Frank Herbert "Düün"

"Düün" on mu lugemisnimekirjas olnud juba 90ndate keskpaigast, mil kursusekaaslast seda loengute vahepeal lugemas nägin. Sellest ajast peale on tunne, et pean samuti läbi lugema. Ikkagi klassika. 

Minu kõige suurem möödalaskmine oli, et ma ei avastanud lõpus olevat sõnastikku enne, kui oma lugemisega nii kaugele jõudsin. Ärge teie sama viga tehke. Nii, et oma rumaluse pärast oli mul "Düünist" arusaamine hoopis keerulisem, kui võinuks.

Millest ma siis sõnastikuta aru sain? Arakkis on kõrbeplaneet, kus kaevandatakse vürtsi ja iga tilk vett, on kullast kallim. Siiani on seda valitsenud Harkonenni koda, kuid nüüd peab Atreidese koda juhtimise üle võtma. Hertsog Leto saabub planeedile koos oma armukese  Jessica ja poja Pauliga. Harkonennid ründavad, Leto sureb, kuid Paulil ja Jessical õnnestub põgeneda. 

Ma ei ole eriline ulme fänn, st tegelikult ei ole üldse, nii et "Düüni" lugemine oli korralik väljakutse. Olin meeldivalt üllatunud, sest kui juba loos sees olin, siis oli see omamoodi kütkestav. 

"Düün" jõudis mu aasta erilisemate lugemiselamuste hulka.  Asjatundjad, kas tasub sarjaga jätkata?

pealkiri: "Düün"

autor: Herbert, Frank

tõlkija: Alas, Urmas

kirjastus: Varrak
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 608

ilmumisaasta: 2020 (esmatrükk 1965)

ISBN-13: 9789985350585 

inglise keeles: "Dune"
saksa keeles: "Der Wüstenplanet

Goodreadsi hinnag: 3.5/5