25 oktoober 2021

Lisa Jewell "Ülakorruse pere"


"Ülakorruse peres" on kolm jutustajat. Esimene neist, Libby elab Londonis ja töötab disainkööke müüvas firmas. Pärast oma 25ndat sünnipäeva saab ta kirja, milles teatakse, et talle on pärandatud häärber Londonis. Kuigi Libby on kogu aeg teadnud, et ta on lapsendatud, siis detailid on alati olnud hägused. Päranduseks saadud maja on kui Pandora laegas, millest tuleb palju infot välja ja enamik sellest on nii hirmus, et oleks olnud parem mitte teada.
Teine, Lucy elab koos oma kahe lapsega Prantsusmaal. Ta teenis raha tänavamuusikuna, kuid pärast seda, kui purjus pidulised ta viiuli ära lõhkusid, on nad lastega rahatud ja kodutud. Kui talle tuleb telefonis meeldetuletus, et "tita on 25 aastane", siis teeb ta ükskõik mida, et Inglismaale tagasi sõita.
Kolmanda jutustaja identiteet jääb pikalt saladuseks. Me teame, et ta elab koos isa ja glamuurse ema ning noorema õega Londonis. Perel on raha nagu raba ja elatakse ülimas lukuses. Kuid ühel päeval saab rahaallikas tühjaks ja nad peavad väga vähega hakkama saama. 
Ta ema võtab majja üürilised (ei saagi aru, kas ta teeb seda heast südamest või raha pärast). Kõige pealt kolivad nad sisse Birdie ja Justin ning lõpuks ka Davidi ja Sally koos oma kahe lapsega. Kuigi see olukord peaks olema ajutine, on lugejale algusest peale selge, et need inimesed ei kavatsegi välja kolida. David võtab majapidamise ja Birdie vaikselt üle ja varsti kehtivad kõigile suure piirangud. Loomulikult tuleb lahti öelda igasugusest luksusest ja isegi kingadest. Keegi ei käi kuude kaupa väljas. Lapsed kannatavad, aga ema näib olevat õnnelik. 
See raamat tõesti üllatas mind. Kuigi idee tundub huvitav, olin skeptiline, sest mõnikord võib põnevalt alanud raamat väga klišeelikuks kujuneda. Antud juhul see nii ei olnud ja põnevust jätkus kuni viimaste lehekülgedeni. 
Ametivõimud nimetasid majas toimunut ususektiks. Minu silmis olid David ja Birdie lihtsalt enda kasu peal väljas julm kurjategijad, kes leidsid viisi, kuidas lihtsameelseid inimesi ära kasutada. Raske on öelda, kumb neist hullem oli, sest mõlemad on julmust ja kasuahnust täis.
Esimese hooga võiks öelda, et raamatul on õnnelik lõpp, kõik on üks suur happy family. Kuid kas ikka on? Mis saab sel päeval, kui vastastikune meeldimine ja õnn otsa saab? Kui sa ei suuda oma perekonda enam taluda?

pealkiri: "Ülakorruse pere"
autor: Jewell, Lisa
tõlkija: Mikk, Nele
kirjastus: Eesti Raamat
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv: 303 paberraamatu)
ilmumisaasta: 2021
 (esmatrükk 2019)
ISBN-13:
 9789916121160 (paberraamatu)

inglise keeles: "The Family Upstairs"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

15 oktoober 2021

Camilla Sten "Pärija"


Victoria Eleanor (ta ise eelistab Eleanori nime) käib vastu tahtmist igal pühapäeval oma vanaema Vivianne juures õhtust söömas. Sel korral avab ukse tundmatu, kes kiiresti lahkub. Vanaema lebab vigastatult põrandal ja sureb. Kuna Eleanoril on prosopagnoosia ehk võimetus inimeste nägusid ära tunda ja kirjeldada, siis ei suuda ta mõrvarit hiljem tuvastada.
Viis kuud hiljem selgub, et Vivienne pärandas Eleanorile mõisa ja nüüd sõidab ta koos oma poiss-sõbra Sebastiani, advokaadi ja tädi Veronikaga varandust üle vaatama. Tühi maja on esimestest hetkedest peale kõhedust tekitav ning Eleanor on veendunud, et nad pole seal üksi. Kuna ta on pärast vanaema mõrva väga ebastabiilne olnud, siis ei võta teised ta juttu tõe pähe, kuid järk-järgult veenduvad kõik, et tal on õigus. Seal on veel keegi, kuid pole kindel, kas see on inimolend või minevikuvarjud. Lumetorm ei lase kellegil majast lahkuda ja nii ei jäägi neil muud üle, kui oodata.
Paralleelselt Eleanori looga jookseb Vivianne teenija Annuška lugu aastast 1965.
Kirjanik on peategelasele andnud erilise diagnoosi ja saab sellega lugejat ilusti ninapidi vedada. Eleanori segadustunne kandus lugedes mullegi üle, olin samamoodi masenduses, et ei tunne mõrvarit ära ka siis, kui tapjaga tõtt vaataksin. 
Oli huvitav ja põnev kuni lõpuni, kuid soovitamisega olen veidi ettevaatlik. Nimelt on antud raamat täis ka seesugust inimlikku kurjust, väärkohtlemist ja hoolimatust, mis ei tohiks mingil juhul tähelepanuta jääda, aga jääb. Miks ei muuda inimene ennast, kui talle selleks võimalus antakse? Miks sama julmalt edasi käituda? Miks keegi ei sekkunud ja midagi ei öelnud? Inglise keeles on termin "trigger warning", mis millega märgitakse, et järgnevas tekstis, pildis, filmis või kõnes on potsensiaalselt häiriv sisu. Paneksin selle "Pärijalegi" juurde. Mitte mõrva, vaid taustaloo pärast. Olete hoiatatud. 

pealkiri: "Pärija"
autor: Sten, Camilla
tõlkija: Laanemets, Li
kirjastus: Eesti Raamat
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv: 366 (paberraamatu)
ilmumisaasta: 2021
 (esmatrükk 2020)
ISBN-13:
9789916122099 (paberraamatu)

inglise keeles: "The Resting Place" (ilmub 20.03.2022)
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"



14 oktoober 2021

Ines Thorn "Bücherhändlerin"


1941. aasta Frankfurt, Saksamaal. Christa onu Martin peab raamatupoodi. Kui läbiotsimisel avastatakse poest keelatud kirjandust, siis onu vahistatakse ja saadetakse vangilaagrisse. Pood pannakse kinni. 
Pärast sõja lõppu saab Christa, kes on terve oma elu raamatuid ja lugemist armastanud, lõpuks ometi ülikoolis kirjandusõpingutega alustada, kuid pettub, sest õppejõud on naistudengite suhtes väga vaenulik. Martin on laagrist tagasi ja teeb raamatupoe uuesti lahti. Vahepeal on perekonda lisandunud ka endine kotipoiss Heinz, kelle Christa tänava pealt üles korjas. 
Martin käib aegajalt õhtuti väljas, arvatava neiuga kohtumas ja ühel hommikul enam koju ei tule. Ta on jällegi arreteeritud, kuid seekord homoseksuaalsuse ja alaealisele lähenemise eest ning saadetakse vanglasse. Christa võtab poe üle, see töö meeldib talle ning ta hakkab isegi raamatuklubi korraldama. Üks osalejatest on Martini kunagine armastatu Werner.
Kui lastekaitse Martini kohtuotsusest kuuleb, siis tahavad nad Heinzi ära võtta, sest selline kodu pole lapsele kõlblik. Ainuke lahendus poissi enda juures hoida on, et Christa abiellub ja koos abikaasaga lapsendab Heinzi. Kuigi tal on armastatu Jago, pole mees abiellumisega nõus. Ettepaneku teeb hoopis Werner. Nii on Heinzi osas kõik korras, aga kõik ülejäänud on õnnetud.
Abielu on küll Wernerile hea kattevari, aga tegelikult unistab ta Martiniga koos olemisest. Lõpuks leitakse lahendus, et Martin kolib Šveitsi, kus homoseksuaalsus on lubatud ja Werner hakkab kahe riigi vahet sõitma. Frankfurdis on ta eeskujulik Christa abikaasa ja seal saab oma armastatuga koos olla.
Sellise pealkirjaga (eesti keeles "Raamatupoodnik") raamatust ei saa ju mööda minna. See on minu esimene kokkupuude Ines Thorni töödega ja mulle meeldis. Raamat haaras kaasa, läks kiiresti edasi ja oli huvitav. Loo keskmes on Christa ja tema perekond, kuid loeme ka sakslaste sõjaaegsest ja -järgsest elust üldiselt. Ema tegelane jäi mu arvates teenimatult halba valgusesse. Kuna ta sunnib Christat hoopis nn. pruutide kooli minema, et sel moel kiiresti abikaasa leida ning abieluks ette valmistada, siis muutub ta oma suhtumisega negatiivseks kangelaseks.
Mõnest kohast libisesin lihtsalt silmadega üle. Kuna Christa õppis kirjandusteadust, siis on päris palju juttu ka luulest ning selle analüüsist. Luule pole kahjuks minu teema ei eesti ega saksa keeles. 
Lugu ei saanud mu arvates korralikku lõppu, kuid lugesin, et sellele raamatule ilmub 2022. aastal järg ja plaanin seda samuti kindlasti lugeda.  

