Allen Levi "Theo of Golden"

Kuskil Usa lõunaosariikides asuvasse Goldeni linna tuleb võõras, kaheksakümnekuueaastane mees Theo. Ta näeb kohviku seinal olevaid külastajate portreesid ning otsustab need ükshaaval ära osta ning modellidele kinkida. Kohtumispaigaks on purskaevuäärne pink. Tänu Theole kohtub ka lugeja väga erinevate inimestega. Mõni lihtsalt võtab pildi ja jookseb minema, teistel on aega rohkem istuda ning rääkida ja viimastest kasvavad välja uued sõbrussuhted. 

"Theo of Golden" on raamat, mida väga paljud mu tutvusringkonnas, on kas lugenud, lugemas või mulle soovitamas. Kui soovitusega kaasneb kommentaar, et see on parim raamat, mida ma kunagi lugenud olen ning lubadus helgest ja meeleolutõstvast emotsioonist, siis teeb see mu natuke skeptiliseks. Aga kuna see on mu raamatuklubi raamat ja mulle meeldis mõte purskaevu kõrval kohtumisest, lugesin läbi.

Üks detail, mida kuskil ei mainita, on et tegemist on kristliku ilukirjandusega. Võibolla on just sellest tulenevalt Theo ebausutavalt liiga hea. Vaid ühel korral, kui ta kellegi peale vihastab, tuleb ta inimlikum külg välja. Kristlik komponent iseenesest sobis looga, sest tegelaste teekond usuni tundus loogiline ja usutav, aga Thoe pühakulaadne olemus tõi mu arvamust allapoole. Kuid võib olla on just see detail, mis teistele lugejatele meeldib ning arvamused Goodreadsis kõrgele ajab.

Tunnen ka, et mitmes kohas oleks võinud toimetaja raamatut natuke lühemaks kärpida. 

Loetav? Jah. Parim raamat? Ei. Soovitan? Jään vastuse võlgu. 

pealkiri: "Theo of Golden"

autor:  Levi, Allen

kirjastus: Allen Levi
lehekülgede arv: 399

ilmumisaasta: 2023

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Theo in Golden"

Goodreadsi hinnag: 3/5

Caro Claire Burke "Yesteryear"

Ameerikas eksisteerivad ülikonservatiivsed, patriarhaalseid vaateid esindavad kristlikud usulahud, mille järgijate silmis on naiste ülesandeks lapsi sünnitada, kodu eest hoolitseda ning mehele-jumalale alluda. Iseseisvalt mõelda pole naistel vaja, sest mehed teevad selle töö ära. Võiks arvata, et niisugused seiukohad elavad kuskil teiste eest varjatult, kuid tegelikult on need väga avalikult esindatud. Eriti kui tead, mida otsida.

Selliste arusaamade taustal õilmitseb ka traditsioonilise kristliku valge naise ideaal, nö. tradwife. See on idealiseeritud versioon minevikust, kus soorollid olid "õigesti" jaotatud. Mees ajab oma asja, aga naine teeb kõik kodused tööd, hoolitseb talu eest, küpsetab-keedab kõike nullist, õpetab oma lapsi (kes on loomulikult koduõppel) ning näeb seejuures üliseksikas ja malbe välja. Sotsiaalmeediast leiab mitmeid niisugust elustiili esinevaid kanaleid. 

Raamatu peategelane Natalie on tradwife, kellele kuuluvad üliedukad sotsiaalmeediakontod, mille vaatajanumbrid talle kenakese rahasumma sisse toovad. Ühel päeval ärkab Natalie üles ning avastab, et on ajas 1805. aastasse sattunud ning peab tõestama, et ta tõepoolest suudab niisugust primitiivset elu elada nagu ta oma videotes kujutas.

See raamat jättis mu sõnatuks. Autor kirjeldab väga tabavalt praeguse Ameerika ühiskonna (minu silmis) valupunkte ning teemasid, mis mu tõsiselt välja vihastavad. Lugedes tundsin nii äratundmist, kui jõuetut viha. Minu jaoks väga oluline raamat, paljude jaoks kindlasti täielik rämps.

pealkiri: "Yesteryear"

autor: Burke, Caro Claire

kirjastus: Knopf
lehekülgede arv: 400

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Yesteryear"

Goodreadsi hinnang: 5/5

M.L. Stedman "A Far-Flung Life"

1958. aasta Austraalias elab lambakasvatajatest MacBride'ide perekond. Peres kasvab kolm poega ja tütar. Traagilise autoavarii tulemusena saavad isa ning kaks poega surma. Noorim poeg Matt jääb küll ellu, kuid kannatab mälukaotuse all ning püüab pärast haiglast kojusaamist oma elu kildudest uuesti kokku panna. 

