa peale, kes kogu aeg teadsid, milline Rose on, kuid õigel ajal ei sekkunud. Positiivne oli, et kuigi Fern ühe perekonna kaotas, leidis ta uue asemele ja ei jäänud üksi. 
Oma arvamuse põhjal ma ei soovitaks, kuid lugesin seda oma raamatuklubi raames ja teistele teistele liikmetele meeldis väga.

pealkiri: "The Good Sister"
autor: Hepworth, Sally
kirjastus: St. Martin's Griffin
formaat:
 pehmekaaneline
lehekülgede arv: 336
ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 2021)

ISBN-10: 1250120969
ISBN-13: 9781250120960

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2/5 

Alison Weir "Elizabeth of York: The Last White Rose" (Tudor Rose I)


Printsess Yorki Elizabeth abiellus Henry VII-ndaga ning oli tulevase Henri VIII-nada ema. 
Ma olin sama autori Henry VIII naiste raamatuid lugenud ja kuna need mulle meeldisid, siis tahtsin kohe sellegiga alustada, kuid pettusin. Eelmiste raamatute põhjal ütlenuksin, et Weir oskab ajaloolised kujud elavaks kirjutada, kuid Elizabethi puhul kukkus ta täielikult läbi. Ajaloost tuttavad ja sündmused on küll raamatus sees, kuid lõpptulemus on igav. Ja ma ei saa aru, miks, sest Elizabethi elu oli kõike muud kui rahulik ja igav. Suure vaevaga sain läbi. 

pealkiri: "Elizabeth of York:  The Last White Rose"
autor: Weir, Alison 
kirjastus: Headline Review
formaat:
 kõvakaaneline
lehekülgede arv: 525
ilmumisaasta: 2022

ISBN-10: 1472278038
ISBN-13: 9781472278036

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2/5