Indrek Hargla "Süvahavva" (I)

Tavaline perekond saab päranduseks Süvahavva talu ning kolib linnast maale elama. Vanemad Peep ja Kristi on uue alguse üle õnnelikud ning loodavad tänu sellele oma abielukriisi(de)st üle saada. Tütar Arnika on 17 aastane ning pole elukoha vahetusest eriti vaimustuses, aga lepib olukorraga, sest valikut ju pole. Poeg Arno on kummaline, autistlike joontega poiss, kes räägib täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, emotsioone välja ei näita, aga on absoluutse kuulmisega ja arvutab peast paremini kui taskukalkulaator. 

Üsna ruttu saavad nad kohalike elanike reaktsioonidest aru, et Süvahavva pole tavaline maja (või vähemalt nii arvatakse). Asi muutub veelgi omapärasemaks, kui nad oma maja pööningult kadunud poisi Kevini leiavad. Loo arenedes tulevad mängu mingi Vaigutaja, salaühing, kohalik nõid Teele jt. Peep, Kristi ja Arnika  hakkavad asja oma käe peal uurima ning avastatu pole sugugi mitte tavapärane.

Esimese asjana olgu öeldud, et telesarjana meeldis mulle "Süvahavva" väga, eriti esimene hooaeg, milles toimunud sündmused ongi raamatuks kirjutatud. Seega ei tulnud miski suure üllatusena, kuid meeldis, et raamatu lõpp on seriaali omast natuke erinev. Muuhulgas saame rohkem teada ka Felixi ja Ludwigi kohta (oleksin ma raamatut enne teise hooaaja algust lugenud, oleksin selle tegelase tegutsemismotiividest hoopis paremini aru saanud). Kahjuks ei oska ma hinnata, kui hirmutav raamat tegelikult on, sest üllatusmomenti ju enam polnud. 
Lõppkokkuvõttes ütlen, et mulle meeldis. "Süvahavva" on mõnus ja ehe Eesti õudukas, milles on meie oma kodused tondid ja no kus mujal kui eestlaste teispoolsuses end saunas puhtakse pestakse? Jään järge ja lõpplahendust ootama.

saksa keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

Mihhail Jelizarov "Raamatuhoidja"

Ostin selle raamatu endale peale seda kui lugesin järgnevat tutvustavat teksti - „Raamatuhoidja“ on Harkivist pärit ja pikalt Saksamaal elanud noore kirjaniku Mihhail Jelizarovi, kes näeb välja nagu rokkstaari ja Kuuba revolutsionääri segu, neljas teos. Frantsiskaanlaste kloostris kirjutatud teos pälvis 2008. aastal Vene Bookeri preemia, põhjustades sellega enneolematu skandaali ja kirjanduskorüfeede protesti. ...ja soodushinnaga oli see ka.

Elas kord nõukogude kirjanik Dimitri Gromov, kes kirjutas sotsrealistlikke raamatuid kolhoosnikest. Üldiselt peetakse tema kirjutatut suuremat sorti jamaks, mistõttu pole ka raamatuid enam kerge leida. Ühtäkki avastavad inimesed, et kui Gromovi raamatuid sõnasõnalt ja väga hoolikalt lugeda, siis on neil maagiline jõud. On olemas Mäluraamat, Kannatusteraamat, Võimuraamat jne. Olemasolevate raamatute ümber moodustuvad salajased lugejate grupid, keda juhivad nn. raamatuhoidjad. Need salaseltsid on omavahel suurel sõjajalal ja peavad raamatute nimel veriseid lahinguid. "Raamatuhoidja" peategelaseks on ootamatult sellesse ametisse sattunud igavene üliõpilane ja luuser.

Hakkasin lugema ja no ei saa pihta, mis asi see olema peaks. Nõukanostalgia on hästi kirja pandud, see aga vaheldub lahingute kirjeldustega, millest ma lõpuks lihtsalt üle libisesin. Kohati on lihtsalt rõve. Ma pole siiani aru saanud, miks inimesed mingi raamatu pärast tapavad või tappa lasevad, aga kogu raamat ongi just sellele üles ehitatud.

