Erin Sterling "The Ex Hex" (I)

Õpetlik lugu alkoholi kahjulikkusest ehk mis juhtub, kui alkoholijoobes võlukunstiga tegeleda. 

Vivienne Jones'i suur armastus Rhys Penhallow jättis ta maha. Sobivalt purjus ja kurbusest segi, otsustab Vivi, et parim lahendus olukorda lahendada ja südant ravida, on endisele poiss-sõbrale needus peale panna. Nõiaks olemisest peab ju midagi kasu ka olema.

Üheksa aastat hiljem on nii murtud süda, kui needuse pealepanek unustatud, kuid siis tuleb Rhys linna tagasi ning nende kahe taaskohtumine on "maagiline". 

Väga kerge ja lahe lugemine. Ei mingi kirjanduslik tipp, aga meelelahutuseks väga hea. Lubati kõnelevat kassi, kelles natuke pettusin. Eeldasin, et ta on veidi intelligentsem ja laiema sõnavaraga, aga võibolla on ta järgmiseks osaks sõnu juurde õppinud. 

pealkiri: "The Ex Hex"

autor: Sterling, Erin

kirjastus: Avon
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 308

ilmumisaasta: 2021
ISBN-10: 006302747X

ISBN-13: 9780063027473

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Rebecca Yarros "Fourth Wing" (I)

Violet Sorrengail on habras ja väike naisterahvas, kes on kogu aeg arvanud, et tema tulevik on arhiivis töötada. Kuid ta ema, kindral Sorrengail ei taha sellest kuuldagi. Mis sellest, et ta noorim laps on füüsiliselt lohel sõitmiseks täielikult sobimatu, ema sunnib Violeti ikkagi sõjakooli loheratsurite gruppi kandideerima. Ja kui kindral nii ütleb, siis tuleb käsku täita. 

Järgneb üsna ettearvatav lugu, kus Violet saab kõigi talle ettevisatud raskuste ja katsetega hakkama ning lõpuks osutub kõigist kõige võimekamaks. Armukolmnurk on loomulikult samuti olemas. No, mida sa teed, kui su vihavaenlane nii vastupandamatult seksikas on.

Sisukirjeldust lugedes kartsin midagi Sabaa Tahiri "An Ember in the Ashes" sarja laadset, toimub ju sealgi tegevus sõjakoolis, kuid käesolev on tolle kõrval ikka väga leebe. 

Kuigi lehekülgi on sel teosel palju, jäi kõik pinnapealseks. Nüüd tagantjärele mõeldes tekib päris küsimus, millega autor need ära täitis, sest huvitav oli ja edenes hästi. 

Olin seda raamatut lugema asudes väga skeptiline, sest ülipopulaarsus ei pruugi alati headusega võrdsustuda. Olgu öeldud, et vaatamata eelpool olevale kriitikale, mulle "Fourth Wing" meeldis ja seda eelkõige (Violeti) lohede pärast. See pole kirjanduslik tipp, aga hea meelelahutus. Kõik armastavad nimetatud raamatut millegiga võrrelda, siis ütlen samuti kahe tegelaskuju nime - Edward ja Rhage.

Järgmine osa ilmub juba käesoleva aasta novembris ja mul on juba ettetellitud. 

pealkiri: "Fourth Wing"

autor: Yarros, Rebecca

kirjastus: Entangled Publishing, LLC (Red Tower Books)
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 500

ilmumisaasta: 2023
ISBN-10: 1649374046

ISBN-13: 9781649374042

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Fourth Wing"

Goodreadsi hinnag: 5/5

Hazel Beck "Small Town, Big Magic" (I)

Meie loo peategelane Emerson Wilde elab Usas Missouri osariigis, väikeses St. Cypriani linnakeses. Ta on raamatupoe omanik ning kogukonnaelus üliaktiivne tegelane, kes püüab linna kultuuri- ja ärielu edendada. Ääremärkuse korras tuleb ka mainida, et üks ta esiemadest oli Salemi nõiajahi õnnetu ohver.  Kuid see on ammune ajalugu, sest nõidu pole ju tegelikult olemas... või on? Jah, on ning St. Cyprian lausa kubiseb neist. Nii linnaelanikud, kui ka Emerson ja ta pere ning sõbrad, on nõiad. 

Kuigi on tegemist päris toreda Halloweenieelse raamatuga, on mul siiski etteheiteid ka. Esiteks ei saanud ma aru, mismoodi Emersonil üldse nii lojaalseid sõpru olla sai. Minu jaoks oli ta pigem tüütu ninatark, selline inimene, kellega ma suhelda ei tahaks. Küllap ühine minevik seob rohkem, kui ma ette kujutada oskan.

Teiseks, olen alati arvamusel olnud, et algaja ei saa kohe kõiges ülihea olla, aga ei, niipea kui Emerson avastas, et ta on nõid, oli ta kohe kõige-kõige erilisem ja võimekam ning loomulikult see, kes ainuisikuliselt St. Cypriani päästa saab. 

Kolmas oleks mitte etteheide, aga tähelepanek - kui tavaliselt võtavad autorid vaevaks kirjeldada, milline üks või teine tegelane välja näeb, siis seda polnud raamatus üldse (või jäi mul kahe silma vahele). Mõtle oma tegelased just selliseks nagu ise tahad. 

