Graeme Macrae Burnet "Patsiendi lugu"

Meie raamatu autor kirjutas kunagi blogipostituse nüüdseks häbistatud psühhiaater Collins Braithwaite'st. Tänapäeval saadeti talle Braithwaite'i endise patsiendi päevaraamatud, kust selgub, et 1960ndatel sooritas nimetu naise õde Veronica pärast Braithwaite'i juures käima hakkamist enesetapu. Märkmete kirjutaja on otsustanud, et arst õhutas Veronicat ning oma teooria tõestamiseks, läheb varjunime all sama psühhiaatri vastuvõtule. Temast saab kirjanduslikust teosest inspireeritud Rebecca, kes on täielik vastand tegelikult isikule. 

Collins Braithwaite on läbinisti ebameeldiv tegelane ning mängib samamoodi kedagi, kes ta tegelikult pole. Ta pole psühhiaater, vaid isehakanud "spetsialist". Tagasivaadates on teraapiaseansid huvitav kooslus, kus väljamõeldud arst ravib väljamõeldud patsienti. 

Ühelt poolt mõtlesin, et see on õpetlik lugu sellest, kuidas ravimist ei tohiks usaldada isehakanud soolapuhujate kätte. Neid uskudes võib asi eluohtlikuks kujutada. Kas Veronica suri Braithwaite'i õhutusel? Kui päevaraamatutes kirjutatu on tõsi, siis vist jah, aga probleem on selles, et meie salapärane kirjutaja pole usaldusväärne allikas. Kas Rebecca oli ehtne ning hall hiireke väljamõeldud või vastupidi? Või olid mõlemad väljamõeldud ning loodud sooviga kirjandusmaailmas  läbi lüüa? Kes on lugenud, mis arvate?

Igal juhul meeldis mulle väga. Suurepärane raamat, suurpärases tõlkes.

pealkiri: "Patsiendi lugu"

autor: Burnet, Graeme Macrae

tõlkija: Kaer, Kaisa

kirjastus: Varrak
lehekülgede arv: 272

ilmumisaasta: 2023

inglise keeles: "Case Study"
saksa keeles: "Fallstudie"

Goodreadsi hinnag: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Graeme Macrae Burnet "His Bloody Project“

1869. aastal Šotimaal tappis teismeline Roderick Macare kolm inimest. Raamatu põhiküsimusteks on, mis viis nooruki tapateoni ning kas ta oli teo sooritamise ajal süüdiv või mitte. 
Iga raamat jõuab lugejani mingit oma teed pidi. Burneti teose saabumine minuni oli täiesti ootamatu. Olin Bookdepositoryst mitmeid raamatuid tellinud ja kui paki lahti tegin, jäin jahmunult ning isegi piinlikustundega seda raamatut vaatama, sest ei suutnud "His Bloody Project“ tellimist kuidagi meenutada. Häbi oli - kas ostan tõesti nii palju raamatuid, et ei mäletagi enam, mida täpselt. Pakki lähemalt uurides, mõistsin, et mu mäluga on kõik korras ja raamat polnud tegelikult üldse mulle mõeldud. Nimelt teeb Bookdepository nii, et saadab UK-st pakid siinsesse USA jaotuskeskusesse, kus kleebitakse uus silt peale ning pakk läheb tellijani edasi. Sel korral tegid nad vea, sest vana kleepsu peal minu aadress küll polnud. Muide, too inimene sai mu Poe "Raveni", mis polnud ka väga halb vahetuskaup, ma arvan.

Ütlen ausalt, et ma poleks seda raamatut kunagi ise tellinud, kuid mul on hea meel, et seda asjaolude kokkulangemise tõttu lugesin. Kirjelduse järgi ei osanud ma midagi arvata ning sisu tuli üllatusena. Nimelt on "His Bloody Project“ kui kaust, milles sisalduvad nii Rodericku enda, külaelanike ja arsti arvamused ning hinnangud, kui ka ülevaade kohtuprotsessist. Iga kõneleja esitab oma versiooni ja nägemuse juhtunust ning lõpuks jääb lugeja otsustada, mis oli tõde ning kas Rodericku karistus oli õiglane või mitte. Kuigi on tegemist ilukirjandusega, mõjub see kõik väga ehedana.
Seda raamatut on raske soovitada, sest oma ülesehituse tõttu ei sobi "His Bloody Project“ ühegi kindla kategooria alla. Kui peaksin nimetama sarnast teost, siis valiksin Truman Capote "Külmavereliselt", kuid see sarnasus on pigem otsitud, kui tegelik.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5

PS. Selle vahetusse läinud asja klaarisin ma Bookdepositoryga ära, nad saatasid mulle uue Poe ja "His Bloody Project“ jäi mulle nö. kahjutasuks.