Mina ei oska selle raamatu kohta eriti rohkemat öeldagi, lugege hoopis Postimehes ilmunud raamatuarvustust.

saksa keeles:
inglise keeles:

Bee Ridgway "The River of No Return"

Juhtusin vaaatama Goodreadsi selle aasta parimate raamatute kohtadele kandideerivate nimekirja ja nimetatud teos oli nende hulgas. Sajad lugejad ei valiks ju seda raamatut, kui see halb oleks (no tagasivaates meenutasin, et sajad peavad ka halli varjundeid üliheaks raamatuks ja mina nende hulka ei kuulu)? Amazonis oli negatiivseid kommenaare ka, aga ma otsustasin neid ignoreerida. 

Nick on 19. sajandist pärist aadlik, kes hopsti ajas 200 aastat edasi 21. sajandisse hüppas. Siin tervitasid teda Vennaskonna liikmed, kes peavad ajahüppajate üle arvet ja neil uue eluga kohaneda aitavad. Mingi hetk selgub, et ajahüppamistega on mingi jama ja probleemi põhjus näib olevat täpselt selles ajas ja kohas, kust Nick pärit on, st aastas 1815. Ta rändab ajas tagasi ja saabub sõjas kadunuks jäänud ja amneesia käes kannatava pojana koju tagasi.  

Raamat oligi loetav täpselt selle hetkeni, st umbes esimesed 100 lehekülge. Edasi muutus  igavaks, segaseks ja venivaks,  Nick moondub tagasi 19. sajandi aadlikuks, kes naabermajas elavat neidist võrgutama asub. Mis seal siis ikka toimub ja miks need ajahüpped raskendatud on, jäigi mulle arusaamatuks, võibolla oli see info ridade vahel olemas, aga mina seda üles ei leidnud. Jäi mulje, et autor pole enne kirjutama asumist enda jaoks täpselt selgeks mõelnud, mis ja kuidas olema peaks. Nii ongi raamat täis kummalisi ja ebaolulisi fakte, aga point ja selgitus kui selline puudub. Ei soovita.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Alice Starmore "Tudor Roses"

Täna jõudis minu postkasti imeilus raamat, mille ilmumist ma kannatamatult ootasin. See on kordustrükk Alice Starmore'i raamatust "Tudor Roses". Esmatrükk ilmus 1998. aastal ning oli kudujate poolt väga hinnatud ning tagaotsitud. Ma nägin kunagi ühte raamatut Ebays müügil ja see hind oli kehvemas seisukorras olevas köite kohta üle 100 dollari. Seda oli minu eelarve jaoks liiga palju.

Autorit innustas kudumeid looma Tudorite dünastia naised. Oma kampsun on Mary Stuartil, Elisabethil ja paljudel teistel ajaloolselt tuttavatel inimestel.
See on suur raamat, kõrguses sama, mis "Haapsalu sall", laiust on natuke rohkem, riidest köites ja kõvakaaneline. Tõeliselt ilus! Lahti tehes näed imelisi kudumeid, millest ma ka mõned pildid tegin. Vaata pilte mu käsitöö blogist.

Mustrid on esitatud teksti ja skeemina, st palmikuid ei pea regilauluna nuputama. Isegi kui ma ühtegi neist kunagi reaalselt ära ei koo, siis on see minu jaoks tõeline kudumisraamatute pärl ja igat kulutatud senti väärt!

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Dana Thomas "Deluxe: How Luxury Lost Its Luster"

Natuke aega tagasi lugesin sellest, kuidas Eesti rikkamad naisterahvad ülikallite Hermese käekottidega tabati. Selle taustal oli sobivaks lugemiseks raamat, mis räägib kunagi kõrgklassile ja väga valitud seltskonnale kuuluvate luksuskaupade muutumisest ihaldusobjektideks ning omamoodi laiatarbekaupadeks, autoriks on moeajakirjanik Dana  Thomas.
Kui firmade asutamise alguses lähtuti sellest, et pigem toodame vähe, aga kvaliteetselt, siis nüüd on eesmärgiks võimalikult suurema rahasumma teenimine ja selle nimel on tehtud palju muudatusi. Näiteks on tuntud firmamärgid on oma toodete nimistusse lisanud odavamaid tooteid (t-särgid, parfüümid jne.), mis on taskukohased ka väiksema sissetulekuga inimestele. Kui Chanel käekott maksab $3500, siis huulepulk vaid $35 ja ostes huulepulga, on inimene oma Chaneli unistusele natukenegi lähemal, sest käekotti ei saa enamik inimesi endale lubada.

