11 juuni 2021

Caroline Bernard "Frida Kahlo ja elu värvid"

 
Frida Kahlo oli mehhiklanna, kellel polnud tegelikult üldse plaanis kunstiga tõsiselt tegelema hakata, kuid raske bussiõnnetuse tagajärjel pidi oma tulevikuplaanides korrektuure tegema. Arsti temast ei saanud, küll aga hinnatud kunstnik. Kunstist sai Frida teraapia, võime ja võimalus maalida aitas tal eluraskustega toime tulla, sest maalidesse sai ta valada kogu oma kurbuse, igatsuse ja valu.
Mu teadmised Frida Kahlost kui ajaloolisest isikust ja kunstnikust olid nullilähedased. Kunagi nähtud filmist oli vaid meeles õnnetuse osa ja sellele järgnenud kuude kaupa voodissse liikumatult aheldatud olemine ning abielu Diego Riveraga. Nii otsisingi lugemise kõrvale internetist nii fakte Frida elust, kui ka raamatus kirjeldatud maale. Lõpptulemusena sain tänu raamatu ja Wikipedia kombinatsioonile palju targemaks, kuid "Frida Kahlo ja elu värvid" pole kindlasti mitte biograafia vaid ilukirjanduslik lähenemine. 
Mulle meeldis, kuidas autor püüdis Frida mõttekäike ja maalide kujunemise protsessi ettekujutada, oletada, mis võis teada mõjutada ja kuidas see lõpuks lõuendile jõudis. Kui peaksin raamatus kirjeldatud Fridat ühe märksõnaga iseloomustama, siis oleks see sõna "kirg" - nii armastuses, kunstis kui värvides. 
Päris viit punkti ma raamatule siiski ei annaks, sest autori kirjutamistiiliga ei suutnud ma lõpuni sõbruneda. Soovitada julgen küll. 
 
pealkiri: "Frida Kahlo ja elu värvid"
autor: Bernard, Caroline
tõlkija: Pääsuke, Piret
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv:
288 (paberraamatus)
ilmumisaasta:
2021 (esmatrükk 2019)
ISBN-13:
9789985350881 (paberraamat)
 
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Frida Kahlo und die Farben des Lebens"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

01 juuni 2021

Lucinda Riley "Liblikatuba"


"Liblikatoa" peategelaseks on peatselt seitsmekümneaastane Posy Montague, kes elab ikka veel oma kaunis lapsepõlvekodus Admiral House'is. Kuigi Posy armastab maja ja sellega seotud mälestusi, seisab ta silmitsi kurva tõsiasjaga, et maja ülalpidamine käib talle üle jõu ja ta peab selle maha müüma. 
Posy minevikku vaaadates saame teada, et ta isa hukkus kangelasena teise maailmasõjas ja leseks jäänud ema jättis lapse vanaema hoolde ning abiellus uuesti. Ülikoolis olles armus Posy Freddie'sse, kuid nende suhe lõppes, kui mees naise ootamatult ja ilma mõjuva põhjuseta maha jättis.  Posy abiellus teisega, sai kaks last ja jäi noorelt leseks. Nüüd ilmub Freddie uuesti välja ja vana kirg näib alles olevat.
Lisaks Posyle järgime ka ta poegade pere- ja eraelu. 
Lucinda Riley on minu silmis autor, kes mind raamatute ülesehituse poolest üllatada ei suuda. Ta teoste kondikava näib olevat ühesugune ja alustades tead juba ette, et sündmused saavad toimuma kahel ajaliinil, asjasse on segatud nii vanem, kui noorem põlvkond ja kuskil on sünge minevikusaladus peidus. Ma ei ütle seda kõike aga sugugi mitte halvustavalt, sest mõnikord on nii hea lugeda just selliseid raamatuid, mille puhul tead täpselt, mida oodata. Comfort food kui nii võib öelda.
"Liblikatoas" on kõik eelpool kirjeldatud elemendid olemas ja väljatulnud saladus oli minu jaoks tõeline üllatus, sellist lahendust ma äraarvata ei osanud. Samas jäi lõpptulemus natuke lahjaks, midagi jäi nagu puudu. Kui nimetatud saladus välja arvata, siis oli sündmuste kulg ettearvatav ja tegelased pealiskaused. 
Siiski oli see vaatamata puudustele mõnus, kerge suvelugemine. Kaanekujundus on samuti imeilus ja lugema kutsuv.
 
pealkiri: "Liblikatuba"
autor: Riley, Lucinda
tõlkija: Laksberg, Faina
keel: 
eesti
kirjastus: Varrak
formaat:
kõvakaaneline
lehekülgede arv:
576
ilmumisaasta:
2021 (esmatrükk 2019)
ISBN-13:
9789985350690
 
inglise keeles: "The Butterfly Room"  
saksa keeles: "Das Schmetterlingszimmer"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5


***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Samalt autorilt olen lugenud veel:
Lucinda Riley "The Lavender Garden"
Lucinda Riley "The Orchid House"