Lõppkokkuvõttes on tegemist kerge ja kohati üle võlli tobeda naistekaga, aga mulle pigem meeldis. Isegi nii palju, et tahan järge samuti lugeda, sest raamat jäi põneva koha peal pooleli. 

pealkiri: "Small Town, Big Magic"

autor:  Beck, Hazel

kirjastus: Graydon House
formaat: pehkekaaneline
lehekülgede arv: 416

ilmumisaasta: 2022
ISBN-10: 1525804715

ISBN-13: 9781525804717

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5 

Sunyi Dean "The Book Eaters"

Inglismaal elavad kuus raamatusööjate perekonda, kes hoivad end inimestest eraldi ja toituvad ainult paberile trükitud kirjasõnast. Nende rass on välja suremas, sest raamatusööjatest tüdrukuid sünnib aina vähem ning iga naine on enne menopausi võimeline sünnitama vaid kaks järeltulijat. Sellest tulenevalt abielluvad neiud kaks korda, iga kord erinevasse peresse. Abieluleping kestab neli aastat, kuhu mahub rasedus, sünnitus ja kolm aastat lapsega koos olemist. Pärast seda kolivad naised oma koju tagasi, kas uut abielu ootama või niisama olema. Lapsed jäävad isaga. Abiellumist kontrollivad ja organiseerivad rüütlid. 

Mõnikord sünnib raamatusööja asemel puudega laps, nn. mõistusesööja (mind eater), kes ei toitu mitte raamatutest, vaid inimeste mõistustest. Nad imevad ohvri aju kõigest seal olevast puhtaks, pmt. võtavad isiksuse koos kõigi mälestuste ja oskustega. Mõistusesööjaid nimetatakse draakoniteks ja rüütlid kasutavad neid oma musta töö tegemiseks. 

Üks kuuest perekonnast leiutas ravimi, mis aitab draakonite toitumisharjumusi kontrolli alla hoida, kuid nad kadusid jäljetult.

Raamatu peategelane Devon on raamatusööja ja lapsest peale end eriliseks, printsessiks pidanud. Tüdrukuid söödetakse vaid ilusate muinasjuttudega, et nad teaksid, kuidas kuulekas printsess käituma peab. Esimesest abielust sünnib Devonile tütar Salem, teisest poeg Cai, kes kahjuks osutub mõistusesööjaks. Poja kaitsmise nimel on Devon kõigeks valmis ja hakkab ravimit tootvat perekonda otsima. 

Milline vaimustav pealkiri, kas pole? Kui te ootate helget ja võibolla isegi romantilist fantaasialugu, siis siit te seda ei leia, pigem võiks seda kohati isegi õudukana kirjeldada. Raamatud on nende sööjate jaoks vaid toit ja info kogumise allikas. Tahad uut keelt õppida või oskust omanda, pole midagi lihtsamat kui söö sõna- või käsiraamat ära. Sellega seoses tekkis mul küsimus, et millega need olendid (nad poleks end inimesteks nimetanud) küll terved päevad tegelesid ja raha teenisid. Kuna raamatusööjad ei ole võimelised kirjutama õppima, siis pole neil ei dokumente ega ka töökohti. Mismoodi nad hakkama said?

Algus läks väga ladusalt, mulle meeldisid tagasivaated Devoni minevikku, kuid oleviku osa jäi järkjärgult nõrgemaks. Kui alguses võeti aega tausta ja tegevusi pikemalt-põhjalikumalt selgitada, siis lõpp liikus liiga kiiresti. 

Esimese teose kohta tubli saavutus ja kui autorilt veel midagi ilmub, siis loeksin küll. Teistele lugejatele tahaks hoiatuse kaasa anda, et raamatus on naiste ja laste vastast vägivalda. 

pealkiri: "The Book Eaters"

autor: Dean, Sunyi

kirjastus: Tor Books
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 304

ilmumisaasta: 2022
ISBN-10: 1250810183

ISBN-13: 9781250810182
 

saksa keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2.5/5

Carolyn Tara O'Neil "Langenud impeeriumi tütred"

Ajaloost on teda, et Venemaa viimane tsaar Nikolai II ja ta perekond mõrvati 17. juulil 1918 Jekaterinburgis. Autor on oma teose aluseks võtnud aastakümneid liikvel olnud legendi, et noorim Romanovite perekonna tütardest, Anastassia jäi ellu. 

Raamatu Anastassia ehk Anna juhtub laipade vahelt põgenedes kokku talutüdruku Jevgeniaga (Ženjaga), kes esialgsest vastumeelsusest üle saades, Annat aitama nõustub. Kahe väga erineva taustaga tüdruku vahel areneb tugev sõprus.  

Mulle meeldis, kuidas kirjanik Anna ja Ženja suhtel kujuneda lasi ning Anna "silmade avanemist" kirjeldas. On kindlasti valus tõdeda, et oled terve oma elu kuldses lossis elanud ja sul pole aimugi, kuidas inimesed tegelikult elavad. Positiivne oli seegi, et raamatus polnud ühtegi armusuhet. Ma ei olen nende vastu, kuid suhted peavad loo käigus ise loomulikult tekkima, mitte nii, et ma lugejana saan aru, et need kaks inimest on väevõimuga kokku surutud. 