pealkiri: "Bücherhändlerin"
autor: Thorn, Ines
keel: saksa
kirjastus: Rowohlt Polaris
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 416
ilmumisaasta: 2021
ISBN-13: 9783499005152

eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3.5/5


13 oktoober 2021

Michael Crichton "Jurassic Park" (I)


Rikkur John Hammondile tuleb pähe, luua uut tüüpi loomapark, kus ei elutse mitte igas tavalises loomaaias nähtavad loomad, vaid haruldased dinosaurused. Kui ta investorid hakkavad närviliseks muutuma, siis kutsub ta juristi projekti isiklikult üle vaatama, kutse saavad ka spetsialisid ja Hammondi lapselapsed.  
Kohapeal selgub, et ta teadlased on DNA abil suutnud taaselustada mitu erinevat liiki dinosaurusi - on nii suuri kui väikesi, taime- kui lihatoidulisi ning loomulikult ei puudu ka üliohtlik ja surmav türannosaurus. Kõik loomad on emased ning uued isendid saavad tekkida vaid katseklaasis. Nii, et Hammond on kõik põhjalikult läbi mõelnud. 
Loomulikult läheb kõik täpselt nii untsu, kui see minna saab ja kõik saarel olevad inimesed on surmaohus.
Kuu või kaks tagasi juhtusin Netflixi pealt vaatama sarja "The Movies That Made Us", mille ühes osas räägiti filmi "Jurassic Park" tekkeloost. See tuletas filmi uuesti meelde ja nii vaatasin sellegi ära. Olen alati teadnud, et film on tehtud samanimelise raamatu põhjal, kuid enda mäletamist mööda, polnud ma seda kunagi lugenud. Oli viimane aeg see viga parandada.
Enne filmi nähes ja alles siis raamatut lugedes, ei saa viimasele täiesti sajaprotsendiliselt objektiivset hinnangut anda, sest film jookseb peas taustaks. Kuid arvan, et raamat on väga hea, sest selles on palju enam sündmusi ja tegelaste motiive selgitavat taustainfot. Kuna mul pole vastavaid teadmisi, siis teaduslikku mõttekäiku ma kommenteerida ei oska, kuid meelelahutuse mõttes meeldis mulle väga. 
Soovitan teilegi, sest miks mitte see kuskilt kapinurgast üles otsida ja (uuesti) lugeda.

pealkiri: "Jurassic Park"
autor: Crichton, Michael
kirjastus: Mass Market Paperback
formaat:
taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv: 448
ilmumisaasta: 2015
(esmatrükk 1990)
ISBN-13:
 9780345538987
 
eesti keeles: "Sauruste park"
saksa keeles: "DinoPark" ja "Jurassic Park"

Goodreadsi hinnang: 4.5/5 


05 oktoober 2021

Stefano Massini "Lehman Brothers"


1844. aastal saabus juut Henry Lehman Saksamaalt Ameerikasse, kus ta avas pudukaupade poe. Riburada tulid järele ka ta nooremad vennad Emanuel ja Mayer. 1850. aastal asutasid nad kolmekesi firma Lehman Brothers (Henry suri 1855. aastal). Järgnevate aasta(kümnete) jooksul firma aina laienes ja tarbekaupade ning puuvillaga äritsemise juurest jõuti lõpuks pangadusse.
Lehman Brothers tegutses ühtekokku 153 aastat ja läks 2008. aastal pankrotti, järele jäi enam kui 600 miljardi dollari väärtuses võlgu. Seda sündmust peetakse ülemaailmse finantskriisi vallandajaks. Enne pankroti oli see suuruselt neljas Ameerika Ühendriikide investeerimispank.
"Lehman Brothers" räägibki vendade ja nende järglaste pereelust ja äritegevusest mitmete põlvkondade jooksul. Algab Henry saabumisega Usasse ja lõppeb krahhiga. Loed ja imetled nende meeste head nina ja ärivaistu, sest pikka aega oli nende elu ju ehe american dream, kus vaene mees end ise üles töötab ja miljonäriks saab.
Näidend, mis luulevormis kirja pandud (kui siinkohal määratlusega täiesti mööda panin, siis vabandan oma asjatundmatuse pärast). Lakooniline, aga põhjalik. Massini tõestab, et olulise saab ka väga nappide sõnadega edasi anda. Ajaloolise tausta tundmine tuleb kindlasti kasuks, mul oligi kahju vaid  sellest, et taustainfo otsimise tõttu, pidin lugemise vahepeal katkestama.
Stiili poolest üks erilisemaid raamatuid, mida ma viimasel ajal lugenud olen, sain väga hea elamuse. Soovitan teilegi, kui ajalugu huvitab ja tahate lugeda midagi teistsugust.

pealkiri: "Lehman Brothers"
autor: Massini, Stefano
tõlkija: Alaver, Margus
kirjastus: Varrak

formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv: 424 (paberraamatu)

ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2019)
ISBN-13:
 9789985351826 (paberraamatu)

inglise keeles: "The Lehman Triology"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!"***



03 oktoober 2021

Emily Henry "Rannaraamat"


Armastusromaanidekirjaniku January Andrews'i elu on täielikus madalseisus. Ta on rahatu, kuid uue raamatu kirjutamine ei õnnestu, sest pärast elukaaslasest lahkuminekut ei usu ta enam ei romantikat ega õnnelikke lõppe. Lisaks suri hiljuti ta isa ja suhted emaga on keerulised, sest pärast isa surma tuli välja, et viimasel oli armuke ja ema hoidis abikaasa kõrvalsuhet tütre eest saladuses. 
Isa pärandas January'le Michigani osariigis, järve ääres asuva maja ja naine läheb nn. armupesa tühjaks tegema ning müügiks ette valmistama. Just siis, kui ta arvab, et asjad ei saa enam halvemaks minna, selgub, et saavad ikka küll, sest kõrvalmajas elav pahur naaber, osutub January kolledžiaegseks vihavaenlaseks, kirjanik Augustus Everettiks. 
Gus ja January sõlmivad vaherahu ja kuna mõlemad peavad raamatu valmis kirjutama ning kummagil töö ei edene, siis otsustavad nad midagi uut katsetada ja žanrid ära vahetada. Kui Gus on tavaliselt kirjutanud küünilist ja tõsist kirjandust, siis nüüd peab ta armastusromaaniga hakkama saama ja January püüab Gusi valdkonda tungida. Kuna neil on vaja mõlema teose jaoks materjali koguda, siis käiakse koos nii kohtamas, kui endiste ususektiliikmetega rääkimas. Sellise korralduse peale ei tule lõpp lugejale muidugi mitte mingisuguse üllatusena, kuid teekond selleni oli lõbus. 
Vaatamata pealkirjale pole raamatus kuigi palju juttu rannas käimisest, keskendutakse kahe kirjaniku loomeraskustele. See kõlab küll kuivalt, aga tegelikult on lustlikult ja asjatundlikult (eeldan, et kirjanik teab, kuidas sellisest olukorrast kirjutada) kirja pandud.
Küll on mul etteheited peategelaste taustaloole. Vihjatakse, et neil oli mingi ühine minevik, kuid lõpuks jäigi mulle häguseks, miks nad teineteist niiväga vihkasid. Oleksin oodanud veidi rohkem lahtikirjutamist ja lootsin kuni lõpuni, et selgitused tulevad, kuid kirjutamata need jäidki. Minu lõpphinnagut see siiski ei mõjutanud.
Ma polnud enam ammu naistekat lugenud ja oli tore vaheldus. Lugemise algus oli veidi konarlik, sest kirjaniku stiil ja sellest tulenevad tõlkevalikud panid kulmukergitama, kuid siis harjusin ära, oli lihtsalt tore lugeda. Mulle meeldis ja soovitan teilegi.
 
