Karin Slaughter "The Last Widow" (Will Trent IX)

Ma ei võta ühtegi raamatut kätte lootuses, et palun ole nii vilets, et saan ühe tigeda postituse kirjutada. Aga sel korral läks just nii, et midagi head öelda, nagu polegi.
Oi, kuidas ma seda raamatut ootasin, mängisin isegi ettetellimise mõttega, kuid otsustasin raamatukogu kasuks, no juhuks kui lõpp pole mulle meelepärane (pealkirja tõttu kartsin, et autor tapab Willi ära). Lugema hakates oli mul oli hea meel, et oma  raha ei raisanud, sest terve raamat on mu silmis läbikukkunud.
Miks ma siis sellele Goodreadsis vaid ühe punkti andsin? Esimesed leheküljed olid ju vaatamata Sarale-Willile ja roosamannavahule päris lootustandvad.
Esiteks otsustas autor stiili muuta ning ühte ja sama sündmust esitatakse erinevate inimeste vaatenurgast. Näiteks on Sara ja Will kuuris. Esmalt loeme sellest, mida Sara mõtles ning siis täpselt sama asja Willi seisukohast. Miks? Jäigi arusaamatuks, kas autor püüdis luua mingit pilti, nagu mõnikord teleekraanil tehakse, st mitu akent on korraga lahti ja igast neis erinev tegelane, samal ajahetkel või oli tal vaja lehekülgi täis saada. Mulle lugejana, oli see igal juhul tüütu. 

Teiseks, olgem ausad, ma lugesin seda sarja ikkagi Willi ja Sara suhte pärast. Käesolev on juba üheksas raamat ning tundub, et kõike neid kahte puudutavat olen juba erinevates variatsioonides eelnevatest raamatutest lugenud. Üks ei räägi, teine ei saa esimest rääkima panna; üks on rikas ja teine vaene. Willist on saanud midagi sülekoera laadset, Sara pole mulle kunagi päriselt meeldinud, raamatu lõpuks tundus mulle, et aktsepteerin ta ellujäämist vaid seetõttu, et ta surm teeks Willile liiga palju haiget.
Ahjaa, sisust ka. Nii palju kui ma väga ülevaatlikul lugemisel aru sain, röövivad white supremacy (valgete ülemvõimu uskuvad) kurjategijad Sara ning Will läheb teda päästma. Sara ema (see mutt käis mulle närvidele) arvates poleks ta kadunud väimees inimröövil muidugi üldse aset leida lasknudki. 

Nii, siinkohal lõpetan ma oma vahutamise nüüd ära. Näib, et olen oma arvamuses vähemuses, sest Goodreadsis on raamatul väga kõrge hinnang.

pealkiri: "The Last Widow"

autor: Slaughter, Karin

keel: inglise

kirjastus: William Morrow

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 446
ilmumisaasta: 2019

ISBN-10: 0062858084
ISBN-13: 9780062858085
  

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Die Letzte Witwe"

Goodreadsi hinnag: 1/5 

Karin Slaughter "Will Trenti sari"

Olen juba pikemat aega mõlenud, et raamatusarjade puhul pole igast osast eraldi kirjutamine kuigi mõttekas, sest tegelikult on mul arvustajana vaid kaks valikuvõimalust. Esiteks, kas jätan sisust täpsemalt kirjutamata ja piirdun paari lausega, sest ei taha kellegi üllatust rikkuda või räägin kõik välja ja siis on juba lugeja enda asi, kas ta tahab mu arvamust lugeda või mitte. Igal juhul otsustasin, et eksperimendi mõttes kirjutan Karin Slaughteri Will Trenti sarja raamatute kohta ühispostituse.