Ajalooliste ja alternatiivajalooliste raamatute puhul on minu jaoks lakmuspaberiks see, kas kirjeldatu mõjub ehtsana või mitte. Loomulikult ei saa ma ajamasinaga tagasi reisida ja kõike üle kontrollida, kuid mingi (subjektiivne) nägemus ajaperioodist on ikka olemas. Ajaloolise audentsuse testi raamat minu jaoks ei läbinud. Kuigi kirjeldatud dialoogid ja sündmused peaksid aset leidma sada aastat tagasi, mõjuvad need tänapäevasena. Näiteks saadab ema Jevgenia salatit tegema. Kas 1918. aastal teadis vene taluinimene midagi salatist ja kui teadis, kas neil üldse oli salatimaterjali võtta? Igal juhul mõjus see lause antud konteksti mittesobivana. 

Lõppkokkuvõttes polnud päris minule, kuid noorematele lugejatele soovitan küll. Usun, et just see tänapäevasus, mis mind segas, haarab ja hoiab lugejate tähelepanu, sest teeb ajaloo nn. söödavamaks. 

PS. Kaanekujundus on küll täiesti minu maitse järgi. Maksimumpunktid.

pealkiri: "Langenud impeeriumi tütred"

autor: O'Neil, Tara Carolyn

tõlkija: Ots, Marianne 

kirjastus: Rahva Raamatu kirjastus
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 328

ilmumisaasta: 2022

ISBN-13: 9789916140505

inglise keeles: "Daughters of a Dead Empire"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2/5 

***Suur tänu Rahva Raamatu kirjastusele!***

Karen M. McManus "Nõod"

Jõukas Story'de perekonnas on neli last, kolm poega ja tütar. Pärast isa surma lõpetas ema siis juba täiskasvanud lastega suhtlemise ja keegi ei tea täpselt miks, ta süüdistab neid milleski, kuid milles? 

Nüüd elab ema juba aastaid oma saarel, uhkes üksinduses, suure rahahunniku otsas ja pole oma lapselapsi Milly't, Aubrey't ja Jonah't kunagi näinud. Nii ongi kõigi jaoks suur üllatus, kui nõod saavad vanaema käest kirjad, milles neid suveks saarele tööle kutsutakse.

Noorem põlvkond pole minekust vaimustuses, kuid Milly ema ja Aburey ning Jonah isad näevad selles võimalust varandusele taas lähemale jõuda. Ja nii sõidavadki noorukid vabatahtlikult/sunniviisiliselt saarele. Kohale jõudes selgub, et vanaema ei tea kutsest midagi ja on kõike muud kui külalislahke ja sõbralik. 

Kõik tegelased, kaasaharvatud kolm nõbu, on täis varajatud motiive ning saladusi ja loo kulgedes tulevad need kõik järkjärgult ka välja. Nemad kolmekesi olidki kogu selle seltskonna peale ainukesed positiivsed tegelased ja mulle meeldis lugeda, kuidas nende omavaheline sõprus arenes. Oli ka üks süžeeliin, mis oleks võinud ka olemata olla või asi kuidagi teisiti lahendatud, aga lõppkokkuvõttes see ei seganud.

Ma polnud tükil ajal noortekat lugenud ja olin väga meeldivalt üllatunud, sest olin hea ladus lugemine ning lõpplahendus ootamatu. Soovitan.

pealkiri: "Nõod"

autor: McManus, M. Karen

tõlkija: Kure, Hels

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 348

ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 2020)

ISBN-13: 9789916122983

inglise keeles: "The Cousins"
saksa keeles: "The Cousins"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Stephenie Meyer "Midnight Sun" (Twilight V)

 

"Videviku" (inglise keeles "Twilight") sarja fännidele pole selles raamatus peaaegu mitte midagi üllatavat, sest "Midnight Sun" on põhimõtteliselt "Videvik" Edwardi silmade läbi. Minu jaoks mõjus uudsena vaid see, kui palju Edward kõhkles ja kahtles, enne kui end  piisavalt usaldas ning järele andis. Kahjuks kadus uudsus umbes poole raamatu peale ära ja saja-aastase vampiiri maailmavalu muutus tüütuks. 

Siiski ei kahetse ma ei selle raamatu ostmist ega ka lugemist, sest ohh, milline nostalgialaks see oli. Olin sarja tohutu fänn, kuid viimasest lugemises on möödas kaksteist aastat ja see on piisav aeg detailide unustamiseks. Tookord oli mul "Twilight" peaaaegu peas, nii, et vahetult lugedes, oleksin kindlasti pettunud olnud. 

Kirjutan samamoodi nagu viimase (mitte) Potteri raamatu puhul. Tean, et paljud olid pettunud, kuid minu jaoks oli see tore taaskohtumine vanade sõpradega, kellest polnud juba üle kümne aasta midagi kuulnud. Istusin maha, veetsin nendega mõned tunnid ja siis läksin, teades, et me enam kunagi ei kohtu, lahku.  Südamesse jäi aga soe tunne, et jälle kord nägime.

pealkiri: "Midnight Sun"
autor: Meyer, Stephenie

keel: inglise

kirjastus: Little, Brown Books for Young Readers

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 662
ilmumisaasta: 2020

ISBN-10: 031670704X
ISBN-13: 9780316707046
  

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Biss zur Mitternachtssonne"

Goodreadsi hinnang: 3/5 

Åsa Larsson, Ingela Korsell "Kodukäija" (PAX X)

Ootasin Paxi sarja lõpuraamatut väga ja kui see lõpuks minuni jõudis, siis natuke isegi kartsin lugema hakata. On ju sarjade viimase osade puhul alati hirm, et autor(id) ei anna oma tegelastele selliseid tulevikke nagu mina lugejana ootaksin. Detailidesse laskumata ütlen, et seesugust lahendust ma Paxi puhul ette ei näinud ja "Kodukäija" viimaste lehekülgede järel olin väga kurb.