Raamatust jääb mulje, et ostja on see jobu, keda suurfirmad haledalt alt tõmbavad ja pärast siis rõõmust käsi kokku hõõruvad, sest on su viimase raha kätte saanud. Küllap see nii ongi, aga tõde on valus lugeda.
Väga huvitav lugemine, mis paneb tõsiselt järele mõtlema, miks igatsetakse ja ostetakse ühe kuupalga või korteri ulatuses maksvaid käekotte. Lisaboonusena saab ka hea ülevaate erinevate disainerite taustast ja firmamärkide kujunemislugudest.

saksa keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud

Nele Neuhaus "Mordsfreunde" (Bodenstein-Kirchhoff-Krimi II)

Jätkan kriminullide lainel ja lugesin lõpuks läbi juba tükk aega riiulil seisnud teise raamatu Bodensteini ja Kirchhoffi sarjast (esimesest kirjutasin siin.).
Loomaaiast leitakse tapetud mees, kelles tuntakse ära kohalik õpetaja ja keskkonnakaitsja ning kes oma tegevusega paljudele ärimeestele pinnuks silmas oli. Kes ta tappis ja miks, selgub raamatu lõpuks. Kuritegu on küll uus, kuid peategelaste elu jätkub samast kohast, kus eelmine raamat lõppes. Pia üritab vallalise elu ja uute kolleegidega leppida ning oma talus hakkama saada. Oliveril on eraelus omad probleemid.
Neuhausi raamatuid on mõnus lugeda, sest need on leebed kriminullid, milles puuduvad  detailsed mõrva ja kuriteo kirjeldused (võrdlusena eelmise postitsuses mainitud McDermidi raamatutes on palju vägivaldseid ohvri ja kurjategija vahelisi steene), kuritegu on küll olemas, aga sellest hoopis põnevam on peategelaste elu ja tegemised.

inglise keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud

 

Val McDermid "Cross and Burn"

See on Val McDermidi krimisarja kaheksas raamat,

eelmine "The Retribution" lõppes väga kurvalt. Lõpuks ometi oli Tony ja Caroli vahel midagi suhte laadset kujunema hakanud, kui seeriamõrvar Jacko Vance Caroli venna ja vennanaise mõrvab. Carol arvab, et Tony oleks pidanud suutma seda ette näha ja ära hoida. "Cross and Burn-ist" saame teada, et Carol pani ameti maha ning on end kadunud venna majja pagendanud. Tony püüab süütunde ning Caroli lahkumisega leppida. Ülejäänud meeskond on laiali pudenenud. 

Loomulikult on tegutsemas ka seeriamõrvar, kuid tema tabamine polnudki minu kui lugeja jaoks kõige olulisem. Hoopis tähtsam oli teada, kas ja kuidas Tony ja Carol oma suhteid lappida suudavad. Kriminullina pole see kõige parem raamat, sest põnevust polnud piisavalt ja ka lahendus saabus liiga lihtsalt, kuid loo jätkumise huvides, on see oluline kild. 

