Kuvatud on postitused sildiga Karl Ristikivi. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Karl Ristikivi. Kuva kõik postitused

12 jaanuar 2016

Karl Ristikivi "Surma ratsanikud" (III)

Triloogia viimane raamat kirjeldab Roger de Flori juhitud ajaloolise palgasõdurite kompanii Kataloonia Suure Kompanii seiklusi 14. sajandi alguses Vahemere piirkonnas. Tegevus algab Mallorcal, jätkub Sitsiilias ja Bütsantsis ning Väike-Aasias.
Tegevustik oli kohati liiga ettearvatav ja tüütu oma lõputute lahingutega ning peategelane käis mulle lihtsalt närvidele. Minu jaoks neist kolmest kõige kehvem.
Olles triloogia kõik osad läbi lugenud, tunnen, et peaksin neist ka kokkuvõtlikult kirjutama. Need raamatud ootasid oma lugemisjärge mu keskkooli ajast saati ja alles nüüd sain lõpuks läbi loetud. Ristikivi kirjanikuna meeldis mulle juba siis ja meeldib ka nüüd. Minu etteheited pole mitte stiilile, vaid sisule, need pole halvasti kirjutatud. Küllap olid mu ootused lihtsalt natuke teised, sest olen mitmeid ajaloolisi romaane lugenud. Need on osa Eesti kirjandusklassikast ja juba seetõttu väärt lugemist.

saksa keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5

Karl Ristikivi "Viimne linn" (Kroonikate triloogia II)

Triloogia teise osa jutustajaks on endine rüütel ja praegune munk Roger Blondel de Tressalin, kes vanas eas oma elusündmusi meenutab. Ta teenis aastakümneid Templiordut, kuid heideti sellest reeturliku valesüüdistuse peale välja, misjärel ta võeti Hospidaliordusse. Romaani kolm viimast peatükki kirjeldavad dramaatiliselt Püha Maa viimase ristisõdijate linna Akko langust moslemitele 1291. aastal ning viimaseid lahinguid selle eel. 
Võrreldes esimese osaga meeldis "Viimne linn" mulle rohkem. Kirjutamise stiil sobis mulle ja oli huvitav lugeda.

saksa keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5

Karl Ristikivi "Põlev lipp" (Kroonikate triloogia I)

Karl Ristikivi raamatu "Põleva lipp" aluseks on ajaloost tuttavad inimesed ja sündmused (wikilehekülg). Loo keskmes on Švaabi hertsogi ja Staufenite koja viimane võsu Konradin, kes püüab ühendada Saksamaa ja Itaalia ühise kuninga võimu alla ning sündmused leiavad aset Lõuna-Saksamaal ja Itaalias aastatel 1266–1268.  Noormehe (sündmuste alguses l6. aastane) sõjakäiku üle Alpide ja läbi Pavia, Pisa, Siena ja Rooma saadab edu, kuid Tagliacozzo lahingus Charlesi vastu saab ta sõjavägi lüüa. Konradin reedeti, vangistati ning hukati Napolis turuplatsil 1268. aastal.
See raamat on üks neist, mille lugemise mõtet olen endas kandud juba aastaid, kuid reaalselt jõudsin selleni alles nüüd. Kuidas seda lugemiskogemust hinnata? Polnud otseselt halb, kuid ka mitte ülihea lugemine, pigem veidi segane. Raamatus oli peatükke, mille lugemist ma tõesti nautisin, kuid sinna vahele tulid igavamad osad, millest end lihtsalt läbi närisin. Ajaloolist faktitäpsust ei oska ma hinnata. 
Eesti kirjanduse ühe osana on see kindlasti lugemist väärt raamat.  

saksa keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5