Nüüd, tervele sarjale tagasi vaadates, pole ma enam nii üllatunud. Tegelikult on need ju nii väljamõeldud kui reaalse maailma poolest sünged raamatud. Ühelt poolt on ohtlikud ebaloomulikud olendid, teiselt poolt alkohoolikust ema ja koolikiusamine. Ainsateks helgemateks päikeskiirteks on kasupere ning raamatukogu rahvas.
Kuigi lõpp mind kurvaks tegi, soovitan Paxi lugeda ja kõik kümme raamatut järjekorras on:
1. "Loitsusau"
2. "Sünk"
3. "Kummituslaps"
4. "Kratt"
5. "Lummutis"
6. "Näkk"
7. "Katkuhaldjas"
8. "Hõbemadu"
9. "Luupainaja"
10. "Kodukäija"
Neis raamatuis on nii põnevust, seiklust, kurbust kui rõõmu. Alriku ja Viggo sarnaseid lapsi on maailmas palju ning ma loodan, et nende eludest lugemine paneb nii lapsi kui täiskasvanuid järele mõtlema, mõistma ja tähelepanu pöörama.

pealkiri: "Kodukäija"
autorid: Larsson, Åsa; Korsell Ingela
keel: eesti
tõlkija: Kadri Papp
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 256
ilmumisaasta: 2019
ISBN-13: 9789985345917

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Åsa Larsson, Ingela Korsell ""Luupainaja"(PAX IX)

PAXi sari on omadega lõpusirgele jõudmas ja eesti keeles on ilmumata veel viimane. Põnevuse poole pealt on "Luupainaja" sama hea kui eelmised ning nüüd, kus musta nõia isik on teada, jääb vaid lõpulahingut oodata.
Samas on mul viimaste osade sündmuste põhjal poistest üha enam kahju. Põhimõtteliselt on nad kõik oma võimalused teiste inimeste tõttu, mitte omal vabal valikul, ära rikkunud.
Loodan, et  sarja lõpp on Alrikule ja Viggole isiklikus laadis õnnelik ning toob turvatunde ja rahuliku kodu, mida need lapsed väga väärivad. 

pealkiri: "Luupainaja"
autor: Larsson, Åsa; Korsell, Ingela

keel: eesti

kirjastus: Varrak

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 208
ilmumisaasta:2018 (esmatrükk 2017)

ISBN-13: 9789985344644
 

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Mariann Rückenberg "Hull suvi"

Enne postituse juurde asumist: "Hull suvi" kuulub peategelaste vanust arvestades "new adult" kategooriasse, mida ma üldiselt enam ei loe. Sisukirjeldus tundus aga nii huvitav, et otsustasin erandi teha. Sain siiski juba esimestest lehekülgedest aru, et pole minu raamat. Lugesin lõpuni ja püüan oma arvamuses olla nii objektiivne kui võimalik. Alljärgnev sisaldab raamatu sisu rikkuvaid detaile.

"Hull suvi" viib meid Rõokse alevikku, mõnusalt õudusasse Eestimaa suvesse, soojailmalisse ideaali. Raamatus on neli peategelast, kellest Merka unistab telenoveladest tuttavast kuumaverelisest ja kirglikust armastusest. Rolts ehk Roland Kalmer on kohalik rullnokk. Maiki vaikib oma minevikust ning õhkab naabrimees Teedu järele. Teet on ametilt narkopolitseinik. Kõrvaltegelasena on sisse toodud Maiki sümpaatne vanatädi Saima.
Idee poolest mulle selline mõnus suveromaan meeldis, sest autor on suutnud väikse koha imehästi lahti kirjutada. Näiteks need kohalikud klatšimoorid, kes kunagi oma suud kinni ei hoia ja igat uut mahlakat kuulujuttu naudinguga jagavad või esimeste lehekülgede poestseen, kus suvelaagris olevad lapsed poodi maiustusi ostma lähevad. Kui ma lastelaagris kasvataja olin, siis nägi poeskäik täpselt selline välja.
Kuid mis häiris ja mu hinnangusumma Goodreadsis alla tõi? 
Esiteks on selles mõned, veidi ebarealistlikud, stseenid, mis suule muige tõid, näiteks "poolpaljas neiu istub puu otsas ja kukub atraktiivsele noormehele sülle".