Päris uuele lugejale soovitaksin alustada algusest (esimesed raamatud on väga head), sest siis saab peategelaste taustast paremini aru. Raamatud järjekorras on:   
 "The Mermaids Singing", e.k. "Näkineiu laul", s.k. "Das Lied der Sirenen"

"The Wire in the Blood", e.k. "Tapakihk veres", s.k. "Schlussblende"

"The Last Temptation", e.k. pole ilmunud, s.k. "Ein kalter Strom"

"The Torment of Others", e.k. pole ilmunud, s.k. "Tödliche Worte"

"Beneath the Bleeding", e.k. pole ilmunud, s.k. "Schleichendes Gift"

"Fever of the Bone", e.k. pole ilmunud, s.k. "Vatermord"

"The Retribution", e.k. pole ilmunud, s.k. "Vergeltung"

"Cross and Burn", e.k. pole ilmunud, s.k. pole ilmunud

Kui mäletate, siis kunagi jooksis eesti pealt sari "Wire in the Blood" (eesti keelset pealkirja ei suuda ma meenutada), siis see on just nimetatud raamatusarjale toetudes tehtud.

Diana Gabaldon "The Outlander"

Juhtusin ühe sarja kaasfänniga rääkima ja ta ütles, et raamatu põhjal plaanitakse minisari teha, see tuleb välja 2014. aastal ning esimene võttepäevgi on juba selja taga. See vestlus tuletas ammuse lemmiku uuesti meelde ja nii ma seda jälle üle lugesingi. Raamat oli ikka sama hea, kui esimesel korral.

Frank ja Claire Randall on peale Teist Maailmasõda Šotimaal oma teisi mesinädalaid veetmas ning Franki esivanemate jälgi avastamas. Sel ajal kui abikaasa vanu pabereid uurib, rändab Claire kohaliku asjaarmastajast botaanikuga ringi ning otsib ravimtaimi. Craigh na Duni mäel näevad nad seisvaid kive, mis äratavad Claires huvi, järgmisel päeval läheb ta üksinda tagasi, puudutab ühte kividest ning rändab ajas tagasi, 1945ndast 1743ndasse.

18. sajandil jookseb Claire sõna otseses mõttes sülle oma abikaasa esivanemale kapten Randallile, kellele ta väidab end olevat paljaks röövitud inglanna, kuid kapten ei jää seda juttu uskuma. Juhuslikult möödaminev grupp šoti mägimaalasi päästavad / röövivad (sõltub, kuidas asjale vaadata) Claire Randalli käest ning võtavad ta endaga kaasa. Mehed kuuluvad MacKenzie klanni ja on teel koju Leochi lossi. Kui nad peatuvad noore mehe Jamie tohterdamiseks, siis Claire sekkub (ta töötas sõja ajal medõena) ning tõmbab liigesest väljasoleva käe uuesti paika. Lossi jõudes kohtub Claire klanni juhi Colum MacKenziega, kes naisesse küll väga kahtlustavalt suhtub, kuid lubab siiski paigale jääda.  Vähehaaval kohaneb Claire eluga lossis ning võtab üle ravitseja rolli. Vaikselt soojenevad suhted ka Jamiega.
Siinkohal jätan siin sisukirjelduse pooleli, sest kuigi raamatut pole eesti keelde tõlgitud, võib leiduda siiski keegi, kes seda lugeda tahaks ja ma tõesti ei taha lugemisrõõmu ära rikkuda. See on väga  kaasahaaravalt kirjutatud ja kuigi olen seda juba palju kordi lugenud, oli siiski raske käest ära panna. "The Outlanderis" on olemas kõik, mida ühest ajaloolisest armasturomaanist leida tahad ning üle 700 leheküljelist raamatut jätkub pikaks ajaks. Kõigi fännide rõõmuks on selles sarjas ilmunud seitse paksu raamatut (antud siis esimene) ja kaheksas tuleb järgmisel kevadel.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Feuer und Stein"

Oliver Pötzsch "The Ludwig Conspiracy"

Ludwig II oli 19. sajandil Baierimaa kuningas, keda tänapäeval tuntakse eelkõige muinasjutuliselt kauniste losside kaudu (ühte neist on kasutatud Disney logol). 1866. aastal tunnistati Ludwig hullumeelseks ja võim läks üle ta onu Luitboldile. Ludwig suri sama aasta 13. juunil, ametliku versiooni järgi oli surma põhjuseks uppumine, kuid see on rahvale algusest peale kahtlane tundunud ning liikvel on mitmeid surmateooriaid. Täpselt nendele kuulujuttudele ongi Oliver Pötzsch oma raamatu üles ehitanud. 

