Raamatu sündmused leiavad aset Teise maailmasõja ajal, 1945. aastal, mil tuhanded inimesed Punaarmee eest läände põgeneda püüavad. Loo keskmes on neli väga erineva tausta ja päritoluga teismelist: poolatar Joana, desertöör Florian, Leedust pärit medõde Emilia ja sakslane ning tõsiusklik nats Alfred. Põgenikud püüavad pääseda laevale Wilhelm
Gustloff*, mis neid läheneva sõjaväe eest ohutusse kaugusesse viima peaks.
Olen eelnevalt lugenud sama autori "Hallaaegade algust" ja pean ütlema, et "Salt to the Sea" meeldis mulle rohkem. Lühikesed peatükid ja erinevad jutustajad tegid raamatu kergemini loetavamaks ning põnevaks, sest tahtsin teada, millist lugu üks või teine tegelane endas kannab.
Kuna ma raamatu sisukokkuvõtet enne ei lugenud ja sõjaajalooga kursis polnud, siis tuli raamatu lõpp mulle mingil määral üllatusena. Nii et kui te samuti lõppu ette teada ei taha, siis ärge alljärgnevat Wikipedia teksti lugege.
Kuna ma raamatu sisukokkuvõtet enne ei lugenud ja sõjaajalooga kursis polnud, siis tuli raamatu lõpp mulle mingil määral üllatusena. Nii et kui te samuti lõppu ette teada ei taha, siis ärge alljärgnevat Wikipedia teksti lugege.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Salz für die See"
Goodreadsi hinnang: 4/5
*21. jaanuaril 1945 anti suuradmiral Karl Dönitzi
poolt käsk mastaapse evakueerimisoperatsiooni Hannibal läbiviimiseks,
millesse kaasati ka seni pikalt sadamas ujuvkasarmuna seisnud Wilhelm Gustloff. Kapteniks määrati sõidu ajaks 63 a vanune Friedrich Petersen, kes
polnud mõnda aega laeval sõitnud ja võttis endale paar "abikaptenit".
Laevale hakkas voorima massiliselt haavatuid ja põgenikke. Esimesed 7956
pardalolnut jõuti registreerida. Seejärel lõppes paber, kuid laevale
tuli veel vähemalt paartuhat inimest. Laeval oli ka kokku u 1500
sõjaväeteenistujat, sealhulgas meeskond, senised allveelaevakursuslased,
haavatud ja nais-mereväeabilised. Ühe versiooni kohaselt olevat laevale
paigutatud ka kuulsa kadunud Merevaigutoa elemente, mis pole kinnitust
leidnud.
30. jaanuari 1945
kell 13.10 väljus laev Gotenhafenist 10 582 inimesega (neist 8 956
tsiviilisikut, sh kuni 5000 last) pardal. Sihtsadamaks oli Kiel. Kaasa
pidi sõitma ka reisilaev Hansa, kuid jäi masinarikke tõttu maha. Algselt mõeldud 3 eskortlaevast tuli kaasa 1 väike hävitaja (suur torpeedokaater) Löwe ja 1 torpeedoretriiver. Kell 21.16 sai laev 3 torpeedotabamust nõukogude allveelaevalt S-13
ja uppus kolmveerand tunniga. Kokku 1252 reisijat päästeti saatelaevade
poolt, mida allveelaev samuti rünnata üritas. Põgenikelaeval olnud
inimesest hukkus 9343, mis teeb selle kõigi aegade suurima ohvrite
arvuga laevahukuks. Laev uppus Preisimaa (Poola) ranniku lähedal. (Wikipedia)