"Graatsiline allatulek oleks peaaegu õnnestunud, aga üks reeturlik oks murdus ning Maiki libises kogu täiega mehel otsa. Teet krabas temast kinni, kust sai. Maiki rinnad olid vastu Teedu nägu ja Teedu käed hoidsid Maiki tagumikku tugevas haardes. "Oih" suutis Maiki vaid öelda, kui ta mööda mehe sooja ja higist keha alla maapinnale libises. Mees lõhnas uimastavalt - pesupulbri järgi lõhnav puhas särk, habemeajamisvesi ja higi. Maikil hakkas kõrvus sumisema ja pea käis ringi." (Rückberg, Mariann, 2018, "Hull suvi", lk. 18)

Kõige suuremad miinuspunktid tulid aga Roltsi ja Merka suhte eest. Rolts oli minu jaoks kõige ebameeldivam tegelane. Jah, tal võib ju kuskil sügaval see kuldne süda peidus olla, kuid väljaspoolt on ta ülimalt armukade ning agressiivne. Tema ja Merka omavaheline suhtlemine, st vastastikune solvangute ning roppuste loopimine muutus kiiresti tüütuks ning kui aus olla, siis kõige rumalam asi, mida see tüdruk teha sai, oli niisugusest mehest rasedaks jääda. Armukadedus ja vägivald ei ole romantilised ning suurte tunnete näitajad. Suurim viga on seda uskuma jääda.
Ka tundusid dialoogid kohati veidi kunstlikud ning süžeeliinidest võinuks tädi Saima vana armastuse väljailmumine ära jääda.
Kuid nagu ma juba eelpool kirjutasin, ei ole mina raamatu sihtgrupp. Nimetatud Roltsi-Merka suhe paistab nooremale kindlasti hoopis teistsugusena kui mulle, kes võiks vanuse poolest Merka ema olla. Usun, et teistele lugejatele võib sellest hea suveraamat saada.

pealkiri: "Hull suvi"

autor: Rückenberg, Mariann

keel: eesti
kirjastus: Varrak

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 448
ilmumisaasta: 2018

ISBN-13: 9789985343739
 

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 2/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Åsa Larsson, Ingela Korsell "Hõbemadu" (PAX VIII)

Goodreadsi sisututvustus:

VALGUSE KÄES HÄBI SUREB
Himlabackenil kaob ootamatult väike laps, justkui oleks maa ta neelanud.
Samal ajal on ka Iris jäljetult kadunud. Kas need kaks sündmust võivad omavahel kuidagi seotud olla? Abi saabub Alrikule ja Viggole ootamatust kandist, aga kuidas suudavad nad päästa kedagi, kes on musta nõia küüsi langenud? Mariefredi all sügaval maapõues ärkab aegamisi ellu iidne uinunud koletis.
 
"Hõbemadu" on Pax oma tuntud headuses, st kuigi koletis on uus, siis süžeeliinis ja tegelaste käitumises enam palju uudset pole. Musta  nõia isik on samuti teada, nii et nüüd jää enam muud kui lõpplahendust oodata. 
Selles, et kurjus kümnenda raamatu lõpuks võidetud  saab, ei kahtle keegi ja nii huvitab mind hoopis rohkem, mis Viggost ja Alrikust edasi saab, kelle juurde nad elama jäävad? Palun kirjutage/tõlkige kiiremini, ma tahan oma küsimusele vastust.

pealkiri: "Katkuhaldjas"
autorid: Larsson, Åsa; Korsell Ingela
keel: eesti
tõlkija: Kadri Papp
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 200
ilmumisaasta: 2017
ISBN-13: 9789985340738 

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4.5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Victoria Schwab "This Savage Song" (Monsters of Verity I)

Koletised on päriselt olemas...
Eristatakse kolme tüüpi, kuid kõige haruldasemad on Sunai´d ehk hingesööjad, kes sünnivad vägivaldsetest olukordadest, milles palju inimesi korraga surma saab, näiteks massipommitamistest. Nad on väliselt kõige enam inimeste sarnased ja tapavad oma ohvreid muusikaga. August Flynn on Sunai ning annaks kõik, et tavaline inimene olla. 
Kate Harkeri isa on maffiaboss, kes inimesi koletiste eest kaitseb, tuleb vaid piisavalt maksta.
Mis asjaoludel Kate ja August kohtuvad ja  mis edasi saab, selgub juba raamatust.
Andsin raamatule "Goodreadsis" kaks punkti. Küllap imestate, miks nii vähe, aga vaadake, minu kõige esimene noortele mõeldud fantaasiaromaan oli "Videvik" ja selle kolm järge. Alustasin sarja lugemist siis kui "Noorkuu" oli just ilmunud ja järgmisi oodates lugesin ja kuulasin esimest raamatut nii lugematu arvu kordi, et see kulus pähe. Ja minu silmis on August nii tugevalt Edwardist inspireeritud, et see mõjus peaaegu plagiaadina. Raamatu teises pooles olin hakanud leppima ning lugu haaras kaasa, kuid see ei parandanud üldpilti.
Seega, pole halb raamat, sest Victoria Schwabil on hea kirjutamisstiil, aga minu lugemistaustaga "The Savage Song" kokku ei sobinud.

pealkiri: "This Savage Song"
autor: Schwab, Victoria
keel: inglise
kirjastus: Greenwillow Books
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 427
ilmumisaasta: 2016
ISBN-10: 0062380850
ISBN-13: 9780062380852

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 2/5

Heli Künnapas "Tähtajaline elu" (I)