pealkiri: "Rannaraamat"
autor:
Henry, Emily
tõlkija: Uluots, Kristina
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: e-raamat
lehekülgede arv:  
ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2021)
ISBN-13:
9789985352342
 
inglise keeles: "Beach Read"
saksa keeles: "Verliebt in deine schönsten Seiten"

Goodreadsi hinnang: 4/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak"***

 

 

27 september 2021

Clara McKenna "Mõrv Morrington Hallis"


Raamatu sündmused viivad meid 1905. aasta Inglismaale. Stella Kendrick on ameeriklanna, kes tuleb koos isaga Morrington Halli Atherly perekonnale tõuhobuseid tooma. Tema ebameeldivaks üllatuseks selgub, et isa on lisaks hobustele, temagi rahapuuduses vaevlevale perekonnale maha parseldanud. Perepoeg Lyndy pole Stellaga naitumisest vaimustatud, kuid on valmis oma kohust täitma, sest perel on küll tiitel, aga raha mitte. 
Kuigi Stella isa ei jõua ära oodata, mil abielu teoks saab, tuleb pulmad edasi lükata, sest tseremooniat läbi viima pidav vikaar, mõrvatakse. Õnneks annab see Lyndyle ja Stellale aega üksteist lähemalt tundma õppida. Tuleb välja, et mõlemad on piisavalt uudishimulikud, et mõrva oma käe peal uurima hakata ja varsti ei tundu ka mõte abielust, enam väga hirmus.
Lugesin raamatu ühe jutiga läbi, sest sellised vana, hea Inglismaa mõrvalood meeldivad mulle väga. Kui krimi osa on tõesti muhekrimi, siis taustal oli ka tõsisemaid teemasid. Näiteks Stella isa vägivaldus. Miskipärast tundus mulle kogu aeg, et tema tegelaskuju pidanuks tütre suhtes heatahtlik ja leebe olema, kuid ilmselgelt arvas autor teisiti. 
Teine, mis mind vihastas, oli Lyndy ema ja sõprade suhtumine Stellasse ning ta isasse. Viimane oli end ise ülestöötanud miljonär, kuid madalast klassist ning brittide silmis matslik ameeriklane. Objektiivselt võttes oli Atherly perekond rahapuuduses ja seepärast pidanuks neid päästma tulnud inimestesse vähemalt viisakalt suhtuma, kuid ei. Kuigi Lyndy ja ta isa näisid olevat mõistlikumad ja sümpaatsemad inimesed, siis ei astunud nad kordagi Stella kaitseks välja.  Ei ole ju võimalik, et nad kordagi ei märganud, kuidas naist koheldi. Mul tekkis tõsine küsimus, et mis sellest abielust üldse välja tuleb, kui ämma niisugune suhtumine jätkub.
Küllap mõtlen liiga palju teemadest, mis teiste jaoks üldse rolli ei mänginud, sest muus osas oli ju hea ja hoogne lugemine. Mulle siiski meeldis. Raamatusarjas on veel kaks osa ilmunud ehk saan seal oma küsimustele vastused.

pealkiri: "Mõrv Morrington Hallis"
autor: McKenna, Clara
kirjastus: Eesti Raamat
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv: 288 (paberraamatu)
ilmumisaasta: 2021
(esmatrükk 2019)
ISBN-13:
 9789916122136 (paberraamatu)

inglise keeles: "Murder at Morrington Hall"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3.5/5

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***


11 august 2021

Jaan Sudak "Mia nägi unõs"



"Mia nägi unõs" käsitletakse eesti unefolkloori ja unenäoendeid. Autor toetub nii Kihnus kogutud rahvapärimusele, kui ka vastavateemalisele kirjandusele. Tegemist on pigem akadeemilise kui ilukirjandusliku tekstiga.
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses pooles räägitakse unenägudest ja nende nägemisest ning tõlgendamisest üldisemalt. Kõlama jäi (meeste) arusaam, et unedele tähenduste otsimine on rohkem naiste asi ning ennetesse usuvad pigem need inimesed, kellel on unenäos nähtu ka täppi läinud. Teise osa moodustab sõnastik, milles on antud unes nähtud sümbolite tähendus. Näiteks märgib musta kassi nägemine salakavalaid inimesi ja on üldse halb enne. Metallraha nägemine on kopsu-, kurgu- ja külmetushaiguste endeks. Paberraha nägemine pole samuti hea, sest märgib tüli, pahandusi ja laimu. 
Tahtsin seda raamatut lugeda niipea, kui seda Varraku uudiskirjanduse seas nägin, sest eesti rahvakultuur ja rahvapärimused on mind juba ülikooliajast huvitanud, aga unenägude kohta polnud ma senini midagi lugenud. Samuti olen ma nii kaua kui ma mäletan, alati väga ehedana mõjuvaid unenägusid näinud ja neid igal hommikul ka mäletanud. Mõnikord ärkan pisarais, sest unes nähtu oli nii valulik, teine kord püüan jõuga silmi hoida, et magus uni kauem kestaks. Kindlaid tähendusi ma oma unenägudest ei otsi ega tea.  Ainuke, mida meil kodus alati öeldi, oli et unes surnud lähedase nägemine ilmamuutust.  
Ma ei usu, et hakkan pärast raamatu läbilugemist rohkematesse unenäoennetesse uskuma, kuid silmaringi laiendamise mõttes oli huvitav lugemine.

pealkiri: "Mia nägi unõs"
autor: Sudak, Jaan
kirjastus: Varrak
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv: 296 (paberraamatu)

ilmumisaasta: 2021

ISBN-13:
9789985351093 (paberraamatu)

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!"***

09 august 2021

Martha Hall Kelley "Sunflower Sisters" (Lilac Girls III)


Raamatu sündmused leiavad aset Ameerika kodusõja ajal ja peategelasteks on kolm väga erineva taustaga naist. Esimene neist on Georgeanna "Georgey" Woolsey, kellest saab sõja puhkedes Uniooni armee medõde. Teine, Anne-May on Marylandi osariigis asuva Peeleri istanduse ja selles elavate orjade omanik. Ta on enesekeskne, isekas ning julm naine. Kolmandaks on orjatüdruk Jemma, kes elab koos oma isa ja emaga Peeleri istanduses ja kuulub nüüd Anne-May'le. Ta põgeneb istandusest ja satub lõpuks Georgey pere juurde.
Esimeste lehekülgede järel olin vaimustuses, kuid lõpphinnang jääb umbes 2.5/5 kanti. Põhjuseid on kaks. Kui ma enne postituse kirjutamist raamatu sisututvustuse uuesti läbi lugesin, siis sain aru, et mitte ühtegi selles antud lubadust tegelikult ei täidetud. Mõned stseenid on, kuid need kaovad vahu sisse ära ega kanna seda kaalu, mida võiks. 
Saan aru, et tegemist on ilukirjandusliku raamatuga, mille eesmärk polegi mind ajaloo osas harida, aga kui kaanel juba suure suuga lubatakse, siis ma loodan seda ka lugeda. Selle asemel on mul nüüd meeles vaid see, kuidas Georgeanna igale poole sisse tormas ja kisas, et kuna ta on Uniooni armee medõde, siis on ta kohalolek ja teod õigustatud. Minu silmis oli ta ninatark ja endast põhjendamatult heal arvamusel. Autor kirjutab, et ta toetus Georgenna ja ta perekonna kirjeldamisel ajaloolistele isikutele, loodetavasti pole järeltulijatel mingeid etteheiteid.
Teine, mis mind segas, oli see, kui kiiresti ja ebausutavalt teatud asjad juhtusid. Näiteks on Georgey esimestest hetkest peale ülihea ja tark medõde, kes antud teemal isegi raamatu kirjutab ja arsti õpetada oskab. Loomulikult võib tal õenduse peale annet olla, kuid reaalselt sai ta ju vaid mõned nädalad koolitust. Sellise baasi pealt ei saa ju kõigist targem olla?
Jemma õpetab istandusse saabunud orjatüdruku oma nime kirjutama. Viimane õpib selle imekiiresti ära, siis varastavad nad Anne-May raamatukogust raamatu ja kirjutavad uue tüdruku nime sinna sisse. See tegu ei jää loomulikult karistuseta. Kuid, kas kirjutama õppimine toimib tundidega ning kus on orjade ellujäämisinstinkt? On ju loogiline oletada, et julma perenaise puhul peab eriti ettevaatlik olema.
Kui raamatu alguses ei suutnud ma ära oodata, mil sama autori teisi teoseid lugeda saan, siis enam pole kindel. "Sirelitüdrikud" on saanud kiitvaid hinnanguid, võibolla siiski proovin, aga mitte niipea. 