Nimetatud autori teostega on mul olnud nii häid kui halvemaid kogemusi. Näiteks "Pretty Girls" mulle väga ei meeldinud. Grant County sarja olen siingi blogis tutvustanud ja algus oli hea, kuid Sara ja Jeffrey suhtest sai mul lõpuks isu nii täis, et sarja viimast raamatut ma ei lugenudki.
Seepärast polnudki mul üldse plaanis lähiajal veel mõnda Slaughterit lugeda, kuid siis juhtus raamaturiiuleid sorteerides kätte "Fallen", mis on Will Trenti sarja viies raamat. Neelasin selle ülilühikese aja jooksul läbi ja edasi alustasin juba algusest ja lugesin kõik seni ilmunud järjekorras läbi. Praeguseks on sarjas kaheksa raamatut ning üheksas tuleb välja 2019. aasta augustis.
1. Karin Slaughter "Triptych" (Will Trent I)
2. Karin Slaughter "Fractured" (Will Trent II)
3. Karin Slaughter "Undone" (Will Trent III)
4. Karin Slaughter "Broken"(Will Trent IV)
5. Karin Slaughter "Fallen"(Will Trent V)
6. Karin Slaughter "Criminal" (Will Trent VI)
7. Karin Slaughter "Unseen" (Will Trent VII)
8. Karin Slaughter "The Kept Woman" (Will Trent VIII)
Kui te pole, aga plaanite veel Karin Slaughteri Grant County sarja lugeda, siis ärge edasi  lugege.
Grant County sarjast tuttav Sara Linton on lesk. Ta abikaasa Jeffrey hukkus ning Sara süüdistab mehe surmas Lena Adamasit. Sara langes pärast mehe surma depressiooni, kuid püüdes eluga edasi minna, kolis Atlantasse, kus ta töötab kiirabiarstina. Tööl kohtub ta Will Trentiga. 

Uurija Will Trent on omapärane tegelane. Kui tavaliselt poogivad autorid oma politseinikele külge alkoholismi, siis Will on hoopis düslektik, kes loeb algklassi tasemel ning ta puudest teavad vaid üksikud inimesed. Will kasvas üles lastekodus ning kuigi ta on hea uurija, puudub tal mõnikord arusaam peredünaamikast ning oskus ja julgus enda Sarale avada. Näiteks ei saa ta aru, miks Sara selle peale vihastab, et Angie ta asju varastab. Lastekodulapsele on see täiesti mõistetav.
Angie Polaski on samuti lastekodulaps.  Angie on elus palju läbi teinud ning alguses tekitas ta minus kaastunnet, kuid muutus iga raamatuga ebameeldivamaks. Willi ja Angie suhet on raske defineerida.  Objektiivselt võttes on nad abielupaar, kuid tegelikult on selles peidus hoopis enamat, sest nende vahel pole ei sõprust ega armastust. Pigem on nad samas lastekodus üleskasvades, õppinud üksteise eest hoolt kandma.
Willi partneriks on Faith Mitchell, kes on väga sümpaatne naisterahavas. Faith on kahe lapsega üksikema. Esimese poja sünnitas ta teismelisena, tütre hiljem.
Willi ja Faithi ülemuseks on Amanda Wagner, keda on raske hinnata. Ühelt poolt on ta Willi jaoks palju teinud, kuid teisalt on ta mehe suhtes mõnikord lihtsalt õel.