Raamatu peategelane, nooruke Rebecca põgeneb suhtekriiside eest aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. Võõras riigis ja kultuuris hakkamasaamine pole kerge.
Lugesin "Tähtajalist elu" väga sobival ajal, ise lennukiga Usasse, koju lennates. Raamat sai ruttu läbi ja nii oli mul pika lennusõidu ajal aega järele mõelda. Alustuseks ütlen, et see oli mu esimene kokkupuude nimetatud autori teostega ja tema stiil meeldis mulle, oli hea ja kerge lugeda.
Sisu  hinnata on natuke keerulisem. Kuigi ma pole kunagi peategelasega täpselt samas situatsioonis olnud, oli kõik see, mida Rebecca kogeb õige, kuid ka väga stereotüüpne. Mäletan ise, et enne esimest korda Ameerikasse tulemist arvasin, et Usas käiakse kogu aega ka toas kingad jalas, poes pakitakse kogu toit pruunidesse paberkottidesse ning kellegile külla minnes, on tavaline nende külmkapi kallale minna, lisaks on ameeriklased muidugi pealikaudsed ning pideva naeratusega näol, sest see on maailm, mida teleseriaalid toidavad. Kuid siin elades näed, et see arusaam on samuti pinnapealne, sest nii riigis kui inimestes on hoopis enam peidus. Ajaga kohaned ja aktsepteerid uue elukoha nii häid kui halbu külgi. Võibolla tuleb see raamatu järjes, kuid esimeses osas jäigi mul puudu just  kohanemisest.
Oleks huvitav teada, kas autor kirjutas selle omadele kogemustele toetudes või mõnede materjalide põhjal. Antud kujul mõjus loetu natuke käsiraamatu "Mida oodata Usasse lapsehoidjaks tulles" ilustamata versioonina, st loetu põhjal ei julgeks ma küll kohvreid pakkima hakata. Reaalse lapsehoidmise osa jäi raamatus samuti natuke napiks.    

pealkiri: "Tähtajaline elu"

autor: Künnapas, Heli

keel: eesti

kirjastus: Kuuse Farm OÜ
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 158
ilmumisaasta: 2015
ISBN-13: 9789949384068

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2.5/5 (punktihinnangu andmine oli raske, seepärast otsustasin, et panen kiriku keset küla ja annan täpselt keskmise)

Jonathan Stroud "The Empty Grave" (Lockwood & Co. V)

Lockwoodi sarja kauaoodatud viimane raamat on lõpuks ilmunud ja minulgi läbi loetud.
Meeskond on jälle koos ja võitleb kummitustega. See pole aga sama London, mis sarja alguses, nüüd kehtivad uued reeglid, mida Lockwoodi firma töötajad loomulikult eirata püüavad. Peetakse maha ka lõplik ja viimane lahing, kuid miks ja kelle vahel, see jäägu juba teil endal avastada.
Lahtised otsad said ilusti kokku tõmmatud ning vastused antud. Minu jaoks jäi üks infokild siiski puudu. Lõpplahendusele ei anna see midagi juurde, kuid rahu ka ei anna. Usun, et see ei jäänud mul kahe silma vahele, kuid võibolla loen raamatu/sarja kontrolli mõttes uuesti üle.

Lõppkokkuvõttes on Lockwood & Co. väga hea sari, mida võivad julgelt lugeda ka täiskasvanud. Imalat armastust pole, selle eest aga küllaga igasugu rohkem või vähem pahatahtlikke ja kõhedusttekitavaid vaime. Kolmas raamat, milles Lucy ainult virises, meeldis mulle kõige vähem, kuid tagasi vaadates, mil see on vaid tükike tervikust, olen oma hinnangus leebem. Minu lemmiktegelaseks oli ja jäi pealuu.
Tegelikult on isegi veidi kahju, et üks sari on jälle lõpule jõudnud, kuid nüüd on tulevasel lugejal jällegi hea võimalus kõik viis üksteise järel läbi lugeda:

1. Jonathan Stroud "The Screaming Staircase" e.k. "Kisendav trepp"

2. Jonathan Stroud "The Whispering Skull" e.k. "Sosistav kolp"

3. Jonathan Stroud "The Hollow Boy"

4. Jonathan Stroud "The Creeping Shadow"

5. Jonathan Stroud "The Empty Grave"

pealkiri: "The Empty Grave"
autor: Stroud, Jonathan
keel: inglise
kirjastus: Disney-Hyperion
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 437
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10: 1484778723
ISBN-13: 9781484778722

saksa keeles: "Das Grauenvolle Grab" (ilmub 27.11.2017)
eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4.5/5  

Åsa Larsson, Ingela Korsell "Katkuhaldjas" (PAX VII)

Mariefred pole enam sama õdus ja rahulik linnake, kui enne.

"Ülehomme on jõululaupäev, aga seda on raske uskuda. Mariefredis pole jõulumeeleolu ollagi.

Majade aknaluugid on suletud, nii et ühtegi ilusat advendiküünlajalga pole näha. Jõuluvalgustuse asemel on inimesed oma aiaplankude kohale okastraadi tõmmanud. Rahvas räägib, et Mariefred on muutunud ohtlikuks kohaks. Linna peal levivad kuulujutud tapjakoertest ja kummitustest." (Åsa Larsson, Ingela Korsell, 2017, "Katkuhaldjas", lk. 9)

Kõigele lisaks hakkavad ka elanikud üksteise järel haigeks jääma. Tõbi algab ninaverejooksuga ning levib nii kiiresti, et inimesed kahtlustavad Katkuhaldja kätetööd. 