Raamat on jagatud kaheks osaks ning esimese osa lõpus juhtub midagi väga traagilist. Autor paneb lugeja moraalse dilemma ette, sest objektiivselt võttes on juhtunu täiesti vale. Samas oled selleks hetkeks juba tegelastega tuttav ning elad neile kaasa. Nii võib juhtunut vaadata ka kui ühest halvast otsusest alguse saanud laviiniga, mille kulgu polnud enam võimalik peatada. Lugeja hinnangust juhtunule sõltub suuresti ka see, kas ta loeb edasi või mitte. 

Mul oli seda teost väga raske hinnata. Oli huvitav, sest sündmuste toimumise asukoht pole kirjanduses tihti esindatud, kuid süžee ise pole asukohapõhine. Sama lugu võinuks juhtuda ükskõik kus. Kuigi hinnangut on raske anda, ei lähe see lugu mul niipea meelest.

Olin selle postituse kirjutamisel meelega hägune, sest ei taha tulevase lugeja jaoks midagi rikkuda.

pealkiri: "Far-Flung Life"

autor: Steadman, M.L.

kirjastus: Scribner
lehekülgede arv: 448

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Ein weites Leben"

Goodreadsi hinnag: /5 

Virginia Evans "The Correspondent"

Sybil Van Antwerp on pisike, tige vanainimene, kes on lapsest peale teistele inimestele kirju kirjutanud. See kõlab kummaliselt, aga ta tõepoolest kirjutab nii oma lähedastele, kui ka täiesti suvalistele inimestele, kellele tal on midagi öelda. Lugejale avanebki Sybili elu läbi ta kirjavahetuse. On kirju, mis läksid rohkem hinge, kui neidki, mis mind külmaks jätsid.

Alguses mulle Sybil eriti ei meeldinud, kuid loo kulgedes suutsin teda paremini mõista ning nii kaasa tunda, kui kaasa elada. Siin on ka palju huvitavaid kõrvaltegelasi, näiteks naaber Theodore, kelle elu vääriks eraldi raamatut või Anchestry klienditeenindaja.

Ärge laske end vormist hirmutada ja lugege! Julgen juba praegu öelda, et see on üks parimatest raamatutest, mida ma käesoleval aastal lugenud olen. 

pealkiri: "The Correspondent"

autor: Evans, Virginia

kirjastus: Crown
lehekülgede arv: 304

ilmumisaasta: 2025

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die Briefeschreiberin"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Markus Thielemann "Põhjakaares kõmab kõu"

Loo peategelaseks on üheksateistaastane noormees Jannes, kes töötab oma vanemate talus lambakarjusena. See on rahulik elu, kus suurimaks ohuks on kuskil väljadel ringihulkuv, lambakarja himustav hunt. 

Kui väljaspoolt tuleva ohu mõtet edasi arendada, siis tegelikult on see raamat meie elu-olu mõjutatavatest teguritest laiemalt. Näiteks, Jannese isal on arvatavasti varajase algusega Alzheimer. Varsti pole temast enam töötegijat ja perel tuleb talu saatuse üle otsustada. Kui Jannes saab peremeheks, kas ta peab talu samamoodi edasi või muudab midagi? Kogukonda tulevad uued naabrid, kes oma arusaamadega jälle midagi muudavad. Neid suuremaid ja väiksemaid ohte on ju lõputult.

Enne läbilugemist arvasin miskipärast, et selle puhul on tegemist fantaasiaromaaniga. Kuigi võib öelda, et üleloomulik komponent on olemas, on siiski tegemist tavalise, igapäevase elu kirjeldusega. Mõistan, et see viimane lause ei pruugi mõjuda kiitusena, kuid mõnikord on just see "tavaline" hea kirjaniku sulest tulles erilisem, kui väljamõeldis kehva autori loomingus.

Mulle väga meeldis! Oli täielik üllatus.

pealkiri: "Põhjakaares kõmab kõu"

autor: Thielemann, Markus

tõlkija: Pääsuke, Piret

kirjastus: Eesti Raamat
lehekülgede arv: 288

ilmumisaasta: 2025

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Von Norden rollt ein Donner"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***

Joe Siple "The Five Wishes of Murray McBride"

On raamatuid, mille puhul tean juba sisukirjeldust lugedes, et see pole minu jaoks. Käesolev on just üks niisugustest. Ma ei taha lugeda teost, kus surm, haigus ning kaotusevalu on juba ette teada, sest mida saab loota raamatust, kus peategelasteks on saja-aastane mees ning kümneaastane südame transplantaati ootav poiss.

Murray mulle tegelasena meeldis ja idee poolest poiss Jason ka, aga kirjanik rikkus kõik ära. Ma ei tea, kas ta on oma elus kümneaastase lapsega kokku puutunud, aga nad ei räägi ega kirjuta nii, nagu neid siin end väljendama on pandud.