pealkiri: "Sunflower Sisters"
autor: Kelley, Hall Martha
keel: inglise
kirjastus: Ballantine Books
formaat:
 kõvakaaneline
lehekülgede arv:
528
ilmumisaasta:
2021
ISBN-10:
1524796409
ISBN-13: 9781524796402


eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 2.5/5

Belinda Bauer "Blacklands" (Exmoor I)


Raamatus on kaks peategelast. Kaheteistaastane Steven Lamb ning pedofiil-sarimõrvar Arnold Aevry. Aastaid tagasi tappis Avery Steveni onu, tollal vaid üheteistaastase Billy. Viimase laipa ei leitud ja ta ema (Steveni memm) istub iga päev aknal ja ootab poega tagasi.
Lootuses Billy lugu lõpetada, käib Steven juba aastaid nõmmel auke kaevamas ja onu maiseid jäänuseid otsimas.  Senini pole tal õnne olnud ja nii tuleb talle pähe mõte Averyle kirjutada ja lihtsalt õiget matmiskohta küsida. Avery näeb kogu kirjavahetust põneva mänguna ja tal pole mittemingisugust kavatsust Stevenit aidata. 
"Blacklands" pole traditsioonilises mõttes kriminaalromaan, sest kuritööd on juba lahendatud ja süüdlane istub vanglas. Selle asemel on teismeline poiss ning kurjategija, kes nutika kassina hiire lõksu meelitab.
Autor on suutnud mõlemad tegelased väga elavaks kirjutada. Avery tekitab jälestust, Steven kaastunnet. Autor kirjeldab poisi memmest, emast ja väikevennast ning ajutistest onudest koosnevat peret; vaest kodu, kus niiskus ja hallitus jätavad riietele kopituse lõhna; nooremat poega eelistavat ema ning koolikiusamist ja viib lugeja otse sinna keskele. Mis saab sellest lapsest edasi? Ainuke lootus on, et pärast raamatu lõpus kirjeldatud sündmusi, muudab ema oma suhtumist ja tõepoolest "näeb" oma poega. 
Ühesõnaline kokkuvõte raamatust oleks "ängistav", aga vaatamata sellele sai "Blacklandsist" mu üks selle aasta parimaid lugemiselamusi. See oli nii teistsugune, ootamatu ning kaasahaarav. Kindlasti tahaksin sellelt autorilt veel midagi lugeda.

pealkiri: "Blacklands"
autor: Bauer, Belinda
tõlkija: Hool, Raivo
keel: eesti 
kirjastus: Eesti Raamat 
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv:
306
ilmumisaasta:
2021 (esmatrükk 2008)
ISBN-13: 9789916121900


inglise keeles: "Blacklands"
saksa keeles: "Das Grab Im Moor"

Goodreadsi hinnang: 5/5


***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***


23 juuli 2021

Sebastian Fitzek "Hingemurdja"


Saksamaal tegutseb omamoodi kurjategija, nn. Hingemurdja, kelle ohvrid on pealtnäha täiesti terved, kuid vaimselt täiesti murtud. Keegi ei tea, mis nendega juhtus või kuidas seisundit ravida. 

Eksperimendis osalevad ülikooli tudengid, kellel ei tule muud teha kui Hingemurdja kohta lugeda.
 
Berliini erapsühhiaatriahaigla, kus resideerub mälukaotusega patsient. Kiirabiauto teeb patsienti transportides õnnetuse ning peatub just selle haigla juures. Kui lumetorm muudab teed läbipääsmatuks, jäävad majas olevad inimesed sinna lõksu. Arvatavalt koos Hingemurdjaga, kes ründab ühte arstidest.

Fitzek ei paku oma raamatutes tõenäolisi, "nii võib juhtuda" stsenaariume. Kõik on suuremal või vähemal määral üle võlli keeratud. Ta viskab lugeja otse sündmuste keskele ja ei anna mingit eellugu. Loe ja vaata ise, kas ja kuidas hakkama saad ning killud kokku paned. Lõpuks saad muidugi aru ka, kuid selleks tuleb tõesti terve raamat läbi lugeda. 
"Hingemurdja" mulle meeldis. Selles oli just parasjagu kõike, mida ma antud autorilt ootasin - põnevust ja närvikõdi ning viimastel lehekülgedel tekkivat "ahaa" elamust. 
Soovitan võtta lugemiseks siis, kui on aega raamat ühe hingetõmbega läbi neelata, sest ega seda käest panna ei taha.

pealkiri: "Hingemurja"
autor: Fitzek, Sebastian
tõlkija: Nielsen, Arne
keel: eesti 
kirjastus: Eesti Raamat 
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv:
246
ilmumisaasta:
2021 (esmatrükk 2008)
ISBN-13: 9789916121832


inglise keeles: "The Soul-Breaker"
saksa keeles: "Der Seelenbrecher"

Goodreadsi hinnang: 3/5


***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***
 
Samalt autorilt olen lugenud veel:
Sebastian Fitzek, Michael Tsokos "Ära lõigatud"


 
 

 

14 juuli 2021

Anders de la Motte "Kevadohver"


Autor viib meid Loode-Skånesse, kus 1986. aasta volbriööl leiti surnuna kuueteistkümneaastane neiu Elita. Tapmises mõisteti vangi ta kasuvend. Ülejäänud pere pakkis asjad ning lahkus kodust kellegile midagi ütlemata.
2019. aastal kolib samasse piirkonda koos oma mehe Davidiga arst Thea. See on Davidi kodukant ja ta loodab vanas lossis restoraniäri käima lükata, naine asub erialasele tööle. Kui Thea avastab minevikus toimunud mõrva, siis hakkab ta tookord juhtunud sündmusi lähemalt uurima ning inimesi küsitlema. See tekitab perekonnas pahameelt, sest mis neist vanadest sündmustest ikka üles soojendada. Ridade vahelt tuleb välja ka arvamus, et inimestel oli Elita(st) (surmast) ükskõik. Neiu oli küll ilus ja atraktiivne ning tõmbas meeste tähelepanu, kuid ta oleks olnud vaid magatamiseks piisavalt hea, sotsiaalselt staatuselt oli ta kohalike silmis ikkagi madalamal. 
Tegemist on neljaosalise nn. aastaaegade sarja viimase osaga ja olles eelnevatest kahte lugenud, siis võin julgelt paralleele tõmmata, sest süžee on neis sarnane. Siingi on ohvriks noor inimene ja inimestel  varjatud tumedad saladused, mis lõpuks loomulikult välja tulevad. 
Kuid ma paigutaks käesolevat kriminulli alla, sest loo keskmes olev tapmislugu polegi siin kõige tähtsam. "Kevadohver" on täis sügavat kurbust elamata elude pärast. Nukker, aga mulle meeldis. 

