Yrsa Sigurðardóttir "Lunastus" (Children's House III)

Politsei saab neiu surmast teada väga tänapäevasel moel, Snapchati videosõnumi kaudu. Selles on näha andestust paluv tüdruk ning hiljem on ta surnukeha juures number 2. Varsti lisandub ka kolmas ohver.
Miks tapab kurjategija noori inimesi, kellel esmapilgul mingit süüd pole?
Kõigi mõrvade taga on koolikiusamine ja "Lunastuses" ei räägita lihtsalt halvasti ütlemisest või väikesest togimisest, vaid ulatuslikust, isegi virtuaalmaailma kolinud kiusamisest. Internet annab kiusajale suurema tegutsemisvabaduse, julguse teha ja öelda asju, mida reaalses maailmas võibolla ei söendaks, sest parafraseerides "ekraan kannatab kõike".
Raamat tekitas mitmeid mõtteid. Eeldatavasti peaks ju kaasa tundma ohvrile, mitte kurjategijale, kuid lugedes jäi mulje, et autor on samuti subjektiivne. Ta maalib ohvritest ebameeldiva pildi ning selgitab kuritegude tausta nii, et lugejana noogutad tahtmatult kaasa. Jah, need noored olid süüdi ning väärisid karistust (mitte küll surma), kuid siit tulevad edasised küsimused. Kas koolikiusamine on aegumatu kuritegu? Kas vahepeal täiskasvanuks saanud kiusaja, on oma tegudes ikka veel süüdi või rehabiliteerib aeg, nooruse vead? Mis üldse oleks kiusajale sobiv karistus? Kuidas muuta pedagoogide suhtumist koolikiusamisse? Kõige tavalisem reaktsioon on ju, et meie asutuses seda küll pole, aga see et asi ei toimu sinu silma all, et tähenda veel, et seda ei eksisteeri.

Kui tavaliselt oleksin virisenud, et Freyja ja Huldari romanss kuhugi edasi ei liigu, siis antud juhul see mind ei seganud. Freyjal oli endaga niigi palju tegemist ja Huldar tundus lihtsalt väsinud.
Võrreldes sarja eelmiste raamatutega on see mõnevõrra leebem, kuid elulisem ning seepärast ka mõjuvam. Mulle meeldis.

pealkiri: "Lunastus"

autor: Sigurðardóttir, Yrsa
tõlkija: Villmann, Peeter

keel: eesti

kirjastus: Varrak

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 365
ilmumisaasta: 2019 (esmatrükk 2016)

ISBN-13: 9789985347836
  

inglise keeles: "The Absolution"

saksa keeles: "R.I.P"

Goodreadsi hinnang: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Yrsa Sigurðardóttir "Lõpparve" (Children's House II)

Sisututvustus Goodreadsist:

Ühe Islandi kooli õpilased matavad maha ajakapsli, millesse panevad oma kirjad tulevikuennustustega. Kümne aasta pärast kaevatakse kapsel välja, et võrrelda laste prognoose tegelikkusega. Ja selgub, et ühes kirjas on ennustatud kuue ainuüksi initsiaalidega tähistatud inimese surma … Seda veidrat ja esialgu pealtnäha naljakatki lugu määratakse uurima ebasoosingusse langenud politseinik Huldar. Samal ajal leitakse ühe maja aiast inimese kämblad ja varsti tapetakse võikal kombel ka selle maja omanik. Tema nimetähed langevad kokku ühes tulevikuennustuste kirjas surema määratud inimese initsiaalidega. Ja sellele järgnevad uued surmad. Nüüd on asi naljast kaugel. Ohvrite arvu kasvamist on vaja iga hinna eest vältida. Kirja kirjutas koolipoiss ja seetõttu kaasatakse asja uurimisse lastepsühholoog Freyja. Rööbiti pingelise politseijuurdlusega kulgeb ka Freyja ja Huldari keerulise armusuhte lugu. Ja vahel näib, et mõlemad on lootusetult ummikusse jooksmas.