Võtsin Murray raamatu ette lihtsalt põhjusel, et see oli mul töö juures raamatuklubi raamat. Eelsõnas räägib autor, et teos tekkis kaotusevalust ning leinast pärast isa surma. Tahtsin teada, millise raamat saab nii isikliku kaotuse baasil kirjutada. 

Sisetunne ei petnud. See raamat pole minu jaoks, aga Goodreadsi arvamusi lugedes, olen vähemuses. Mõistan, miks see nii paljudel südame soojaks teeb ning pisarad silma toob. 

pealkiri: "The Five Wishes of Murray McBride"

autor: Siple, Joe

kirjastus: Black Rose Writing
lehekülgede arv: 235

ilmumisaasta: 2018

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 1/5 

Jon Fosse "Triloogia"

Raamatusse on koondatud kolm lugu: "Unetu", "Olavi unenäod" ja "Õhtuväsimus". Esimeses neist on kaks seitsmeteistaastast noort Alida ja Asle kodust lahkuma sunnitud. Nad otsivad Bjørgvinist öömaja, sest Alisa on rase ning ööd külmad.

Teises osas on põhimõtteliselt samuti nende lugu, aga nüüd on nende nimed Åsta ja Olav. 

"Õhtuväsimuses" meenutab Alida tütar Alesi ema elu ning räägib meile, kuidas Alida elu edasi kulges.

Esimene osa on kui kiirustades, ühe hingetõmbega, vahepausideta südamelt ärarääkimine ja mulle tundus lõpuks, et sain päris hästi aru, mis toimus, kuid teine ning kolmas osa lõid selle kõik segamini. Mis siis tegelikult juhtus? Usun vist Alesi versiooni, kuid samas ei räägi ju vanemad oma lastele kõike, nii et päris kindel ma pole. Tegelikult polegi sel kõigel tähtsust, sest see unenäoga sarnanev teos oli ülisobiv algus uude aastasse.

Mulle väga meeldis ja loen selle autori kirjutatut kindlasti veel.

PS. 2023. aastal määrati Jon Fossele Nobeli kirjandusauhind.

pealkiri:  "Triloogia"

autor: Fosse, Jon

tõlkija: Vain, Eha

kirjastus: Eesti Raamat
lehekülgede arv: 160

ilmumisaasta: 2017

inglise keeles: "Trilogy"
saksa keeles: "Trilogie"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***

Anneli Jordahl "Karuküti tütred: jutustus seitsmest õest"

Loo keskmes on seitse õde. Nende isa oli küll suurepärane jahimees, aga selline inimene, kes ei usalda valitsust ega selle esindajaid ja tahab riigiasutuste silmis märkamatu olla. Tüdrukud pole koolis käinud, ei oska lugeda ega kirjutada, neid on õpetatud jahti pidama ja probleeme vägivallaga lahendama. Nad umbusaldavad kõike ja kõiki, mis metsast väljaspoole jääb. Ema on laste silmis mõtetu tegelane. Isa jäljendades puudub lastel ta vastu igasugune austus ning ainuke viis, kuidas emal õnnestub oma tütreid kontrollida, on peks. 

Pärast vanemate surma võtab vanem õde Johanna juhtimise enda peale ning ähvardab kõiki, kes lahkuda plaanivad, jällegi vägivallaga. Samas on nooremate hulgas neid, kes tahaksid elust midagi muud ja ei taha Johanna käskudele alluda. Nooremad leiavad endas lõpus julgust väljamurda ja saavad sotsiaaltöötaja abiga oma elud järje peale.

Tahaks öelda, et lool on õnnelik lõpp, kuid olgem ausad, seda kohutavat algust ja keskpaika ei oleks tohtinud üldse olemas olla. Ma loodan, et need naised suudavad normaalselt edasi elada ega korda lapsepõlvest õpitud suhtemustreid.

Autor sai raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni "Seitsmest vennast" ja otsustas oma teose jaoks tegelaste soo ära vahetada ning tegevuse tänapäeva paigutada. 

Julgen soovitada, aga hoiatusega. See on ühelt poolt väga hästi kirjutatud, kuid on ka emotsionaalselt väga raske lugemine, sest autor pole oma sõnu valinud ega midagi delikaatselt läbi lillede öelnud. Kogu vägivald, hooletusse jätmine, mustus ja kasvatamatus on näha ja paberil kirjas.