pealkiri: "Kevadohver"
autor: de la Motte, Anders
tõlkija: Papp, Kadri
keel: eesti
kirjastus: Varrak 
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv: 414 (pehmekaanelise raamatu oma) 

ilmumisaasta:
2021
ISBN-13: 9789985350959 (pehmekaanelise raamatu oma)


inglise keeles: "Rites of Spring"
saksa keeles: "Bluteiche"

Goodreadsi hinnang: 4/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

11 juuni 2021

Caroline Bernard "Frida Kahlo ja elu värvid"

 
Frida Kahlo oli mehhiklanna, kellel polnud tegelikult üldse plaanis kunstiga tõsiselt tegelema hakata, kuid raske bussiõnnetuse tagajärjel pidi oma tulevikuplaanides korrektuure tegema. Arsti temast ei saanud, küll aga hinnatud kunstnik. Kunstist sai Frida teraapia, võime ja võimalus maalida aitas tal eluraskustega toime tulla, sest maalidesse sai ta valada kogu oma kurbuse, igatsuse ja valu.
Mu teadmised Frida Kahlost kui ajaloolisest isikust ja kunstnikust olid nullilähedased. Kunagi nähtud filmist oli vaid meeles õnnetuse osa ja sellele järgnenud kuude kaupa voodissse liikumatult aheldatud olemine ning abielu Diego Riveraga. Nii otsisingi lugemise kõrvale internetist nii fakte Frida elust, kui ka raamatus kirjeldatud maale. Lõpptulemusena sain tänu raamatu ja Wikipedia kombinatsioonile palju targemaks, kuid "Frida Kahlo ja elu värvid" pole kindlasti mitte biograafia vaid ilukirjanduslik lähenemine. 
Mulle meeldis, kuidas autor püüdis Frida mõttekäike ja maalide kujunemise protsessi ettekujutada, oletada, mis võis teada mõjutada ja kuidas see lõpuks lõuendile jõudis. Kui peaksin raamatus kirjeldatud Fridat ühe märksõnaga iseloomustama, siis oleks see sõna "kirg" - nii armastuses, kunstis kui värvides. 
Päris viit punkti ma raamatule siiski ei annaks, sest autori kirjutamistiiliga ei suutnud ma lõpuni sõbruneda. Soovitada julgen küll. 
 
pealkiri: "Frida Kahlo ja elu värvid"
autor: Bernard, Caroline
tõlkija: Pääsuke, Piret
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv:
288 (paberraamatus)
ilmumisaasta:
2021 (esmatrükk 2019)
ISBN-13:
9789985350881 (paberraamat)
 
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Frida Kahlo und die Farben des Lebens"

Goodreadsi hinnang: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

01 juuni 2021

Lucinda Riley "Liblikatuba"


"Liblikatoa" peategelaseks on peatselt seitsmekümneaastane Posy Montague, kes elab ikka veel oma kaunis lapsepõlvekodus Admiral House'is. Kuigi Posy armastab maja ja sellega seotud mälestusi, seisab ta silmitsi kurva tõsiasjaga, et maja ülalpidamine käib talle üle jõu ja ta peab selle maha müüma. 
Posy minevikku vaaadates saame teada, et ta isa hukkus kangelasena teise maailmasõjas ja leseks jäänud ema jättis lapse vanaema hoolde ning abiellus uuesti. Ülikoolis olles armus Posy Freddie'sse, kuid nende suhe lõppes, kui mees naise ootamatult ja ilma mõjuva põhjuseta maha jättis.  Posy abiellus teisega, sai kaks last ja jäi noorelt leseks. Nüüd ilmub Freddie uuesti välja ja vana kirg näib alles olevat.
Lisaks Posyle järgime ka ta poegade pere- ja eraelu. 
Lucinda Riley on minu silmis autor, kes mind raamatute ülesehituse poolest üllatada ei suuda. Ta teoste kondikava näib olevat ühesugune ja alustades tead juba ette, et sündmused saavad toimuma kahel ajaliinil, asjasse on segatud nii vanem, kui noorem põlvkond ja kuskil on sünge minevikusaladus peidus. Ma ei ütle seda kõike aga sugugi mitte halvustavalt, sest mõnikord on nii hea lugeda just selliseid raamatuid, mille puhul tead täpselt, mida oodata. Comfort food kui nii võib öelda.
"Liblikatoas" on kõik eelpool kirjeldatud elemendid olemas ja väljatulnud saladus oli minu jaoks tõeline üllatus, sellist lahendust ma äraarvata ei osanud. Samas jäi lõpptulemus natuke lahjaks, midagi jäi nagu puudu. Kui nimetatud saladus välja arvata, siis oli sündmuste kulg ettearvatav ja tegelased pealiskaused. 
Siiski oli see vaatamata puudustele mõnus, kerge suvelugemine. Kaanekujundus on samuti imeilus ja lugema kutsuv.
 
pealkiri: "Liblikatuba"
autor: Riley, Lucinda
tõlkija: Laksberg, Faina
keel: 
eesti
kirjastus: Varrak
formaat:
kõvakaaneline
lehekülgede arv:
576
ilmumisaasta:
2021 (esmatrükk 2019)
ISBN-13:
9789985350690
 
inglise keeles: "The Butterfly Room"  
saksa keeles: "Das Schmetterlingszimmer"

Goodreadsi hinnang: 3.5/5


***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Samalt autorilt olen lugenud veel:
Lucinda Riley "The Lavender Garden"
Lucinda Riley "The Orchid House"


31 mai 2021

Katherine Applegate "The One and Only Ivan"


Raamatu peategelaseks on ostukeskuses elav gorilla Ivan, kes on oma vangistusele eelnenud elu teadlikult unustanud. Tänu Ivanile tutvume ka ta sõprade elevant Stella ja kodutu koera Bobiga, omaniku Macki, koristaja George'i ning ta tütre Juliaga. Julia emal on tervisega probleeme ja nii on laps isaga tihti tööl kaasas. Tüdruk teeb Ivani puuri ees istudes koolitükke ja joonistab. 
Ivani ja Stella omanik kasutab neid ostukeskuse atraktsioonidena, kuid inimeste huvi on väike ja  ja lootuses uusi külastajaid ligi meelitada, ostab Mack beebielevandi Ruby. Stella hoolitseb Ruby eest nii hästi kui suudab, kuid siis ta sureb, sest Mack keeldub loomaarsti kutsumast. Enne surma pressib Stella Ivanilt välja lubaduse Rubyt aidata. Ivan suudab Julia ja George abiga antud lubadust täita ning raamatu lõpuks on nii tema, kui Ruby loomaaias omasuguste keskel. Bob leiab uue kodu Julia pere juures.
See raamatusoovitus tuli minu kaheksa-aastaselt tütrelt. Nad lugesid "The One and Only Ivan'it" koolis ja kuna meil seda raamatut kodus polnud, siis võttis ta mulle kooli raamatukogust, et ma seda väga head raamatut samuti lugeda saaksin. Ega mul tegelikult isu gorillast lugeda polnud, kuid lapsele ei saa ju pettumust valmistada ja tõepoolest - see on VÄGA HEA raamat.
Alguses olin skeptiline, sest raamatut iseloomustavad lühikesed laused, kuid selles napisõnalisuses on tegelikult nii palju peidus. Täiskasvanuna oskad ka ridade vahelt lugeda. Ivani, Ruby ja Bobi taustalood on traagilised ja kurvad ning tuletavad meelde kui julmad inimesed olla võivad. Lõpp on õnnelik, kuid teekond sinnani pikk ja valus. 
Annan raamatusoovituse edasi.

pealkiri: "The One and Only Ivan"
autor: Applegate, Katherine

keel: inglise
kirjastus: Harper Collins
formaat:
 kõvakaaneline
lehekülgede arv: 307

ilmumisaasta: 2012

ISBN-10: 0061992259

ISBN-13:
 9780061992254

eesti keeles: "Üks ja ainus Ivan"
saksa keeles: "Der unvergleichliche Ivan"

Goodreadsi hinnang: 5/5 


19 mai 2021

Marje Ernits "Liblikas õlal"