Kõrvaltegelasena tuleb siise ka Grant County sarjast tuttav Jeffrey endine partner Lena Adams, kes ei meeldinud mulle ei seal ega ka siin. 
Mulle tundub, et Slaughter oskab naistegelastest hoopis paremini kirjutada, näiteks Angie on oma negatiivsuses väga huvitav tegelane. Ta on ellujäämiskunstnik ja meenutas mulle rääbakat ja elunäinud tänavakassi, kes vaatamata kõigile ootustele, ikka läbi veab ja edasi elab. Will on küll meespeategelane, kuid on mu jaoks isegi pärast kaheksat raamatut hägune. Jah, me teame ta düsleksiast, lapsepõlve traumadest ning armidest kehal ja hinges, seksikast välimusest ning voodivõimekusest, kuid midagi jäi tervikpildist ikkagi puudu.
Küllap märkate, et ma ei kirjutanud midagi lahendatavatest kuritegudest ning sel on oma põhjus. Nimelt muutus sari kiiresti Willi-Sara-Angie looks ja mõrvad armastusloo taustaks. Lugesin edasi, sest tahtsin nende kohta teada saada. 
Kuigi raamatud on loetavad ka iseseisvana, siis soovitaksin siiski lugeda õiges järjekorras, sest nii saate taustaloost hoopis paremini aru. Viimase raamatu lõpp jäi väga lahtiseks ning mu lootused üheksandale osale on väga suured. Kuid tean juba ette, et kui Slaughter kavatseb Willi ja Saraga teha sama, mis juhtus Jeffrey-Saraga, siis ma tõesti enam edasi ei loe. Need tegelased on mulle selleks liiga südame külge kasvanud.

Karin Slaughter "Pretty Girls"

Claire ja Lydia on õed, kes jagavad ühist valusat minevikku. Nende õde Julia on juba üle kahekümne aasta jäljetult kadunud, kuid õed on lahku kasvanud ja pole üksteisega enam aastakümneid suhelnud. Nüüd ei saaks nende kahe elu enam erinevam ollagi. Claire on miljonär Pauli ilus trofeenaine ja Lydia on üksikema, kes püüab omal käel ots-otsaga kokku tulla. Kui Paul ootamatult mõrvatakse, siis kohtuvad õed üle aastate lõpuks uuesti. 
Otsustasin Karin Slaugtheri Sara Lintoni  sarjaga natuke pausi pidada. Tõin viimase raamatu küll raamatukogust koju, kuid juba esimeste lehekülgede järel tundsin, et ei taha seda praegu lugeda, sest eelmistest osadest tuttav Sara ja Jeffrey jama hakkas juba algusest peale tüütama. Kuna autori stiil mulle siiski meeldib, võtsin kätte ta eraldiseisva raamatu "Pretty Girls".
Nii, see on ladusalt kirjutatud ja põnev, aga ühe suure puudusega - inimesed ei tee üleöö nii suuri 180 kraadiseid pöördeid. Leinava lese tunded ei saa oma armastatud abikaasa osas nii järsult muuta ja õed, kes pole aastaid üksteisega suhelnud ei saa koheselt uuesti lähedasteks. Loo seisukohalt jooksid kõik otsad muidugi ilusti kokku, aga mind sellised ebaloogilisused häirivad. No, mis teed kui ei usu.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Pretty Girls"

Godoreadsi hinnang: 3/5  

Karin Slaughter "Faithless" (Grant County V)

Sara ja Jeffrey jalutavad metsas ja leiavad kirstu, milles on surnud tüdruk. Viimane oli elusal maasse maetud ning oletatavasti lämbus, kuid lahangul selgub, et ta hoopis mürgitati. Kahtlusaluseid otsides viivad jäljed lähikonnas elavate tõsiusklikeni, kes nö. eksinud hingedele, endistele sõltlastele ja kurjategijatele, varjupaika pakuvad. Raamatus on palju nii verbaalse kui füüsilise vägivalla kirjeldusi.
Olen neid sõnu vist juba iga Slaughteri postituse juurde kirjutanud, aga kriminulli pool, st kuritegude uurimine ja lahendamine, meeldis mulle väga, mis aga Jeffrey/Sara/Lena eraelu puudutab, siis olen sellest juba tüdinenud. Lenas on mingigi edasiminek, kui üha allapoole langemist nii nimetada saab, aga Jeffrey/Sara puhul tekib küll tunne, et no kaua võib seda kummi venitada, otsustagu kirjanik juba ära, kuhu ta välja tahab jõuda. Juba viies raamat ja ei mingit muutust, ikka see sama lugu uues versioonis.
Kuues osa on mul ka juba laenutatud, aga tunnen, et pärast tolle lugemist pean küll Slaughteriga väikse pausi pidama.


eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Gotlos"

Goodreadsi hinnang: 4/5  

Karin Slaughter "Indelible" (Grant County IV)

Politseijaoskonnas on tulistamine, mille tulemusena saavad mitmed inimesed surma ja haavata ning ellujäänud võetakse pantvangi. Viimaste hulgas on ka Sara ja vigastada saanud politseiülem Jeffrey Tolliver. Lugejana on alguses raske mõista, miks on raamatus  vaheldumisi tagasivaated aega, mil Jeffrey ja Sara olid alles paar kuud käinud ning Jeffrey kodulinna külastavad ja tänapäev, kuid lõpuks saame teada, et kõige põhjused olidki minevikus. 
Kriminullina meeldis see raamat mulle väga, kuid mida raamat edasi, seda vähem hoolin ma Jeffrey'ist ja Sarast. Nad on väga profesionaalsed ja asjatundlikud, aga inimestena on nende tegelaskujud nõrgad. Sara peaks olema tark ja enesekindel naine, aga laseb end mõnikord nii jalge alla tallata, et tal peaks lihtsalt häbi olema. Ma ei näe neis kahes mitte mingit arengut ja ei saa aru, mis neid peale iha üldse paarina koos hoidis. Võibolla suudavad nad nüüd lõpuks ometi asjad ära klaarida ja leivad ühte kappi (tagasi)panna.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Schattenblume"

Goodreadsi hinnang: 4/5

Karin Slaughter "A Faint Cold Fear" (Grant County III)

Sara on koos oma viimaseid nädalaid raseda õe Tessaga kohvikus jäätist söömas, kui teda kutsutakse enesetapja surnukeha üle vaatama. Tessa tuleb kaasa ja lubab autos oodata, sest teoreetiliselt ei peaks Saral kuigi kaua aega minema, kuid õde ei suuda nii kaua autos istuda ja läheb puude vahele kõndima. Kui Tessat tüki aja pärast veel tagasi pole, siis hakatakse teda otsima ning kõigi suureks õuduseks leitakse naine noahaavadega maas lebamas. Kahjuks ei ela beebi rünnakut üle.
Jeffrey ja Sara peavad kurjategija välja selgitama ning seekord ilma Lenata. Naine ei tööta enam politseiniku, vaid hoopis turvamehena ning on selles raamatus ennasthävitava käitumisega ning üldse väga ebameeldiv tegelane. Kogu kaastunne, mis mul ta vastu eelmises raamatus tekkis, on nüüd kadunud. Siiski huvitab mind väga, kuidas ta tegelaskuju edasi areneb, sest nii "häid" vastumeelseid tegelasi tuleb raamatutes harva ette.
Lugesin selle raamatu kõige esimesena ning olin täiesti vaimustunud. Nüüd tagasivaatena ütleksin, et teine osa oli seni loetutest kõige parem. Kuigi ma ise seda ei teinud, soovitaksin siiski sarja õiges järjekorras lugeda, sest näiteks esimese raamatu mõrvari arvasin ma ära sel moel, et teda kolmandas osas enam polnud. Kui teil see aga ei õnnestu, siis pole ka hullu, sest lugemiselamust see ei vähenda. Ma loen sarja kindlasti edasi.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Dreh Dich Nicht Um" 

Goodreadsi hinnang: 5/5 (tegelik hinnang 4.5)

Karin Slaughter "Kisscut" (Grant County II)

Tegemist on sarja teise raamatuga ning sündmused jätkuvad neli kuud pärast "Blindsighted'is" toimunut. Sara ja Jeffrey üritavad ikka veel oma suhet korda saada ning lepivad kokku laupäevaõhtuse kohtamise kohalikus rulluisutamise saalis. Ilusti alanud õhtu saab traagilise lõpu, kui teismeliste tüli kulminiseerub relva väljavõtmisega ning Jeff on sunnitud noort tüdrukut Jenny Deaver'it tulistama. 
Lahang näitab, et Jennyt oli juba pikalt füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise all kannatanud. Lugu läheb aina räpasemaks ja vastikumaks, sest mängu tulevad pedofiilid ning lastepornoga äritsejad ja päevavalgele tulevad saladused ajavad lugejal lihtsalt südame pahaks.