Üks raamatuid, mis niipea ei unune.

pealkiri: "Karuküti tütred"

autor: Jordahl, Anneli

tõlkija: Haasma, Kadi-Riin

kirjastus: Varrak
lehekülgede arv: 318

ilmumisaasta: 2024

inglise keeles: "Die Bear-Hunter's Daughters: A Tale of Seven Sisters"

saksa keeles: "Die Tochter der Bärenjägers"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Peter Handke "Puuviljavaras ehk Ühe otsa reis sisemaale"

Jutustaja asub ühel suvepäeval teele ja kirjeldab lugejale ümbritsevat loodust ning kõiki inimesi, kellega ta tee peal kohtub. Puuviljavargaga ehk Alexiaga kohtub ta ka.

See on üks keerulisemaid raamatuid, mis mulle viimasel ajal ette on juhtunud. Kirjeldused kulgevad ja kulgevad ilma igasuguse hingetõmbepausita ja sa kas lugejana suudad sellega kaasa minna või mitte. Mina kogu aeg ei suutnud ja niipea kui tähelepanu hajus, ei saanud ma loetust enam aru. Kuid need osad, mida lugedes suutsin järge pidada, meeldisid mulle väga, sest neist õhkus suvesoojust ja päikesepaistet, mida praeguses vastikus talveilmas väga vaja oleks.

Tõeliselt raske väljakutse. 

pealkiri: "Puuviljavaras ehk Ühe otsa reis sisemaale"

autor: Handke, Peter

tõlkija: Relve, Tiiu

kirjastus: Eesti Raamat
lehekülgede arv: 400

ilmumisaasta: 2021

inglise keeles: "The Fruit Thief: or, One-Way Journey into the Interior" 
saksa keeles: "Die Obstdiebin - oder Einfache Fahrt ins Landesinnere"

Goodreadsi hinnag: 2.5/5

 

Nina Lykke "Surmahaigus"

Peategelaseks on keskealine, paarkümmend aastat perearstina töötanud Elin. Ta sõbruneb Facebookis oma kunagise kallima Bjørniga, keda ta pole juba kolmkümmend aastat kohanud. Kui sõbralikust kohvijoomisest, kunagise tuttavaga kasvab välja hoopis midagi muud, siis juhtub vist see, mis juhtuma pidi. Pinnas oli petmiseks mõnes mõttes soodne. Elin ja ta abikaasa on lahku kasvanud, lapsed kodust ära kolinud. Naine veedab õhtuid veinipudeli seltsi, mees sportides. Bjørni elu näib samuti kriisis olevat, ta naine Linda ähvardab igasuguse väiksemagi eksimuse puhul lahutusega. 

Paralleelselt Elini elule, kirjeldab ja kommenteerib ta ka oma arstikabinetist läbi käivaid patsiente. Perearsti ukse taha satub väga erinevaid inimesi, kellest igaühe jaoks on tema kaebused kõige tõsisemad, kuid objektiivselt vaadates võibolla alati mitte nii hullud, kui haige arvab.

Kui raamat su juba esimestel lehekülgedel itsitama ajab, siis on see ju igati hea algus? "Surmahaigusega" läks täpselt nii. Minu jaoks väga hea lugemiselamus! Mitte ühtegi lugejat diskmineerida tahtes, arvan, et selle raamatu lugemiseks peaks olema veidi vanem ja elukogenum, siis on äratundmisrõõmu rohkem. 

pealkiri: "Surmahaigus"

autor: Lykke, Nina

tõlkija: Tooming, Sigrid

kirjastus: Eesti Raamat
lehekülgede arv: 252

ilmumisaasta: 2021

inglise keeles: "Natural Causes"
saksa keeles: "Alles wird gut"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***

Hanya Yanagihara "A Little Life"

Jälgime nelja sõbra elu - Jude, Malcolm, JB ja Willem New Yorgis. Lõpuks keskendub autor rohkem Jude'i loole. Raamat on paljude lugemisnimekirjadest ja soovitustest läbi käinud ning enamasti kirjeldatakse seda ülihea, aga äärmiselt valuliku teosena. Sisust eriti ei räägita, kuid kasutatakse terminit "trauma porno".

Olles nüüd ise lugenud, saan paremini aru ja mõistan, miks keegi sisust lähemalt ei kirjuta. Mina ka ei oska, sest objektiivselt võttes ei toimugi midagi erilist, st inimesed lihtsalt elavad oma elu. Kuid võti on selles, missugustes tingimustes see elu kulgeb, kõik halb ning valu, mis ühe inimesega juhtuda saab (ja rohkemgi veel), on koondatud ühe tegelase ellu. Detailselt ja üliselgelt. Sa lihtsalt ei saa teisiti, kui hakkad Jude'st hoolima.

Vahepeal oli nii raske lugeda, et pidin teadlikult pause tegema, lihtsalt ei suutnud enam edasi. Miks ma lõpuni lugesin? Ei teagi miks, võibolla tundus see austusavaldusena Jude'le, ta elu oli väärt, et keegi sellest teaks ning teda mäletaks.