Koroonapandeemia mõjutas meid kõiki. Riigis kehtestatud reeglid olid küll kõigile samad, kuid inimeste toimetulek ja kriisiaegne elu, sõltuvalt isiksusest ja võimalustest, väga erinevad. Kõik püüdsid nii vaimselt, kui majanduslikult hakkama saada. Kuna me täpselt ei tea, mis teiste eludes sel ajal toimus, igaüks elas ju omas mullis, siis pakub autor meile oma novellides välja kaksteist erinevat varianti.
1. "Liblikas õlal" peategelase abikaasa jäi enne koroonat raskelt haigeks ja oli kriisi alguses ikka veel haiglas. Pandeemia ajal pandi haiglad külastajate ees lukku ja naine ei pääse enam meest vaatama.
2. "Nähtamatus armukeses" arutletakse selle üle, kuidas koroonakriis mõjutas gümnaasiumi lõpuklassi õpilasi. 
3. "Suremise ilu" keskmes on ajaperioodile mittesobiva perekonnanimega meesterahvas Aksel Kovid.
4. "Kardinatüdrukus" saame teada, mis juhtub, kui tavaliselt aktiivse seltsieluga neiu jääb koduseinte vahele.
5. "Ümberõppes" saab vana, üksik naine vanadekodus koha, kuid pole seal õnnelik, sest ta pole harjunud jõude istuma ja teiste reeglite järgi elama. Lõpuks tungib ka koroona majja.
6. "Esimeses viimases suudluses" jäävad tudengid koroona tõttu ühikasse karantiini ja peavad nüüd ise hakkama saama.
7. "Kassi kodu", kus abielupaar jäi riikidevahelise reisimise piirangute sunnil lahku ning ühel (või mõlemal) hakkab  lahusoleku ajal kõrvalsuhe tekkima.
8. "Rahvusliku aarde" peategelaseks on moekunstnik, kes just enne pandeemiat tuli välja eesti rahvakunstist inspireeritud musta värvi kollektsiooniga ning sellega lõpuks head raha teeb.
9. "Märtsipäikeses" jäävad kihlatud vahetult enne pulmi erinavatesse riikidesse lõksu.
10. "Hingab ja ei köhi" kirjeldab seda, kuidas tütar põetab oma koroonahaiget ema. Viimane pole meedikute arvates haiglasse võtmiseks piisavalt haige.
11. "Lihtsalt üks mees", peategelase õemees ei suuda enam kodus istuda ja põgeneb nii kiiresti kui saab, teise riiki tööle, tegelikult aga saabub peategelase ukse taha. 
12. "Maailma öö", milles väikese poisi vanemad otsustavad aastaks Austraaliasse raha teenima minna ja jätavad lapse vanaema hooleks. Piirangute pärast ei saa nad enam Eestisse tagasi.
Raamatu lugejana olin juba ette keeruline publik, sest novellid pole tavaliselt minu valdkond. Eelistan pakse raamatuid, milles on aega ja lehekülgi teemat arendada. Kuid käesoleva kogumiku palusin lugemiseks täiesti teadlikult. Esiteks pakkus mulle kirjanik suurt huvi, sest olin Marje Ernitsa nime raamatupoodide lehekülgedel näinud, aga senini polnud temalt midagi lugenud. Teiseks huvitas mind käsitletav teema, sest kuigi koroona oli ja on ikka veel meie ümber, pole ma sellest kirjanduses veel midagi lugenud.
Novellid pole iseloomult ühesugused, sest kriiski mõjutas inimesi erinevalt. Kõige kurvem oli raamatu nimilugu "Liblikas õlal", kõige üllatuslikuma lõpuga "Kassi kodu". Kõige vähem meeldis mulle "Rahvuslik aare", sest peategelane polnud kuigi sümpaatne. "Lihtsalt üks mees" saab endale kogumiku kõige veidrama loo auhinna. 
Lõppkokkuvõttes mulle väga meeldis. Oli huvitav teiste inimeste koroonaaegsesse mulli piiluda ning Ernitsa kirjutamisstiil sobis mulle hästi. Võimaluse korral loeksin samalt autorilt kindlasti midagi veel. Soovitan.

pealkiri: "Liblikas õlal"
autor: Ernits, Marje
keel: eesti
kirjastus: Eesti Raamat
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv:
186
ilmumisaasta:
2021
ISBN-13:
9789916121665 (paberraamat)

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 
 
Goodreadsi hinnang: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***

14 mai 2021

Terry Pratchett "Mort"


Surm otsustab endale õpipoisi võtta ja selleks saab noormees Mort, keda mitte keegi teine palgata ei tahtnud (või oli siis tema saatuseks just Surma juurde sattuda?) Oli, kuidas oli, igal juhul otsustab Surm, et nüüd, kus tal on õpipoiss, on õige aeg ametist puhkust võtta ja natuke "elu" nautida. 
Kuid Mort on ikkagi inimene ja ei suuda samamoodi emotsioonitult tegutseda ning jätab surmale määratud printsess Keli ellu. Esmapilgul õilsast otsusest sünnib suur segadus ja paksu pahandust, sest Universum ei saa aru, et Keli on tegelikult elus. Ja Universumi ümberveenmine on väga, väga keeruline.
Ma olen lugenud vaid kahte Pratchetti raamatut, esimene neist on "Vaibarahvas" ja teine "Mort". Mõlemad meeldisid mulle. Viimast lugesin 2000. aastal, kui see esimest korda eesti keeles välja anti. Olin pikka aega plaaninud "Morti" uuesti lugeda, kuid olin seda kogu aeg edasi lükanud. Varraku kordustrükiga saabus sobiv hetk. 
Raamatuid pärast pikki aastaid ülelugeda on alati hirmutav, sest kunagi ei tea, kas koged seda samamoodi kui esimesel korral ja kui mitte, siis on kurb kunagist lumma purustada. Kummalisel kombel tekitas "Mort" minus teisel lugemise täpselt samu emotsioone, mida esimeselgi. Minu lemmiktegelane on jätkuvalt Surm. 
Nüüdki meeldis mulle raamatu algus lõpust enam. Keeruline öelda, miks see nii läks, sest autori huumori sobis mulle ja tegevust jätkus lõpuni. Võibolla on põhjus selles, et "Mort" on täpselt selline raamat, mida tahaks võimalusel ühe hooga läbi lugeda, kuid nii tehes, saabub üleküllastus. Kolmandal korral võtan teadlikult rohkem aega. 
Lõppkokkuvõttes meeldis väga, pugistasin päris mitmes kohas naerda ja soovitada julgen samuti. 

pealkiri: "Mort"
autor:
Pratchett, Terry
tõlkija: Eichenbaum, Allan
keel:
eesti
kirjastus: Varrak
formaat:
 kõvakaaneline
lehekülgede arv: 272

ilmumisaasta: 2020

ISBN-13: 9789985350348
 

inglise keeles: "Mort"
saksa keeles: "Gevatter Tod"

Goodreadsi hinnang: 4.5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

13 mai 2021

Stephen King "Bag of Bones"


Kirjanik Mike Noonani naine Jo sureb ootamatult. Abikaasa kaotamine on igal juhul valulik, kuid Mike saab alles pärast Jo surma teada, et naine ootas last ja oli seda uudist tema eest saladuses hoidnud. Põhjust miks, pole enam kellegilt küsida.
Järgneva nelja aasta jooksul ei suuda leinav Mike oma elu järje peale tagasi saada, ta ei suuda enam kirjutada ning näeb painavaid õudusunenägusid. Lõpuks otsustab ta oma suvemajja Sara Laughs'i (Sara naerab) minna. 
Saabumise hetkest alates tundub talle, et ta pole majas üksi. Teda kummitavad nii Sara (20. sajandi alguses samas piirkonnas elanud mustanahaline laulja) kui ka Jo. Kummalisel kombel lepib Mike olukorraga ja ta elu näib isegi paranevat. Ta tutvub üksikema Maddie ja viimase tütre Ki-ga ning suudab uuesti kirjutada.
"Bag of Bones" on (liiga pika) tondijutt. Stephen King on meister igasugu kirjelduste peale, kuid antud raamatus pani ta mu kannatuse ülipikkade õudusunenägude ja ménage à trois steenidega tõsiselt proovile. Neist stseenidest ülelibisedes, jäi alles päris korralik raamat. Mitte mu lemmik, aga hea. 
 