Münchenis vanade raamatute poodi pidav Steven Lukase kätte satub Ludwigi ihuarsti assistendi Theodor Marot päevik. Steven ja kunstiajaloolane Sara Lengfeld hakkavad päevikus kirjutatut desinfitseerima ja lahendust otsima ning üsna pea selgub, et selles väikeses raamatus peituvatest saladustest on huvitatud teisedki inimesed. 

Tegevus vaheldub tänapäeva ja 19. sajandi vahel ning lõpplahendus on ootamatu. Lugedes tekkis mul kohe paralleel Dan Browni "Da Vinci koodiga" ja sellest tundest ei saanud ma lõpuni lahti, sest need kaks raamatut on ülesehituselt sarnased. Kahjuks ei saa ma öelda, et see raamat oluliselt parem oleks, kui lõpp paistma hakkas, siis tuli lahendus ülikiiresti ja läks aina absurdsemaks. Kuni selle hetkeni oli päris mõnus ja põnev lugemine. Mul on samalt autorilt veel üks raamat lugemisjärjekorras ootamas, vaatame, mida see toob, aga senini loetu põhjal, hindan tema timukatütre sarja paremaks.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die Ludwig-Verschwörung".

John Searles "Help for the Haunted"

Sylvie Masoni vanemad teenivad elatist vaimude väljaajamise ning kurjast vaimust vaevatud inimeste aitamisega. Nende maja keldris on kogu kummalisi leide, näiteks kirves, millega terve perekond ära tapeti ja kaltsunukk Penny, mis jänesepuuris kindlalt paigal istub (puuril on silt, mis ei luba seda mingil juhul lahti teha).
Ühel öösel helistab vanematele Sylvie vanem õde Rose kes tahab isa ja emaga lähedalasuvas kirikus kokku saada. Sylvi jääb autosse, vanemad lähevad sisse ja tapetakse. Nende mõrvas süüdistatakse Albert Lynchi, kelle tütart nad samuti aidata püüdsid. Raamatu sündmustik hüppab mõrva eelse ja järgse aja vahel ning pikkamööda kujuneb pilditükikestest tervik, millest saame teada, mis tegelikult kirikus juhtus ja  mis selleni viis. Igal perel on saladusi, aga Masonitel veelgi rohkem.
See on väga kummaline raamat, mis tekitab hirmujudinaid, aga on täpselt sobiv, kui otsid natuke teistsugust lugemiskogemust. Suurema osa raamatust ei saa päris täpselt aru, mis on mis ja kogu aeg on õhus küsimus, et äkki ikkagi on seal midagi. Lõppkokkuvõttes ütlen, et üldjoontes mulle meeldis, aga kuna ma suhtun üliusklikkesse inimestesse alati teatud reserveeritusega ja ettevaatusega, siis pole see sajaprotsendiline veendumus. Minu jaoks päästis selle raamatu lõpp. Hea meelega räägiksin ja arutaksin selle raamatu teemal rohkem, kuid ei saa seda lõppu mitte ette äraütlemata teha, see aga rikuks lugemiselamuse täielikult.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (Apteeker Melchior IV)

1431, Tallinn, aeg on eelmise raamatu lõpust alates edasi läinud ja Melchior on juba vana mees, kelle lapsed valmistuvad oma elu elama. Ühel päeval kutsutakse ta ootamatult Pirita kloostrisse tarkade meeste konsiiliumisse, sest kahtlustatakse, et saatan on ühe nunna sisse läinud. Teel kloostrisse juhtub ta lume alt välja sulanud laiba otsa ning Melchior poleks loomulikult tema ise kui ta seda surmajuhtumit uurima ei hakkaks. Surnukehi ja saladusi jagub raamatu lõpuni.
Rohkemat ei tahaks ette öelda, sest muidu rikun teiste lugemisrõõmu ära. Ütlen vaid, et kui sulle meeldivad kriminullid ja ajalugu, siis on see täpselt sobiv raamat. Mõnele lugejale võib tunduda, et autor on liiga palju ajaloolist tausta sisse pannud, aga mulle see just meeldis. Kokkuvõttes väga mõnus lugemine!