Kui võtate omale lugemiseks, siis olge palun valmis, et lihtsalt ja kerget meelelahutust te siit ei leia. 

pealkiri: "A Little Life"

autor: Yanagihara, Hanya

kirjastus: Vintage
lehekülgede arv: 816

ilmumisaasta: 2016 

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Ein wenig Leben"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Meelis Friedenthal "Punkti ümber"

Verdi lugu saab alguse esimese maailmasõjaeelses Odessas. Ta on haritud vanemate ainuke laps, valdab mitmeid keeli ning saab hea hariduse.  Sõja puhkedes, hakkab ta üksinda Eestisse, sugulaste juurde liikuma. Esimene vahepeatus on Konstantinoopolis, kus ta teenib elatist, morgis surnute pesemisega. Seal näeb ta noorelt surnud tüdruku vaimu ning räägib temaga. Sellest kohtumisest saab alguse Verdi hoopis teistsugune elukäik, kui keegi ennustada oskas.

Minu jaoks oli see on raamat eelkõige suurekskasvamisest, kuid ka igatusest kadunud lähedaste järele. Sest, mis sunnib inimesi surnutega suhtlemise poole - ikka ju soov nendega veel kord rääkida või hüvasti jätta. 

Olulisel kohal on ka Verdi teekond, rännak (kuhugi). Sihtkoht polegi nii oluline, kui teekond ning sellel rajal vastutulevad inimesed ja kogemused. Mõnes mõttes on ju see elus samamoodi, sureme me ju kõik, aga oluline on see, mis me eelneva, meile antud eluga teeme. 

Nautisin selle teose lugemist väga.

pealkiri: "Punkti ümber"

autor: Friedenthal, Meelis

kirjastus: Varrak
lehekülgede arv: 312

ilmumisaasta: 2023

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Graeme Macrae Burnet "Patsiendi lugu"

Meie raamatu autor kirjutas kunagi blogipostituse nüüdseks häbistatud psühhiaater Collins Braithwaite'st. Tänapäeval saadeti talle Braithwaite'i endise patsiendi päevaraamatud, kust selgub, et 1960ndatel sooritas nimetu naise õde Veronica pärast Braithwaite'i juures käima hakkamist enesetapu. Märkmete kirjutaja on otsustanud, et arst õhutas Veronicat ning oma teooria tõestamiseks, läheb varjunime all sama psühhiaatri vastuvõtule. Temast saab kirjanduslikust teosest inspireeritud Rebecca, kes on täielik vastand tegelikult isikule. 

Collins Braithwaite on läbinisti ebameeldiv tegelane ning mängib samamoodi kedagi, kes ta tegelikult pole. Ta pole psühhiaater, vaid isehakanud "spetsialist". Tagasivaadates on teraapiaseansid huvitav kooslus, kus väljamõeldud arst ravib väljamõeldud patsienti. 

Ühelt poolt mõtlesin, et see on õpetlik lugu sellest, kuidas ravimist ei tohiks usaldada isehakanud soolapuhujate kätte. Neid uskudes võib asi eluohtlikuks kujutada. Kas Veronica suri Braithwaite'i õhutusel? Kui päevaraamatutes kirjutatu on tõsi, siis vist jah, aga probleem on selles, et meie salapärane kirjutaja pole usaldusväärne allikas. Kas Rebecca oli ehtne ning hall hiireke väljamõeldud või vastupidi? Või olid mõlemad väljamõeldud ning loodud sooviga kirjandusmaailmas  läbi lüüa? Kes on lugenud, mis arvate?

Igal juhul meeldis mulle väga. Suurepärane raamat, suurpärases tõlkes.

pealkiri: "Patsiendi lugu"

autor: Burnet, Graeme Macrae

tõlkija: Kaer, Kaisa

kirjastus: Varrak
lehekülgede arv: 272

ilmumisaasta: 2023

inglise keeles: "Case Study"
saksa keeles: "Fallstudie"

Goodreadsi hinnag: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Florence Knapp "The Names"

1987. aastal läheb Cora oma vastsündinud pojale nime panema. Abikaasa peres on põlvest-põlve poisse nimetatud Gordoniks, mis Corale seostub domineerivate meestega ja ta beebile kohe üldse ei sobi. Üheksa-aastane vanem õde Maia soovitab nime Bear (eesti keeles karu), mille kandja oleks tugev, aga kallistatav. Cora ise kaldub Julian'i poole, mis tõlkes tähendab taeva isa (sky father).

