Kristen Callihan "Moonglow" (Darkest London II)

Sarja teise raamatu peategelaseks on Miranda õde Daisy Ellis Craigmore, kes oli abielus tõelise tõpraga ja naudib nüüd oma lesepõlve. Kui Daisy kohtub Northrupi markiisi Ian Ranulfiga, siis lahendavad nad esmalt koos salapäraseid mõrvu ja lõpuks teineteise intiimseid probleeme, sest kui te pole veel aru saanud, siis nad on üksteise jaoks loodud. Lisame nüüd patta fakti, et Ian on libahunt ning Daisyl on samuti mingi kummaline võluvõime, siis ma olengi raamatu ülevaatlikult kokku võtnud.

Vabandan, kui eelpool olev sisukirjeldus sarkastilisena mõjub, aga täpselt sama palju kui ma olin sarja esimesest raamatust vaimustuses, olin ma teises osas pettunud. Kui "Firelight" oli uudne ja huvitav, siis "Moonglow" on puhas paranormaalne romaan, milliseid olen oma elus juba kümneid lugenud. Mitte ükski pööre või sündmus ei suutnud mind üllatada. Mina seda sarja enam edasi ei loe, ma ei usu, et raamatud uuesti paremaks minna saavad.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Im Bann des Mondes"

Goodreadsi hinnang: 2/5

Kristen Callihan "Firelight" (Darkest London I)

Lord Benjamin Archer kannab näol maski ja keegi ei tea, milliseid õudusi ta selle taga peidab. Miranda on enesekindel ja ilus naine, kel on omad saladused, mida ta kiivalt varjata püüab. Archer teeb Mirandale abieluettepaneku ning viimane on sunnitud selle vastu võtma, sest ta isa on pankrotis ning vajab raha. Ajapikku avastab Miranda, et esmapilgul ohtlikus mehes on peidus rohkem kui esialgu arvata osanuks ning sädemed hakkavadki lendama...

"Oh my".  "Firelight" on "Ooperifantoomi" ja "Kaunitari ja koletise" ristand ning tegevus toimub 19. sajandi lõpu Londonis. Alustasin lugemist ilma eriliste ootusteta, sest polnud autorist eelnevalt midagi kuulnud. Minu üllatuseks oli tegemist hea paranormaalse armastusromaaniga, mis oli kiire ja tempokas, kuid mitte üleliia lääge või porno poole kalduv. 134. leheküljel oli küll lause "You want me to punish you - ", mille peale ma silmi pööritasin, et küllap on tegemist mingi varjundite versiooniga, aga õnneks eksisin. Tõsi, mõnikord käitus Miranda liiga tänapäevaselt, aga no mis siis, see žanr pole küll koht, kus ajaloolist täpsust taga ajada. 
Minu jaoks tuli see raamat täpselt õigel ajal, sest vajasin kerget ja meelelahutuslikku lugemist. Laenutasin ka juba sama sarja teise osa ja loodan samaväärset lugemiselamust.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Kuss des Feuers"