Kui aus olla, siis valmistas see osa mulle natuke pettumuse. Ei, ärge saage valesti aru, PAX on alati hea ning seda näitab ka mu Goodreadsis antud 4.5 punktine hinnang, kuid võrreldes eelmistega, mõjus see enim vahepealsena. Raamat on sünge ja kuigi aimad mingit lahendust, siis lõpp jääb ikka õhku rippuma. Kas enne lõppu tuleb veel mingi suur lahing? Elame, näeme ja loeme.  

pealkiri: "Katkuhaldjas
autor: Larsson, Åsa; Korsell, Ingela
keel: eesti tõlkijad: Kadri Papp 
kirjastus: Varrak

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 200
ilmumisaasta: 2017 
ISBN-13: 9789985340738

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

George R.R. Martin "Tants lohedega" (Jää ja tule laul V osa 2. raamat)

Sisukokkuvõte Goodreadis lehelt:

Kuningas Joffrey käsul Kuningalinnas hukatud Ned Stark ei öelnud oma lastele suusoojaks, et tali on tulekul. Hilissügise viimased lehed langevad sama hoogsalt kui kuningad ja rüütlid. Müüri taga liginevad Ned Starki sohipojaks peetava Jon Snow juhitud Öisele Vahtkonnale iidsed olendid, kes ei tunne sõna „surm”. Uueks sõjaks valmistumise asemel peab aga Snow tegelema omade keskis rahu säilitamisega. Rahu on habras ka Talitundrus, kus Roose ja Ramsay Bolton ootavad viimast isehakanud kuningat, sõjaväe eesotsas liikuvat külmetavat Stannis Baratheoni, et tolle pea maha lüüa. Boltonid püüavad ohjata liitlasi ja reetlikus segaduses otsib oma võimalust Tõhk, keda tunti varem Theon Greyjoyna. Theoni vend purjetab samal ajal kiirelt Essose suunas, kus Daenerys Targaryen vajab hädasti lojaalseid liitlasi. Ka Daeneryse kasvavad lohed, kes tõmbavad oma ema tähelepanu poliitilistelt intriigidelt endale, löövad aina metsikuma hooga oma ürgset tantsu. Kuningalinn ootab aga kohtumõistmist kahe kuninganna üle, aimamata, kui suur oht maabus enne talve tulekut Westerose rannikul.

Kui aus olla, siis lähenesin sellele raamatule väga skeptiliselt, sest eelmises olin siiski pettunud. Sama tunne tabas mind ka käesoleva lõppedes, kuid hoopis teisel põhjusel. Nimelt hakkas lõpuks ometi midagi toimuma ja siis sai raamat otsa. Kuidas ma nüüd tean, mismoodi tegelastel edasi läheb?

Olles need tellised läbi lugenud, pean tõdema, et esimesed kolm raamatut meeldisid mulle kõige enam. Need olid tempokamad ning põnevamad, "Vareste pidusöök" ja "Tants lohedega" mõjusid millegi "suure" ettevalmistusena - nõrgemad mängijad on välja sorteeritud (loe surnud), tugevamad paigale asetatud ja nüüd peaks saabuma lahing ehk kulminatsioon, mis loodetavasti algab "Winds of Winter-is". 

Ma arvan, et tegelikult sõltub järgmistest raamatutest, kuidas ma neljandale ja viiendale osale tagasi vaatan. Kui järgmistes liiguvad sündmused jälle hoogsalt edasi, siis täidavad need kaks oma kohta suurepäraselt, kui aga ka jätkub samasugune aeglus, siis teeb see ka üldpildi kehvemaks ning kolmandat sarnase "tempoga" osa ma enam lugeda ei viitsi.  

Rahvas ootab kannatamatult uut raamatut ja nii nüüd siis minagi. Internetis levivad kuuldused, et ehk ilmub see 2018. aastal. Elame, näeme. 

pealkiri: "Tants lohedega". (Jää ja tule laul V osa 2. raamat)  

autor: Martin, George, R.R.
keel: eesti

tõlkija: Tarmo Vaarpuu 

kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 624
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2011)
ISBN-13: 9789985340745

inglise keeles: " A Dance with Dragons"

saksa keeles: "Ein Tanz mit Drachen"

Goodreadsi hinnag: 4/5  

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Libba Bray "The Diviners" (Diviners I)

Evie O'Neill saadetakse karistuseks onu juurde New Yorki paremat käitumist õppima. Ideaalne plaan, kas pole, sest mis saaks viltu minna kui tüdrukule meeldib pidutseda, on aasta 1926, linn täis salabaare ning keelatud alkoholi? 
Onu Will on paranormaalsete asjade muuseumi direktor ning kui leitakse kummaline rituaalmõrva ohver, palub politsei ta erialast arvamust. Evie läheb onuga sündmuspaigale kaasa ning taipab, et temagi saaks mõrvari leidmisel aidata, nimelt suudab ta mõnda inimese isiklikku eset käes hoides, tolle minevikku näha.