Cora abikaasa on kogukonnas austatud ja armastatud perearst, aga kodus vägivaldne mees, kelle reaktsiooni oskab naine päris hästi ette kujutada. Poja nime valik on kui lumepall, mis edasised sündmused käima lükkab. Autor mängib kolme erineva võimalusega, kuidas nimevalik pere ja poja edasist elu mõjutab ning kujundab. Me loeme Bear'i, Julian'i ning Gordon'i elust järgmise kolmekümne aasta jooksul ning ükski lugu pole üdini hea ja positiive. Mõnes mõttes tuletab see meile meelde, et tegelikult pole meil õrna aimugi, millist tulevikku üks või teine kunagi minevikus või praegusel hetkel tehtud otsus kujundab.

Hoiatan, et raamat on täis avalikkuse eest varjatud perevägivalda, sellist, mis leiab aset kodu nelja seina vahel ning teiste eest tihtipeale varjatuks jääb. Palun otsige abi, kui loetud vägivaldsed olukorrad teile tuttavad tunduvad.

pealkiri: "Names"

autor: Knapp, Florence

kirjastus: Pamela Dorman Books
lehekülgede arv: 336

ilmumisaasta: 2025

eesti keeles: "Nimed"
saksa keeles: "Die Namen: Drei Vornamen, drei Lebenswege" (ilmub 02.03.2026)

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Johanna Venho "Sügisraamat"

Raamatus on kaks peategelast. Esimene neist on tuntud kunstnik Tove Jansson, kes veedab suved koos kaaslase Tuulikkiga Klovharu saarel. Tavaliselt tulid nad mais ning lahkusid augusti lõpus. "Sügisraamatu" sündmuste ajaks on kätte jõudnud nende viimane suvi saarel, aeg on teinud oma töö ja vanus ei lase neil enam seal elada. Viimase suve valguses tõmbab Tove otsi kokku ja vaatab oma elule tagasi, meenutab läbielatud sündmusi, ammukadunud ema ning kunstnikuteed. 

Maria on kahekümneaastane ökoloogiatudeng, kelle täiskasvanuelu on vastupidiselt Tovele, algamas. Kahjuks algab see valusate uudistega ema raskest haigusest. Ema soovitusel sõidab Maria Pellinki saarestikku suvepraktikale (Klovharu kuulub saarestikku), kus ta loodab oma iidoliga kohtuda ja võibolla küsida, kuidas emata edasi elada. See kaotusevalu on ju Tovele tuttav.

Minu jaoks oli see Tove raamat. Aastaid tagasi lugesin Tove Janssoni biograafiat, mille võtsin kokku lausega, et "Tegi tööd, aga armastust ei tulnud". Selle puudujäänud armastuse leidsin käesolevast raamatust - armastuse saare ja mere, ema, kunsti ning Tuulikki vastu. Mariast oli südamest kahju, aga antud juhul jäi ta lugu Tove varju ja võinuks ka raamatust välja jääda.

Imeilusti kirjutatud. Ma pole üldse üksiku saare tüüpi inimene, kuid pärast selle raamatu lugemist tekkis tunne, et võiks ju isegi proovida. Vähemalt paar päeva.

pealkiri: "Sügisraamat"

autor: Venho, Johanna

tõlkija: Aareleid, Kai

kirjastus: Varrak
lehekülgede arv: 256

ilmumisaasta: 2023

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Sally Rooney "Kaunis maailm, kus sa oled"

Meil on neli kolmekümnendates tegelast - Eileen, Alice, Felix ja Simon. Eileen ja Alice on aastaid sõbrad olnud, kuid hetkel on suhtes kriis. Otseselt ei avaldata miks, aga ilmselt on sellel midagi pistmist Alice'i haiglasolekuga. 

Simon tunneb Eileeni viimase beebiajast saati. Kui nende käest küsida, siis peavad nad üksteist lihtsalt headeks sõpradeks (kes vahepeal seksivad), aga kõik kõrvalseisjad teavad, et tegelikult on nad armunud. Simoni-Eileeni suurim probleem näib olevat, et kuigi nad omavahel tihedalt suhtlevad, siis ei räägi nad oma tegelikest tunnetest. 

Felix ja Alice tutvuvad Tinderis ning esimesest väga ebameeldivast kohtingust areneb välja "suhe". Ma lihtsalt ei saanud teisiti, kui panin selle sõna jutumärkidesse. Tegelikult on neil muidugi suhe ja pole minu asi öelda ega otsustada, kuid see tundus eriti alguses nii "vale". Ei saa ma ikka kuidagi jutumärkideta. Kes on lugenud, saab vast aru.