pealkiri: "Bag of Bones"
autor:
King, Stephen
keel:
inglise
kirjastus: Simon & Schuster Inc.
formaat:
taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv:
736
ilmumisaasta:
1999 (esmatrükk 1998)
ISBN-10:
067102423X
ISBN-13: 9780671024239


eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Sara"

Goodreadsi hinnang: 3.5/5  
 
Samalt autorilt olen lugenud veel:

Stephen King "Mr. Mercedes" (Bill Hodges I)


Härra Mercedes on mõrvar, kes varastatud autoga rahvamassi sõitis. Õnnetuses hukkus kaheksa ning sai viga viisteist inimest. See juhtum jäigi politseinik Bill Hodgesil lahendamata. 
Nüüd on mees pensionil ning veedab oma päevi rämpstoitu ja -televisiooni nautides. Ootamatult võtab Mercedesi mõrvar temaga ühendust ja lubab korraldada veelgi inimohvriterikkama rünnaku. Võibolla ootas tapja teistsugust reaktsiooni, kuid Billis tekitab see tahtmise tegutseda ning kurjategijat otsida.
Tegemist on krimiromaaniga, milles on mõrvar ja teda tagaotsijad. Mõnes mõttes on see isegi hirmutavam, sest kui pole ühtegi üleloomulikku elementi, keda/mida tapmistes süüdistada, siis jääb alles "lihtsalt" inimene ja täpselt selline, kelle olemasolu tahaks eitada.
See on üks neist Kingi raamatutest, mida olen mitmel korral alustanud, kuid pole algusest kuidagi kaugemale jõudnud. Asi pole mitte mittemeeldivuses, aga kurbuses, mida need esimesed leheküljed minus tekitasid. See, et raamat algab tragöödiaga, pole mitte mingi sisurikkuv info, kuid kuskil ei mainita, et ohvrite hulgas on ka väike laps ja nende surmaga on mul alati raske toime tulla. Lõpuks sain neist lehtedest üle ja siis läks juba raamat ludinal edasi. 
Mulle väga meeldis ja loen kindlasti ka järgnevad kaks osa läbi.

pealkiri: "Mr. Mercedes"
autor:
King, Stephen
keel:
inglise
kirjastus: Scribner
formaat:
kõvakaaneline
lehekülgede arv:
437
ilmumisaasta:
2014
ISBN-10:
1476754454
ISBN-13: 9781476754451


eesti keeles: "Härra Mercedes"
saksa keeles: "Mr. Mercedes"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Samalt autorilt olen lugenud veel:

07 mai 2021

Judy Melinek, T. J. Mitchell "Working Stiff: Two Years, 262 Bodies and the Making of a Medical Examiner"


Judy Melinek töötas New Yorgis kohtupatoloogina ja kirjutas (T.J. Mitchell on ta abikaasa ja testlugeja) oma kogemustest raamatu. 
"Working Stiff.." on nii kurb ja masendav kui ka naljakas ning selle võib tinglikult jagada kaheks osaks. Esimest poolt võib lugeda ilukirjandusena. Totrate surmajuhtumite puhul on kerge unustada, et need pole kirjaniku väljamõeldis, vaid tõestisündinud juhtumid, kellegile lähedased ja kallid inimesed. 
Teises osas võtab raamat väga traagilise pöörde, sest Dr. Melinek oli New Yorgis ka 9/11 tragöödia ajal. Ta kirjeldab, kuidas pärast õnnetust arstid haiglates kogunesid ja olid valmis ohvreid vastu võtma ja kiiresti abi andma, kuid kedagi ei tulnud... Ei olnud enam elujäänuid, keda aidata ja kohtupatoloogid võtsid asja üle. Melinek oli ohvrite identifitseerijaist ja läbi tema kirjelduste nägin seda tragöödiat hoopis teise nurga alt. Seda osa raamatust oli väga raske lugeda, sest kuigi tornide langemine oli mulle uudistest ja teleekraanilt tuttav, polnud ma kunagi lugenud kellegi kohapeal olnud kogemusi.
Mulle meeldis, oli huvitav raamat, aga igaühele küll ei soovitada ei julge.
 
pealkiri: "Working Stiff: Two Years, 262 Bodies and the making of a Medical Examiner"
autor: Melinek, Judy; Mitchell T. J.

keel: inglise
kirjastus: Scribner
formaat:
 pehmekaaneline
lehekülgede arv:
270
ilmumisaasta: 2015

ISBN-10: 1476727260

ISBN-13: 
9781476727264

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5

23 aprill 2021

Annette Hess "The German House"


Raamatu sündmused viivad meid 1963. aasta detsembrikuisesse Frankfurti Saksamaal. Naispeategelane Eva Bruhns töötab poola-saksa keele tõlkijana, ta vanemad peavad restorani "Saksa maja" (German House) ning õde Annegret on haigla vastsündinute osakonnas medõde. 
Eva ei jõua ära oodata, millal kavaler Jürgen teda lõpuks ometi naiseks palub ja esimeseks sammuks selles suunas, on mehe külaskäik ja perele tutvustamine. Ilusa koosistumise lõpetab ootamatu telefonikõne, milles Eva tööle kutsutakse. Tavaliselt on tema tööks igasugu dokumentide tõlkimine, sel korral peab ta tõlkima inimese suulist kõnet. Kuna ta pole jutus kasutatava sõnavaraga tuttav, siis läheb esimene tõlkeversioon täiesti aia taha, kuid lõpuks tuleb välja, et tegemist on endise vangiga, kes rääkis kaasvangide gaasiga tapmisest. 
Kui Frankfurdis algab kohtuprotsess Auschwitzi koonduslaagris töötanud ja inimesi mõrvanud natside üle, siis pole prokuröril Evast paremat tõlki kuskilt võtta ja nii saabki temast kohtutõlk. Vanemad ja (nüüdseks kihlatu) Jürgen on ta protsessil osalemisele täiesti vastu, kuid Eva keeldub loobumast. Tunnistajate lugusid kuulates, meenuvad talle mälupildid lapsepõlvest ja selgub, et nad elasid aastatel 1940-1945 sama laagri territoriumil. Isa oli kokk, ema hoolitses pesu ja laste eest.
Kõige suuremad etteheited on mul raamatu tegelaste ning nende omavaheliste suhete süzeeliinidele. Eva kihlatu Jürgen on äärmiselt konservatiivne ja eeldab, et ta (tulevane) naine allub talle vastuvaidlematult ning muutub Eva igasuguse väärkäitumise korral vaimselt vägivaldseks. Kui Jürgen läheb Eva ülemuse juurde ja teatab, et tema oma kihlatul seda tööd enam edasi teha ei luba, siis naine vihastab ja katkestab kihluse. See oli kõige arukam otsus, mida ta teha sai, kuid siis otsib ta Jürgeniga uuesti kontakti ja lugeja võib oletada, et suhe soojendatakse üles.
Annegret töötab vastsündinute osakonnas õena. Ta mürgitab imikuid, et neid hingevaakuvaid vaesekesi siis uuesti elule turgutada ja vanemate kiitust nautida. Arstist kolleeg/armuke avastab ta tegevuse ja selle asemel, et politseisse pöörduda, sunnib ta Annegretti endaga abielluma ning lõpuks saavad nad isegi ühise lapse.
Mul tekkis küsimus, kuidas sai Eva olla kohtutõlgiks protsessil, mille jaoks tal ilmselgelt piisavalt oskusi polnud? Kohtutõlkimine nõuab väga head keeletundmist, sest vigadel on suur kaal. Oletan, et esimene asi, mida kohtualuste kaitsjad ebakompetentse tõlgi puhul väidaksid, on, et tõlk tõlkis tunnistaja sõnu valesti.
Etteheide, mille puhul ma isegi ei tea, kas see on üldse probleem või mitte. Raamatu originaal on saksa keeles, mina lugesin inglise keeles. Mitmes kohtas avastasin veidraid väljendeid ja teksti halvastisobivaid lauseid.  Tekkis lausa tahtmine kuskilt saksakeelne raamat hankida ja ülekontrollida. Praeguses olukorras ei saa hinnagut anda, kas need kohad olid juba originaalis kummalised või läks midagi tõlkes kaduma. 
Siia lõppu ka tõlketehniline küsimus laiemale ringile. Saksakeelne sõna "Dolmetscher" tähendab nii kirjaliku keele tõlkijat kui suulise kõne tõlki.  Raamatu tõlkes kasutati sõnu "translate/translator". Minu arusaamise järgi viitab see kirjalikule tõlkele. Suulise kõne tõlkimist nimetatakse "interprete/interpreter". Kohtuprotsessi kirjelduste järgi tõlkis Eva vaid ainult suulist kõnet, järelikult tuleks teda nimetada interpreter mitte translator.  Palun parandage, kui olen asjadest valesti aru saanud.
Lõpetuseks. Autor sai inspiratsiooni päriselt aset leidnud kohtuprotsessist. Kuigi tänapäeva inimesel on seda raske mõista, polnud sakslased tol ajal natsimineviku meenutamisest ja kohtumõistmisest üldsegi huvitatud. Valitses suhtumine, et mis sellest vanast asjast enam meelde tuletada, eluga tuleb edasi minna (wiki andmetel). Raamatus ütleb Kanadast pärit prokurör David Evale, et kõik sakslased on natsikuritegudes juhtunus süüdi, sest nad ei takistanud selle toimumist. Nii seisabki protsessi läbi teinud ja tunnistajate valusaid meenutusi ning süüdistavate arrogantsust ja "mälukaotust" näinud Eva, silmitsi küsimusega, kuidas selle teadmise ning süütundega edasi elada?  Millised on su edasised suhted vanematega, kui tead, et nemadki olid selle kuritööga seotud, kuid ei tõstnud häält ega hakanud vastu ja meenutavad seda aega isegi teatud nostalgiga?
 