Loo idee meeldis mulle väga, täpselt minu teema, lugesin ja värisesin ning põhisüžeeliin oligi ainuke põhjus, mis mind raamatu juures hoidis. Teistsuguse sisu korral oleksin juba esimeste lehekülgede järel käest pannud, sest  ma pole tükil ajal kohanud nii rumalat peategelast kui Evie. Ühelt poolt võib muidugi püüda teda välja vabandada, st noor, just maalt tulnud ja selle võrra ka naiivsem ja eluvõõram, kuid kui kaua võib? Lõpuks tekkis mul lootus, et ehk õppis ta midagigi, kuid siis teeb ta sellise ämbri, mis annab küll hea eelduse järgmiseks raamatuks, kuid loo ja tegelase arengu seisukohast on täielik  nullseis. Ka segas mind autori püüd "audentset" sõnavara sisse panna, st kui Evie oma suu lahti teeb, siis on see jutt nii slängi täis, et mõjub ebaloomulikuna. Kolmandaks, liiga palju ulmet pole hea, autor oleks pidanud piirduma vaid ühe teemaga, st. vaimud sobisid antud ajastusse imehästi, kuid see teine asi mitte (kes on lugenud, see saab aru).   
Lõppkokkuvõttes, kui tahate lugeda head vaimujuttu ja olete valmis tüütute peatükkidega silmiti seisma, siis soovitan.

pealkiri: "The Diviners"

autor: Bray, Libba

keel: inglise

kirjastus: Little, Brown Books for Young Readers 

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 578
ilmumisaasta: 2013 (esmatrükk 2012)

ISBN-10: 0316126101
ISBN-13: 9780316126106

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Aller Anfang ist böse"

Goodreadsi hinnag: 2.5/5 

Åsa Larsson, Ingela Korsell "Näkk"" (PAX VI)

Kuna Paxi sarjas on plaanitud kümme raamatut, siis kuuenda osaga liigume juba lõpu poole. Siiski on vara veel mingeid järeldusi teha, sest autoreid tundes, st eelmiste raamatute põhjal võib arvata, et miski ja keegi pole need, keda me arvame ja plaanis on veel rohkelt üllatusi. Igasugu pahalasi kõrvale jättes, huvitab mind väga, kuidas ema teema lahendatakse ja ma jään põnevusega järgmist raamatut ootama.

pealkiri: "Näkk"

autor: Larsson, Åsa; Korsell, Ingela

keel: eesti

tõlkijad: Kadri Papp

kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 208
ilmumisaasta: 2016
ISBN-13: 9789985339145

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Åsa Larsson, Ingela Korsell "Lummutis" (PAX V)

See osa oli isegi mulle päris hirmutav, kuid sisust täpsemalt ei tahagi suurt rääkida, neid raamatuid tuleb üksteise järel lugeda ja samm-sammult koguneb infot juurde.

pealkiri: "Lummutis"

autor: Larsson, Åsa; Korsell, Ingela

keel: eesti

tõlkijad: Kadri Papp

kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 200
ilmumisaasta: 2016
ISBN-13: 9789985337165

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5  

Kazu Kibuishi "Amulet I-VII"

Üldiselt ma graafilisi novelle ega mangasid ei loe, kuid antud sarja otsa sattusin tänu Facebookis olevale "Lugemise väljakutse" grupile ning suur aitäh teile soovituste eest - väga tore ja kaasahaarav lugu oli. Üksikult, iga osa kohta eraldi detailsemat sisukirjeldust ei lisanud ma täiesti teadlikult, sest seda pole sisu reetmata võimalik kirja panna ning spoilereid vältida tahtes, võib iga järgneva raamatu kokku sõnadega "Emily, Navini ning nende sõprade seiklused jätkuvad". Seega, lugege ja avastage ise. Kuid hoiatan - Amulett on sõltuvust tekitav sari - enne esimese raamatu kallale asumist, varuge kõik osad koju, sest uskuge mind, te tahate kohe järgmist haarata. 
Ise lugesin lõpuks seda sarja koos oma kaheksa aastase pojaga, kellele esimese raamatu siis kätte surusin, kui tal muu lugemisvara otsa sai. Temagi ei jõudnud ära oodata, mil ma  raamatukogust seitsmenda osa kätte saan, sest arvasime ekslikult, et sellega saab ka lugu lõpplahenduse. Kahjuks pidime pettuma, sest oodatud ja loodetud lõpu asemel jäi hoopis lugu hoopis kõige põnevamal kohal pooleli. Internetist lugesin, et autoril on plaanis veel kaks osa kirjutada, seega kokku üheksa ja nende kallal ta praegu töötabki. Loodan, et ta saab nendega varsti ühele poole, sest me mõlemad pojaga tahaksime väga teada, kuidas Emily lugu edasi läheb.

Senini ilmunud osad:

1. "The Stonekeeper", eesti keeles "Kivivardja"
2. "The Stonekeeper's Curse", eesti keeles "Kivivardja needus"
3. "The Cloud Searchers", eesti keeles: "Pilveuurijad"
4. "The Last Council", eesti keeles: "Viimane kaitsekogu"
5. "Prince of the Elves", eesti keeles: "Haldjaprints"
6. "Escape From Lucien", eesti keeles: pole ilmunud
7. "Firelight", eesti keeles: pole ilmunud

Saksa keelde pole ühtegi seitsmest veel tõlgitud.