Sarja teine raamat, milles Huldar satub tegelema teemaga, mis esmapilgul tundub lihtsalt kummaline. Kuid kuriteod ei jää loomulikult tulemata ning nende taustalugu on verdtarretav. Kuigi tegemist on kriminulliga, on see ka raamat hoolimatusest. Mis juhtub, kui keegi peab oma (pere) head nime laste heaolust tähtsamaks?
Minu jaoks lisaski õudusfaktorit see, et sündmused, millest oleviku kuriteod välja kasvasid, mõjusid hoopis tõepärastemana, kui esimese osa omad. Kuigi loodan, et suures osas on tegemist autori enda väljamõeldisega, kardan, et paljuski toetus ta reaalsetele sündmustele.
Positiivse külje pealt - Freya ja Huldari omavaheline kiskumine jätkub ning kaanekujundus on jällegi ilus (ning tõene). 
Mul oli seda raamatut küll emotsionaalselt raskem lugeda, kuid soovitan siiski. Loodan, et Varrak võtab ette ka kolmanda osa tõlkimise-trükkimise. 

pealkiri: "Lõpparve"

autor: Sigurðardóttir, Yrsa 

keel: eesti

tõlkija: Villmann, Peeter

kirjastus: Varrak

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 392 

ilmumisaasta: 2018 (esmatrükk 2015)

ISBN-13: 9789985343869 

inglise keeles: "The Reckoning"

saksa keeles: "Sog"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Yrsa Sigurðardóttir "Pärand" (Children's House I)

Sisukirjeldus Goodreadsist:

Reykjavíkis mõrvatakse omaenda kodus jõhkralt noor naine. Mõrva ainus tunnistaja on tema seitsmeaastane tütar. Peagi tapetakse veel teinegi naine ja politsei on nõutu. Üks raadioamatöör saab veidraid sõnumeid, mis seovad teda mõlema mõrvaga, ning hakkab asja ise uurima. Politseijuurdlust juhtiv Huldar ja tähtsaimast tunnistajast tüdrukukese eest hoolitsev psühholoog Freyja on sunnitud koostööd tegema. Seda raskendab aga asjaolu, et hiljaaegu veetsid nad pärast kohtumist baaris ühise öö ja Huldar väitis tollal, et ta on maalt tulnud puusepp...

Tegemist on Yrsa Sigurðardóttiri uue sarja avaraamatuga, mille peategelasteks on lastepsühholoog Freyja ning politseinik Huldar, kelle  kassi-koera laadset omavahelist suhtlemist on läbi terve raamatu väga lõbus jälgida. Kuriteod on autorile omaselt verdtarretavad ning hoiatus - neis on kaaskannatajateks lapsed. Teatud lehekülgi ei olnud ma üldse võimeline lugema, libisesin neist osadest nii kiirest üle kui võimalik. Kurjategija motivatsioon jäi minu jaoks veidi arusaamatuks, st esimese tapmisstiili loogikast sain aru, kuid edasi enam mitte. Kuid see ei seganud mul raamatut nautimast ja imeilus kaanekujundus on juba lisaboonus.
Soovitan kindlasti!

pealkiri: "Pärand"

autor: Sigurðardóttir, Yrsa 

keel: eesti

tõlkija: Villmann, Peeter

kirjastus: Varrak

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 432 

ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2014)

ISBN-13: 9789985343869 

inglise keeles: "The Reckoning"

saksa keeles: "Dna"

Goodreadsi hinnang: 4.5/5

Yrsa Sigurdardottir "Feuernacht" (Dóra Guðmundsdóttir V)

Dóra palgatakse uurima puuetega inimeste hooldekodu põlengus süüdistatud Downi sündroomiga noormehe juhtumit. Kuigi Jakob on juba süütamises ja viie inimese surmas süüdi mõistetud, selgub, et juhtunus on peidus hoopis enamat, kui alguses paistis.
Sarnaselt eelnevatele sama sarja raamatutele, on seegi aeglaselt kulgev, ilma eriliste sündmusteta, kuid väga põhjalik ning uudse toimumiskohaga. Hea ja nauditav lugemine.

eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: "Someone to Watch Over Me"

Yrsa Sigurdardottir "Die Eisblaue Spur" (Dóra Guðmundsdóttir IV)

Gröönimaal asuvast uurimislaagrist pole juba pikka aega midagi kuulda olnud ja laagrit rahastavad firmad tahavad, et Matthias, kes nüüd Islandil töötab ja elab, asja uurima sõidaks. Loomulikult võtab ta ka Dóra kaasa.

Kui otsingumeeskond laagripaika jõuab, siis leiavad nad eest tühjad majad ja ebasõbralikud kohalikud, kes neil laagrist kiiresti minema sõita soovitavad. Laager olevat väga halva koha peale ehitatud ja kõik elanikud hoiavad sealt eemale.