Raamatu lõpu põhjal loodan, et autor kirjutab veel vähemalt ühe, kui keegi aga samalaadset kirjandust otsib, siis julgen soovitada Oliver Pötzschi timukatütre sarja. Neid on praeguseks ilmunud kokku neli ja kättesaadavad nii saksa kui inglise keeles. Kuigi peategelased on ameti poolest (apteeker ja timukas) nii vastandlikud kui vähegi olla saab, on sarnasusi enam kui erinevusi ja sarjade neljandad raamatud lõppevad teatud mõttes ühtemoodi.  

See on Melchiori lugude sarja neljas raamat, kui tahad järjekorras lugeda, siis esimesed kolm on:

1. "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"

2. "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus"

3. "Apteeker Melchior ja timuka tütar"

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Yangsze Choo "The Ghost Bride"

Li Lin on noor hiinlanna, kes elab 19. sajandi Malaias. Ta ema on surnud ning isa oopiumisõltlane, kes on oma pere majanduslikult laostanud. Ühel päeval tehakse isale ettepanek anda oma tütar rikka Lim pere hiljuti surnud poja vaimupruudiks, st abielutseremoonia viidaks läbi ja Li Lin jääks rikkaks leseks. Kuigi selline abielu annaks talle majandusliku kindlustatuse ja päästaks pere rahahädast,  lükkab Li Lin abielupakkumise tagasi. 

Siis aga hakkab potensiaalne peigmees Lim Tian Ching teda unes kummitama ning selgub, et Li Lin oli tegelikult kihlatud Lim Tian Chingi onupoja Tian Baiga, kellega abielu nüüd aga võimatu on. 

Li Lin võtab masendusest liiga palju ravipulbrit, langeb koomasse ning jätkab oma seiklust teispoolsuses, vaimudeilmas.
Lugema hakates ei tundunud see raamat midagi erilist, kuid see haaras mind endasse ja ei lasknud enne lahti kui olin viimase lehekülje läbi lugenud. Lisaks sellele, et lugu on köitev, on ka taustaks olev hiina kultuur ja uskumised väga põnevad. Lõppkokkuvõttes meeldis mulle väga!

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Chris Bohjalian "The Light in the Ruins"

Raamatus kirjeldatud sündmused toimuvad 1943. ja 1955. aasta Itaalias. 

1943. aastal elab Rosetide perekond elab oma villas ning nad loodavad, et see kaitseb neid sõja eest. Peretütar kaheksateistaastane Cristina igavleb ning veedab oma päevi basseinis ujudes ja oma vennalastega mängides. Ühel päeval saabuvad maja juurde itaalia ja saksa sõdurid, kes soovivad näha Rosetide valdusesse jäävat etruskide matmispaika. Selle sündmusega on pere "idüll" rikutud, Christina hakkab saksa sõduriga kurameerima ning natsid kolivad villasse sisse. 

1955. aastal mõrvatakse Christina vennanaine ning juhtumit määratakse lahendama  Serafina Bettini. Üsna ruttu selgub, et mõrvari sihtmärgiks on ka teised Rosati pereliikmed.
See on raamat noorusearmastusest  ning sõja ajal toime tulemisest. Kelle sead esikohale, kas oma pere või võhivõõrad inimesed?

Kuigi see autor on palju raamatuid kirjutanud, pole ma temalt enne midagi lugenud (ühte proovisin, aga see ei meeldinud mulle), aga selle raamatu põhjal võtan teda kindlasti veel kätte, sest raamat oli hästi ja põnevalt kirjutatud. Raske oli otsustada, kas tegemist on puhtalt ilukirjanduse või kriminulliga, aga paigutasin siiski viimase alla.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Kerrelyn Sparks "Vampire withe the Dragon Tattoo" (Love at Stake Series 14)

Šotlased on oma kiltides teatavasti seksikad, muuda nad ka vampiirideks ja nad on vastupandamatud. Suurepärane lugemine minu ajavahest vaevatud pea jaoks. 

