Kuningas otsib omale inimest, kes ta must töö ära teeks. Sobiva kandidaadi leidmiseks korraldatakse võistlus, millest võtab osa 24 tapjat-varast-sõdalast. Kroonprints Dorian esitab oma favoriidina võistlusele palgamõrtsuka Celaena Sardothieni. Viimane on seni vangis istunud ja ei lükka võimalust vabaks saada, tagasi. Selleks, et konkurente võita, tuleb aga neiul pärast vangisistutud aega tagasi vormi saada ning kõvasti trenni teha.
Pärast Maasi "Court of Thorns and Roses" läbilugemist (vaata postitust siit) asusin väga suure õhinaga tema eelmise sarja kallale, kuid pettusin. Kui "Court... on üsna stiilipuhas muinasjutt, siis "Throne of Glass" on natuke ei liha ega kala tüüpi teos. Loed 400 lehekülge läbi ja ei saagi päris täpselt aru, mis see olema peaks. Esiteks ei taibanud ma, mis ajastusse tegevust paigutada, ühelt poolt oleks nagu mingi "vana aeg", teisalt tänapäevane. Teine probleem loetuga oli ebausutav naispeategelane. Arvestades, et tegemist on fantaasiakirjandusega, on mu väide kahtlemata naljakas, aga ma ei saa sinna midagi parata. Hea küll, ta on külmavereline palgamõrtsukas, kes naudib lugemist, mängib klaverit ja armastab kommi ning kasutab moodsat sõnavara. Miks ka mitte, aga Celaena oli kuidagi liiga lapsik. Romantika osas ei liigu ka asi mitte kuhugi, kogu tegevus keskendub vaid treeningutele ja võistlustele. Meenutas "Näljamänge".
Alustasin ka teise osaga, kuid ei jõudnud esimesest kolmandikust kaugemale. Viisin raamatukokku tagasi ja võibolla katsetan kunagi uuesti. Arvustajad küll ütlesid, et teine osa pidi väga hea ja esimesest parem olema, aga mina seda ei märganud.
Alustasin ka teise osaga, kuid ei jõudnud esimesest kolmandikust kaugemale. Viisin raamatukokku tagasi ja võibolla katsetan kunagi uuesti. Arvustajad küll ütlesid, et teine osa pidi väga hea ja esimesest parem olema, aga mina seda ei märganud.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die Erwählte"