pealkiri: "The German House"
autor: Hess, Annette

keel: inglise
kirjastus: HarperVia
formaat:
pehmekaaneline
lehekülgede arv:
336
ilmumisaasta:
2019 (esmatrükk 2018)
ISBN-10:
0062976451
ISBN-13:
9780062976451

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Deutches Haus"

Goodreadsi hinnang: 4/5 

09 aprill 2021

Elizabeth Jane Howard "Valguse aastad" (Cazalet I)



"Valguse aastad" algab Teise maailmasõja eelõhtul, 1937. aasta Inglismaal. Loo keskmes on Cazalet'i perekond, kus on vanatüdrukust tütar ja kolm poega (Hugh, Rupert ja Edward). Kõigil kolmel vennal on ka naised-lapsed, nii et kokku tuleb päris suur (ja sõbralik) suguvõsa. Pealtnäha on nende kõigi elu idülliline, eriti kui suvevaheajaks maale vanavanemate juurde sõidetakse, kuid tegelikult on kõigil inimestel oma igapäevased rõõmud, mured ja hirmud. Lisaks on õhus Saksamaalt tulev uue sõja oht.
Usa teleshows "Seinfeld" kasutati selle seriaali kirjeldamiseks väljendit "show about nothing", mis tõlkes tähendab, et see seriaal on mittemillestki. Nimetatud kirjeldus saatis mind raamatu esimesest leheküljest viimaseni, sest kui hakata sisust rääkima, siis tegelikult midagi ei juhtugi. Ei ole ühte ja põrutavat sündmust, mis teose automaatselt atraktiivseks teeks. 
Sündmustevaegusele vaatamata haaras raamat mu nii endasse, et enam käest panna ei suutnudki. Ma arvan, et põhjus on autori oskuses luua ehedad ja tõepärased tegelased ning realistlikud igapäevasituatsioonid. Keegi pole läbinisti hea või halb, kõigil on omad head ja vead, nii nagu päriseluski. Ma elasin inimese tegemistele kaasa isegi siis, kui ta mulle eriti sümpaatne polnud ja see on haruldane juhus. Tavaliselt nii ei juhtu, kui tegelane mulle ei meeldi, siis on mul temast ka ükskõik.
Loetule annab huvitava perspektiivi ajalooline taust. Mina lugejana tean, mis Inglismaad (ja kogu maailma) järgnevatel aastatel ees ootab. Tean, et pole lihtsalt võimalik, et pere sellest sõjast ilma ühegi kaotuseta välja tuleb. Küsimus on vaid selles, kellele liisk langeb. 
Mulle väga meeldis. Soovitan kõigile, kes naudivad rahulikke, ajaloolisi perekonnalugusid. Loodan, et kirjastus tõlgib ja avaldab ka järgmised osad. 

pealkiri: "Valguse aastad"
autor: Howard, Elizabeth Jane
tõlkija: Alari, Ann
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat:
 kõvakaaneline
lehekülgede arv: 544

ilmumisaasta: 2020 (esmatrükk 1995)

ISBN-13:
9789985348796

inglise keeles: "The Light Years"
saksa keeles: "Die Jahre der Leichtigkeit"

Goodreadsi hinnang: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

J. K. Rowling "Harry Potteri" sarja seitse raamatut

 
No, kes siis Harry Potterit ei teaks? Orvuks jäänud võluripoiss, kes maagilise maailma kõige suurema kurjamiga jõudu katsuma hakkab. 
Eestikeelne tõlge on küll ülihea, kuid olen juba aastaid tahtnud sarja ka originaalis lugeda ja nüüd, kus mu noorim sellest huvituma hakkas, võtsin kätte. Minul sai sari läbi, kuid lugemise käigus otsustasin, et temal praegu kolmandast edasi lugeda ei luba, sest lugu läheb liiga tõsiseks ja süngeks. Las kasvab natuke.
Kas on olemas selline nähtus nagu lugemismälu? Ma arvan, et on. Samamoodi nagu mõni lõhn võib meile õdusaid hetki meenutada, suudab ka unustamatut lugemiselamust pakkunud raamat, meile neid tunde tagasi tuua. Mõne raamatu puhul on mul lausa kahju, et ei saa loetut unustada, et siis ülelugemisel uuesti, värskelt kogeda.
Potterit lugedes meenus, kuidas alustasin sarja lugemist hoopis kolmandast osast. Leidsin selle Tartus Riia tänava antikvariaadist, oli selline veidi kulunud kaanepaberiga, aga ostsin ikkagi ära, sest tahtsin nii väga teada, mis asi see Potter on, millest kõik räägivad (siiani ei tea, miks ma seda raamatukogust ei võtnud, võibolla oli piinlik lasteraamatut laenutada). Niipea kui see läbi sai, läksin poodi esimese kahe osa järele. Viienda raamatu ostsin selle ilmumispäeval, keskpäeval jõudsin poest koju, viskasin end voodisse pikali ja iga peatüki järel lubasin endale, et panen raamatu kõrvale ja loen homme edasi - keskööks oli viimane rida loetud. Enne viimase osa ilmumist töötasin Usas raamatupoes, kus inimesed said end ilmumiseöö pidustustele kirja panna, küsisin ikka, et mis nad arvavad, kuidas see lugu lõppeb. Ülekaalukas arvamus oli, et Harryst ja Hermionest saab paar. Ise lugesin viimast raamatut juba eestikeelsena Saksamaal, oma esimest last oodates.
Sel korral lugedes keskendusin rohkem pisidetailidele, lugu oli ju üldjoontes teada ja nautisin igat hetke. Loomulikult soovitan ka.

1. J. K. Rowling "Harry Potter and the Sorcerer's Stone" (Harry Potter I)
2. J. K. Rowling "Harry Potter and the Chamber of Secrets" (Harry Potter II)
3. J. K. Rowling "Harry Potter and the Prisoner of the Azkaban" (Harry Potter III)
4. J. K. Rowling "Harry Potter and the Goblet of Fire" (Harry Potter IV)
5. J. K. Rowling "Harry Potter and the Order of the Phoenix" (Harry Potter V)
6. J. K. Rowling "Harry Potter and the Half-Blood Prince" (Harry Potter VI)
7. J. K. Rowling "Harry Potter and the Deathly Hallows" (Harry Potter VII)