No, kes poleks Sally Rooney'st midagi kuulnud. Käesolev on mu jaoks esimene ning ma tõesti ei tea, mida asjast arvata. Raamatus oli peatükke, mis mulle väga meeldisid, kuid siis ärritas loetu jälle nii, et oleksin tahtnud kohe pooleli jätta. Viimane käib heietavate emailide ning ülidetailsete ja -pikkade, ebaoluliste kirjelduste kohta. Miks see kõik vajalik on? Millised sõbrad kirjutavad üksteisele esseevormis e-meile?

Tegelastest ka. Alguses meeldis mulle Simon, Felix oli täiesti vastueelne, kuid lõpuks soojenesin ta suhtes üle ja nüüd julgen isegi öelda, et ta meeldis mulle neljast kõige rohkem. Felix pole mitte mingil juhul positiivne tegelane, kuid mõnes mõttes oli ta kõige ausam ning vahetum. 

Kas olete lugenud, mida arvate?

pealkiri: "Kaunis maailm, kus sa oled"

autor: Rooney, Sally

tõlkija: Tael, Triin

kirjastus: Varrak
formaat: e-raamat / pehmekaaneline

lehekülgede arv: 288

ilmumisaasta: 2022
ISBN-10: 9985354540

ISBN-13: 9789985354544

inglise keeles: "Beautiful World, Where Are You"?
saksa keeles: "Schöne Welt, wo bist du"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Kazuo Ishiguro "Lohutu"

Kuulus pianist härra Ryder saabub ühte Kesk-Euroopa linna (miskipärast olen veendunud, et see on Praha, aga see on ainult minu arvamus) hotelli. Teda ilmselgelt oodati, talle leitakse tuba, pakikandja aitab kohvrid üles viia ja siis hakkab kõik veidras suunas arenema. Näib, et kõik ümbritsevad inimesed teavad Ryderist ja ta plaanidest rohkem kui ta ise, käib jutt mingist ülitihedast ajakavast ning esinemisest. Inimeste suhtumisest kumab läbi, et ta on miskipärast pjedestaalile asetatud. Alguses võib selle veel väsimuse ja unustamise kaela ajada, kuid siis saab üha selgemaks, et ta tõesti ei tea, millest räägitakse. 

Parim võrdlus sisu kirjeldamiseks, mis mulle pähe tuleb, on amneesia. Kujutage ette, et peate mälukaotusega all kannatades uuesti oma eelnevasse ellu sisenema. Kõik pereliikmed, sõbrad- tuttavad ja töökaaslased tunnevad sind, aga sinul pole õrna aimugi, millest või kellest jutt käib, aga nemad lasevad muudkui edasi, sest ei tea sinu amneesiast midagi. Täielik õudusunenägu mu arvates.

Ma naudin Ishiguro kirjutatut alati väga, kuid see raamat jäi minu jaoks kahjuks kaugeks.

pealkiri: "Lohutu"

autor: Ishiguro, Kazuo

tõlkija: Varik, Aet

kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 592

ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 1995)
ISBN-10: 9985350928

ISBN-13: 9789985350928

inglise keeles: "The Unconsoled"
saksa keeles: "Die Ungetrösteten"

Goodreadsi hinnag: 3/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Kirsten Miller "Lula Dean's Little Library of Banned Books"

Raamatu sündmused leiavad aset tänapäeva Ameerikas, Georgia osariigi väikelinnas. Kohaliku elaniku Lula Dean'i algatusel korjatakse raamatukogudest kõik lastele ja noorsoole kahjulikud teosed, pmt. kõik, milles esitatu tema põhimõtetega kokku ei lähe. Pole lastel vaja midagi teada ei homoseksuaalsusest, Holokaustist ega menstrutsioonist. Et inimestel ikka midagi lugeda oleks, ehitab ta oma maja ette väikese raamatukoguputka ning paneb sinna "korraliku" kirjanduse nagu "The Southern Belle's Guide to Etiquette". 

Esialgu jääb mulje, et selles linnas elavadki vaid kõige äärmuslikumaid arvamusi omavad inimesed. Mõned näited neist arvamustest on juute vihkav ja natse ülistav paremäärmuslus; homoseksuaalsust külgeõpitud käitumiseks pidamine; ülim religioossus; naisi rumalaks ja meestest madalamaks pidav suhtumine ja nimekiri pole sellega veel lõppenud. 

Lõpuks läheb olukord paremaks, sest õnneks leidub linnas veel normaalseid inimesi, kes Lula raamatud teiste, keelatute vastu välja vahetavad ja nii elanikel nende lugemist võimaldavad. Inimesed leiavad oma õige raja ning kõlama jäävad kaks mõtet. Esiteks, raamatuid ei tohi ära keelata ja kui neis ongi midagi, mis sind hirmutab, siis loe ja veendu ise, mitte ära usu teiste juttu. Teiseks, iga inimese jaoks on kuskil see "elumuutev" raamat.