See on "Love at Stakes" sarja 14. raamat ja loodetavasti hakkab autor nüüd ka otsi kokku tõmbama, sest kui aus olla, siis mina küll ei viitsi enam lugeda, kuidas vampiirid õnnelikku pereelu elavad.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Kristiina Kass "Petra lood"

Tüdrukutirtsu Petraga juhtub igasuguseid asju, näiteks käib ta isaga kelgutamas ning emaga allahindluste ajal poes shoppamas, võtab oma kaisukoera Pontu järve äärde kaasa ning hüppab vanemate voodi katki. 

Kõik lood on väga toredad "lapsesuu stiilis", aga samas väga tabavate tähelepanekutega. Näiteks lugu sellest, kuidas isa ja ema külas olles alati kasse ja koere silitavad ning räägivad kui toredad need kõik on, aga endale kunagi võtta ei taha, sest loomad ajavad karvu ja ronivad voodisse. Mul tekkis kohe võrdlus Tjorveniga, Petra on täpselt sama tore väike tüdruk. 

Väga lõbus raamat!

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Kristiina Kass "Samueli võlupadi"

Samuel on natuke laisk üheksa-aastane poiss, kes ajab oma nõudliku ja tänitava ema pidevalt närvi, sest ta pole nii tark ja tubli kui vanem õde Susanna. Ühel õhtul magama minnes paneb Samuel oma õpiku padja alla ja hommikul selgub, et talle on kõik sellest raamatust pähe jäänud. Kuidas lugu edasi areneb ja laheneb, saate juba lugedes teada. Väga mõnusalt kirjutatud ja tore lugemine ka täiskasvanutele!

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Justin Petrone "Misjonäripoos"

Lühijuttude (pigem mõtiskluste) kogumik, millest paljud juba kuskilt varem loetud ja tuttavad, aga mõned ka päris uued. Kui otsite samasugust eestlaste ja Eesti kommentaare kui olid tema eelnevates raamatutes "Minu Eesti 1 ja 2", siis seda eriti pole, on hoopis hea suvine meelelahutus. 

Kaks mõtet, no öelge mulle, kuidas saab raamatu inglise keelse pealkirja „Mission Estonia“ tõlkida "Misjonäripoosiks"? Teiseks,  miks pole Justin kunagi kirjutanud eestlaste madalatest palkadest ja second hand poodide rohkusest (parandage mind, kui tegelikult on). Viimased olid küll vähemalt aastaid tagasi vägagi olulised, kas enam pole või ei puutu Justin nendega lihtsalt kokku? Lihtsalt mõtisklen. 

saksa keeles: pole ilmunud

inglise keeles: "Mission Estonia"

Avo Kull "Haigla"

Tegevustik toimub 1978. aasta ENSV-s ja peateglasteks on Kalvi, kes on määratud uue haigla ehituse töödejuhatajaks, günekoloog Tiina ja KGB operatiivtöötaja Armin.  

Mida selle kohta siis öelda? Kalvi ja Tiina kahekõned on liialt kunstlikud ja väga mehelikult kirjutatud ning kui aus olla, siis ei meeldinud mulle neist kumbki, Armin oli hoopis põnevam tegelane. Lisaks sellele, et ma ei viitsi ma lugeda pidevast viinaviskamisest, häiris, et autor oli sisse pikkinud ohtralt nõukogudeaegseid nalju, mida sai ühtekokku liiga palju. Nooremale lugejale on see raamat arvatavasti õpetlik ja vanemale meeldetuletuslik, kuid mulle lihtsalt tüütu. Võibolla on minu kui lugeja viga see, et olen piisavalt vana, et midagigi nõukogude ajast mäletada, aga liiga noor, et sellest täpselt aru saada. Idee poolest võinuks sellest hoopis parem raamat saada, aga praegu on selline „ei liha ei kala“, mille sihtgrupiks ma ilmselgelt pole. 

saksa keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud 

Emily Croy Barker "The Thinking Woman's Guide to Real Magic"

Nora Fisher on oma doktoritööga (inglise kirjandus) jännis olev, hiljuti mahajäetud ja igatepidi madalseisus olev kolmekümnendates naisterahvas. Ta sõidab nädalavahetuseks sõprade pulma ning üksi jalutama minnes, eksib teelt ning leiab vana surnuaia, kus ta loeb kõvasti ühel vanal hauakivil olevat kummalist teksti.

