Jessie Burton "Muusa"

"Muusa" sündmused toimuvad kahel ajaliinil. Esimene neist viib meid rahutusse, 1936. aasta Hispaaniasse, kuhu Olive Schloss koos isa-emaga Londonist põgenes. Olive armastab maalida ja on sel alal andekas, kuid ei ole siiani oma töödest ja unistusest kunstikooli astuda, vanematele rääkinud, sest kunstiärimehest isa arvates, pole naistest kunstnikena asja.
Ühel päeval saabuvad nende maja juurde revolutsionäär Isaac Robles ja ta poolõde Teresa. Mõlemad suudavad kiiresti perekonda sulanduda ja varsti on Olive Isaacisse armunud.
Tuleb välja, et Isaac on samuti maalikunstnik ja see tekitab Olive'i isas suurt huvi. Isaaci tööd nähes, on isa vaimustuses, kuid ei tea, et tegelikult on selle autoriks ta enda tütar. Teresa vahetas maalid ära ning kõik kolm osapoolt hoiavad saladust.
1967. aasta Londonis on peategelaseks Kariibidelt pärit Odelle Bastien, kes samuti otsib oma kohta elus ega soovi igaveseks ajaks kingapoe müüjaks jääda. Odelle saab masinakirjutajana tööd mainekas kunstigaleriis, kus tema mentoriks on salapärane Marjorie Quick. Odelle'i kaudu jõuab galeriisse hindamiseks maal, mille autoriks arvatakse olevat Isaac Robles. Tükk-tüki haaval saab lugeja mineviku sündmused lõpuks kokku ka. 

Tervikuna raamat toimib, aga kahte ajaliini eraldi hinnates, on Hispaania oma sterotüüpne. Armukolmnurga puhul üllatanuks mind vaid selle mittetekkimine. Londoni liin oli hoopis parem ja huvitavam ning seda eelkõige tänu Odelle'i tegelaskujule. Ta on teistsuguse nahavärviga ning taustaga ning tubli hakkaja neiu.
See on mu teine Jessie Burtoni raamat ja mul on ikka veel tunne, et autor oskab küll kirjutada, kuid on veel arenemas, ta suudaks veelgi paremini. Hiljuti ilmus ta kolmas teos ja kavatsen selle kindlasti läbi lugeda, et siis otsustada, kas mul oli õigus või mitte.
"Muusat" soovitan lugeda küll, eriti kui teile meeldivad Lucinda Riley teosed, see on üsna samas stiilis. 

pealkiri: "Muusa"
autor: Burton, Jessie
tõlkija: Viil, Tiina

keel: eesti

kirjastus: Varrak

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 352
ilmumisaasta: 2019

ISBN: 9789985347348
  

inglise keeles: "The Muse"

saksa keeles: "Das Gehaminis der Muse"

Goodreadsi hinnag: 3/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Samal autorilt olen lugenud: "The Miniaturist" 

Jessie Burton "The Miniaturist"

"A lifetime isnt enough to know how a person will behave" (Burton, Jessie, "The Miniatutist", lk. 235).

Tegelikult laenutasin seda raamatut raamatukogust koguni kaks korda. Esimesel katsetusel ei jõudnud avapeatükist kaugemale, sest see oli keeleliselt raskelt ja segaselt kirjutatud (pärast sain aru, et kirjeldatud sündmused toimusid ajaliselt hoopis raamatu lõpus ja loetu muutus arusaadavamaks). Teisel korral võtsin ainult seepärast, et Deborah Harkness (hariduselt ajaloolane ja ka üks mu lemmikkirjanikke) seda Amazonis soovitas:

My favorite book of the year, Burton’s novel tells the tale of a young woman named Nella Oortman, her promising marriage to one of the city’s wealthiest merchants, and a lavishly-decorated miniature replica of their Amsterdam house. Burton’s sumptuous language and gloriously detailed depiction of Dutch culture in the seventeenth-century creates an utterly believable yet thoroughly magical world thanks to her deft handling of prosaic details from daily life as well as a growing sense of mystery and wonder as the secrets of the household—large and small—are revealed.

Nooruke Nella saab värskelt abikaasalt Johannes Brandtilt pulmakingituseks nukumaja ja võtab ühendust miniaturistiga, kes peaks aitama tal seda sisustada (autor võttis oma raamatu aluseks reaalselt muuseumis oleva nukumaja ja ehitas loo sinna ümber). Esimene tellimus saabub soovitud esemetega, kuid siis muutuvad saadetised kummalisteks. Sisalduvad esemed ja nukud on ülidetailsed ning muutuvad vastavalt sündmustele, nt reaalselt tapetud koera kujule ilmub punane märk. Jääb mulje, et miniaturistil on, kas majas salakuulaja või on tal selgeltnägijavõimed. Teiseks selgub aja jooksul, et maja elanikel on palju saladusi. Johannes on homoseksuaal ning abiellus Nellaga vaid nö. katteks. Hüljatud armuke maksab kätte ja abikaasa mõistetakse surma. Johannese vallaline õde Marin on lapseootel ja sureb varsti pärast sünnitust. Lapse isaks on mustanahaline teener.

D. Harkness on sisu küll ilusti kokku võtnud, kuid rõhutab vaid raamatu häid külgi. Tõsi on, et kui esimesest peatükist mööda sain, siis oli raamat väga kaasahaarav, kuid siiski segane. See miniaturisti liin oli arusaamatu. Ma ei saanudki päris täpselt aru, kas autor üritas fantaasia romaani kirjutada või ajas lihtsalt asja segaseks. Natuke jäi mulje, et ta ise ei jõudnud samuti lõplikule otsusele.  Goodreadsist arvustusi lugedes sain aru, et lugejad jagunesitki kaheks, ühed, kes seda müstilisust väga nautisid ja teised, kes kirjutatust aru ei saanud. Mina kuulun ilmselt teise gruppi.

Seega, kui tahate head 17. sajandi ajastukirjeldust lugeda ja natuke segane sisu teid ei häiri, siis tasub kindlasti kätte võtta. On tõesti veider, et soovitan raamatut, mille süžeeliin on natuke segane, aga üejäänu on väga hästi kirjutatud ja mul oli raske raamatut käest ära panna.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Die Magie der kleinen Dinge" (ilmub 16.03.2015)