Olen jätkuvalt üllatunud kui palju huvitavaid tegevuskohti suudab kirjanik välja mõelda. Ma pole faktide täpsust üle kontrollinud, kuid lugejana tundub asi tõene ja usutav. Samas pole see ka Dan Browni moodi reisiteadmikust maha vehitud. Minu suureks rõõmuks kirjutas ta ka Matthiase ja Dóra suhtest edasi ja mul on hea meel tõdeda, et mul on sarjast veel kaks raamatut lugemata.

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: "The Day is Dark"

Yrsa Sigurdardottir "Das Glühende Grab" (Dóra Guðmundsdóttir III)

1973. aasta jaanuaris purskas Heimaey linna lähedale tekkinud vulkaan Eldfell. Saare rahvastik evakueeriti kiiresti kohaliku laevastiku laevadega. Linn kattus mitmemeetrilise tuha kihiga. (Wikipedia). 2007. aastal hakatakse maju välja kaevama ja Markús Magnússoni vanematemaja keldrist leitakse kolm laipa ning äralõigatud pea.  Dóra oli  Markúse advokaadina väljakaevamiste juures kohal ja peab nüüd oma kliendi kaitsmiseks väljaselgitama kuidas,  millal  ja miks need surnukehad sinna sattusid. 

Tegemist on sarja kolmanda raamatuga, mis kriminullina oli hea lugemine, kuid muus mõttes pettumus. Lugejana ei huvita mind sarjade puhul mitte üksnes mõrvalugu, vaid ka see, kuidas peategelaste isiklik elu edasi kujuneb, kuid Dóra ja Matthiase osa oli raamatust täiesti puudu. Viimast mainitakse vaid möödaminnes ja juhtumi lahendamine on vaid Dóra ja Bella õlgadel. Miks autor Bella kõrvaltegelase rollist välja tõstis, on mulle arusaamatu, ta ei meeldi mulle eriti. Vaatame, kuidas lugu edasi areneb.

Sellegipoolest, tasub lugemist.

eesti keeles:"Tuhk"

inglise keeles: "Ashes to Dust"

Yrsa Sigurdardottir "Das Gefrorene Licht" (Dóra Guðmundsdóttir II)

Yrsa Sigurdardóttiri krimisarja teises raamatus läheb Dóra appi hotellipidajast kliendile Jónas Júliussonile, kes väidab, et tema ostetud kinnisvaral kummitab. Kui hotelli lähedasel rannal mõrvatakse hotelliga seotud noor arhitekt Birna Halldórsdóttir ning Jónas osutub kuriteos peamiseks kahtlusaluseks, võtab uurimine tõsisema pöörde kui alguses arvata võis.  Lõpptulemusena paljastab Dóra Teise maailmasõja aastatel aset leidnud õõvastavad sündmused, millel on seosed nii Birna surma kui ka Islandi mõjuvõimsate poliitikaringkondadega.

Jätkuvalt hea lugemine, mida ka soovitada julgen.

eesti keeles: "Kes teisele hauda kaevab"

inglise keeles: "My Soul to Take"

Yrsa Sigurdardottir "Das letzte Ritual" (Dora Gudmundsdóttir I)

Islandi Ülikoolis avastatakse seal vahetustudengina õppinud Harald Guntliebi laip. Mõrv on võigas, surnukeha silmad on välja kougitud ning rinnale on lõigatud kummaline märk.
Surnud mehe ülirikas perekond ei pea kohalikku politseid piisavalt pädevaks ning saadab  Islandile oma detektiivi Matthias Reichi, kellele palgatakse abiks advokaat Dora Gudmundsdóttir. Mõrva lahendamiseks tuleb neil kahel uurida nõiaprotsesside ajalugu ning mööda Islandit ringi rännata.
"Kolmas märk" on Islandi kirjaniku Yrsa Sigurdardottiri uue krimisarja avaraamat ning oli  mulle väga värskendavaks avastuseks. Mis tegi selle raamatu heaks? Esiteks on tegevuskoht hoopis erinev seni loetutest, Islandi elu-olu on teistsugune ja see tuleb ka raamatus välja. Mõrvatemaatika on küll süngem kui tavalise kriminulli puhul, aga väga huvitav. Dora pole lahutatud, kahe lapse emana küll peategelasena midagi väga uut, kuid ta on nutikas ja hea huumorimeelega naisterahvas, kes mulle kiiresti sümpaatseks muutus.
Raamat on ladusalt kirjutatud ja väga mõnusalt loetav. Soovitan igale krimisõbrale!

eesti keeles: "Kolmas märk"

inglise keeles: "Last Rituals"