Kõrvaltegelastest Lena Adams ei suuda tookord läbielatut unustada, see kummitab teda, kuid naine ei taha abi otsida ning leiab hoopis alkoholist lohutust. Ühelt poolt oleks teda nii väga raputada tahtnud, et noor inimene lõpuks ometi mõistuse pähe võtaks, teiselt poolt sain aru, et viimased kuud (õe surm ning röövimine ja vägistamine) polnud kerged üleelamised ning Lena reaktsioon on mõistetav. Siiski oli kurb lugeda, kuidas Lena kõikide temast hoolivate inimeste abikatsed eemale tõukas.

Kriminullina on see väga hea raamat ning käsitluse all olevad teemad on sellised, mis ei peaks küll kedagi külmaks jätma. Kuid, Karin Slaughter ei oska romantilisi stseene kirjutada, Sara ja Jeffrey vahelised dialoogid on naiivsed ja lapsikud, kui aus olla, siis ega ma neid lõpuks enam lugenudki. Muus osas soovitan.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Vergiss mein nicht"

Goodreadsi hinnang: 5/5 (tegelik 4.5)

Karin Slaughter "Blindsighted" (Grant County I)

Ühel päeval avastatakse väikese Georgia linnakese söögikohas jõhka rünnaku ohvriks langenud ülikooli professor Sybil Adams. Naise leiab kohalik pediaater ja surnuarst Sara Linton, kellel kahjuks ei õnnestu Sybili elu päästa. Mõned päevad hiljem leitakse mõrvari järgmine ohver, noor tudeng, kes oli jäetud Sara auto peale.  
Juhtumeid uurib Sara eksmees, kohalik politseiülem Jeffrey Tolliver. Nad lahutasid, sest Jeff pettis Sarat, kuid ei suuda teineteist unustada ja üritavad suhet lappida.  Uurimine liigub erinevatesse suundadesse ning politseinikud püüavad välja selgitada, mis mõrvarit motiveerib ning kuidas ta ohvreid valib. Näiteks, kas võis Sybili mõrva põhjuseks olla tema pimedus või seksuaaleelistused? Kolmanda ohvrina röövib kurjategija Jeffrey meeskonda kuuluva politseiniku Lena Adamsi (Sybili õe). Aja jooksul selgub ka, et Sara on kuritegudega tihedamalt seotud kui esialgu arvatakse.  

Ma tundsin vajadust lugeda midagi hoopis teistsugust, tõeliselt jõhkrat ja verist krimkat. Otsustasin katsetada autoriga, kellest olin küll kuulnud, aga lugenud mitte. Sarja esimest raamatut polnud tookord raamatukogus sees ning seepärast lugesin esimesena kolmanda osa. Kuna olen vahepeal ka teised raamatud läbi lugenud, siis otsustasin arvustused kirjutada õiges järjekorras.  
Autori stiil meenutas mulle kõige enam Tess Gerritseni oma parimal päevil (viimased raamatud pole enam nii head kui esimesed).  Raamat oli põnev ja hoidis lugemas. Mõrvari arvasin ma küll juba varakult ära, aga seda pigem seepärast, et see oli inimene, keda kolmandas raamatus enam polnud. Detailsete kirjelduste tõttu ei soovita ma Karin Slaughterit nõrganärvilisematele lugejatele, kuid see raamat sobib ideaalselt neile, kes naudivad näiteks Patricia Cornwelli Scarpetta või eelpool nimetatud Gerritseni Rizzoli ja Isles sarja.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Belladonna" 

Goodreadsi hinnang: 4/5