Tutvustuses nimetatakse seda ülinaljakaks satiiriks, aga minu arvates ei olnud naljakas. Kõik see on tänapäeva Ameerikas olemas ja ma ei suutnud huumorit näha asjades, mis mind tegelikult ümbritsevad. Näiteks Utah osariigis keelustati Sarah J. Maas ja Margaret Atwoodi raamatud. Louisianas peab nüüd klassis kümme käsku üleval olema. Mõnedes osariikides kehtivatest abordikeeldudest pole mõtet rääkidagi. 

Ma ei oska öelda, mida ma sellest raamatust arvan, kuid nii vihane pole ma lugedes tükil ajal olnud ja võibolla see oligi autori eesmärk, sest kui olukord sind häirib, siis on sul kaks võimalust - kas sellega leppida või muuta. 

pealkiri: "Lula Dean's Library of Banned Books"

autor: Miller, Kirsten

kirjastus: William Morrow
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 298 

ilmumisaasta: 2024
ISBN-10: 0063348691

ISBN-13: 9780063348691

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5

Lydia Sandgren "Kogutud teosed"

Teismeliseeast sõbrad Martin ja Gustav. Esimene neist on kirjaniku-, teine kunstnikuhakatis. Martin unistab oma suurest teosest küll edasi, kuid taipab, et pere unistustega ülal ei pea ning alustab koos sõbraga kirjastusäri. Gustavist saabki kuulus kunstnik. Liimiks kahe mehe vahel on Cecilia - Martini naine ja Gustavi muusa. 

...kuid ühel päeval on Cecilia kadunud ja keegi ei tea, mis temast sai või kuhu ta läks. On ta elus või surnud? Ja mõnes mõttes keegi ei hooli ka, elu läheb ju edasi. Mina ka ei hoolinud, sest ta ei meeldinud mulle eriti, oli selline külm, kauge ja kummaline tegelane.

"Kogutud teosed" väljendab mu jaoks igapäevase elu ilu. Lydia Sandgren oskab isegi toidutegemisest ja töölkäimisest nii kaasahaaravalt kirjutada, et loed ja naudid. Mulle meeldis, kuid tundsin, et pean tarbima väikestes kogustes, see pole raamat, mida ühe hooga läbi lugeda suudan. Meeleolult meenutas mulle natuke varasemalt loetud Ewald Arenzi "Suurt suve", sest siingi on kesksel kohal suureks kasvamine ja oma koha ning suuna leidmine. Julgen öelda, et kui meeldis üks, siis meeldib ka teine.

pealkiri: "Kogutud teosed"

autor: Sandgren, Lydia

tõlkija: Mäe, Ene

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 688

ilmumisaasta: 2022

ISBN-13: 9789916125410

inglise keeles: "Collected Works"
saksa keeles: "Gesammelte Werke"

Goodreadsi hinnag: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Sally Page "Lugude hoidja"

Raamatu peategelane Janice on lugude koguja. Teda päriselt huvitabki, kuidas teistel läheb ning töö koristajana viib teda kokku erinevate inimestega. Igal kliendil on oma lugu, mõnel on see nukker, teisel jällegi rõõmsam. 

Tänu ühele oma kliendile satub Janice koristama eaka daami juurde, keda siinkohal nimetame "B-ks". Nende suhe on algusest peale väga keeruline, sest B. ei taha avalikult tunnistada, et tal on abi vaja ja teeb omalt poolt kõik, et Janice tööst loobuks. Sisimas teab B., et üksi ta enam hakkama ei saa, aga on liiga uhke, et seda tunnista. Nii mängib ta Janice'i uute lugude ihalusele ja meelitab ta tuhat ja üks öö muinasjutule sarnaselt igal korral osa salapärase naise loost rääkides, tagasi tulema.

"Lugude hoidja" on seda tüüpi raamat, millesse ma suhtun teatava ettevaatusega, sest mulle ei meeldi liiga ettearvatavad ja lääged lood. Käesolev seda õnneks polnud. Autor suutis piisavalt palju üllatavaid lahendusi sisse panna ja mitte täielikult oletatavas suunas liikuda. Mulle meeldis, et lõpuks võttis Janice end kokku ja muutis enda elu(loo) kulgu. Selle salapärase naise osa oleks minu poolest aga võinud ka välja jääda, selle funktsioonist saan aru, aga lugu ise mulle ei istunud. 

Hea lõpuga, soe ja südamlik raamat. 

pealkiri: "Lugude hoidja"

autor: Page, Sally

tõlkija: Arumäe, Ivika

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehkekaaneline
lehekülgede arv: 294

ilmumisaasta: 2023

ISBN-13: 9789916125847 

inglise keeles: "The Keeper of Stories"
saksa keeles: "Das Glück der Geschichtensammlerin"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"**