Edasi kõndides satub ta teise maailma, kus ta kohtub imeilusa ja šarmantse Ilissaga, kelle elu seineb pidevas pidutsemises ja elu nautimises. Nora tutvub ka Ilissa poja Racliniga, nad armuvad ja kiiresti hakatakse juba pulmigi organiseerima. Üsna varsti selgub, et kõik pole nii nagu pealtnäha paistab, Ilissa, Raclin ja teised on haldjad (Faitloren) ning Nora suures ohus. Võlur Aruendieli abiga õnnestub Noral oma abikaasa juurest põgeneda, ta hakkab võluri juures teenijana tööle ning Arundiel võtab ta endale ka õpilaseks.
Selle raamatu puhul köitis mind esimesena pealkiri, siis lugesin võrdlusest ühe mu lemmikraamatuga "Nõidade avastus" ning teadsin, et pean vähemalt sisse vaatama. Jah, need kaks raamatut on tõesti sarnased, eelkõige selle poolest, et kummaski raamatus ei toimu midagi kiiresti, autor võtab loo jutustamiseks aega, arutletakse ja selgitatakse. Üks arvustajaid kirjutas, et autor pole millegi uuega välja tulnud, sest sedalaadi süžeeliinid on juba erinevatest raamatutest läbi jooksnud ja see on tõesti nii, kuid E. C. Barker teeb seda väga nauditavas vormis ja ta raamat on kindlasti lugemist väärt ning peaaegu 600 leheküljelist teost jätkub kauaks (mulle meeldivad paksud raamatud). Ühte oleks mul siiski ette heita ka, Nora ja Arundiel on kui Elizabet ja Mr. Darcy, kuid kahjuks ei tule ligilähedastki lõpplahendust kui "Uhkuses ja eelarvamuses" ja sellest on natuke kahju. Jääb vaid loota, et autor kirjutab järje.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Philipp Meyer "The Son"

See on Teksase osariigis elava perekonna lugu 19. sajandi keskpaigast tänapäevani. Raamatus on kolm põhijutustajat. Kolonel Eli McCullogh oli 13 aastane, kui komantši indiaanlased ta röövisid ja lõpuks adopteerisid. Kolm aastat hiljem läheb ta tsivilisatsiooni tagasi ning püüab oma eluga hakkama saada. Tema poeg Peter kirjutab oma päevikusse üksikasjalikult mehhiklastest naabrite tapmisest ning sellega seotud enesevihkamisest. Kolmandaks kõnelejaks on Jeanne, kes on Eli lapselaps ja Peteri tütar. Ta jäi varakult perefirma eesotsa ja pidi hakkama saama ajal, mil mehi peeti naistest paremaks ja naise koht oli kodus, nüüd on ta surivoodil ja meenutab minevikku.

Sündmusi ei kirjeldata kronoloogilises järjekorras, vaid vaheldumisi läbi nende kolme inimeste silmade. Eli osa meeldis mulle kõige rohkem, kuid olles eelnevalt lugenud  Sam Gwynne raamatut: "Empire of the Summer Moon: Quanah Parker and the rise and Fall of the Comanches, the Most Powerful Indian Tribe in American History", siis ei tulnud miski ka üllatusena, pigem tundus, et vägivalla kirjelduste puhul on autor sama raamatu aluseks võtnud. Lugedes peatükke ameeriklaste ja mehhiklaste suhetest ei saanud ma aga teisiti kui mõtlesin oma Mehhikost pärit sõprade peale, kas nende rahvaskaaslate ajalugu ja reaalsus on tõesti selline? 

Kokkuvõttes on see hea raamat, mis väärib lugemist, sest see on hästi kirjutatud ja teistest erinev. Sobiks hästi näiteks isadepäeva kingituseks. 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud