J. K. Rowling "Harry Potteri" sarja seitse raamatut

 

No, kes siis Harry Potterit ei teaks? Orvuks jäänud võluripoiss, kes maagilise maailma kõige suurema kurjamiga jõudu katsuma hakkab. 

Eestikeelne tõlge on küll ülihea, kuid olen juba aastaid tahtnud sarja ka originaalis lugeda ja nüüd, kus mu noorim sellest huvituma hakkas, võtsin kätte. Minul sai sari läbi, kuid lugemise käigus otsustasin, et temal praegu kolmandast edasi lugeda ei luba, sest lugu läheb liiga tõsiseks ja süngeks. Las kasvab natuke.

Kas on olemas selline nähtus nagu lugemismälu? Ma arvan, et on. Samamoodi nagu mõni lõhn võib meile õdusaid hetki meenutada, suudab ka unustamatut lugemiselamust pakkunud raamat, meile neid tunde tagasi tuua. Mõne raamatu puhul on mul lausa kahju, et ei saa loetut unustada, et siis ülelugemisel uuesti, värskelt kogeda.

Potterit lugedes meenus, kuidas alustasin sarja lugemist hoopis kolmandast osast. Leidsin selle Tartus Riia tänava antikvariaadist, oli selline veidi kulunud kaanepaberiga, aga ostsin ikkagi ära, sest tahtsin nii väga teada, mis asi see Potter on, millest kõik räägivad (siiani ei tea, miks ma seda raamatukogust ei võtnud, võibolla oli piinlik lasteraamatut laenutada). Niipea kui see läbi sai, läksin poodi esimese kahe osa järele. Viienda raamatu ostsin selle ilmumispäeval, keskpäeval jõudsin poest koju, viskasin end voodisse pikali ja iga peatüki järel lubasin endale, et panen raamatu kõrvale ja loen homme edasi - keskööks oli viimane rida loetud. Enne viimase osa ilmumist töötasin Usas raamatupoes, kus inimesed said end ilmumiseöö pidustustele kirja panna, küsisin ikka, et mis nad arvavad, kuidas see lugu lõppeb. Ülekaalukas arvamus oli, et Harryst ja Hermionest saab paar. Ise lugesin viimast raamatut juba eestikeelsena Saksamaal, oma esimest last oodates.
Sel korral lugedes keskendusin rohkem pisidetailidele, lugu oli ju üldjoontes teada ja nautisin igat hetke. Loomulikult soovitan ka.

1. J. K. Rowling "Harry Potter and the Sorcerer's Stone" (Harry Potter I)

2. J. K. Rowling "Harry Potter and the Chamber of Secrets" (Harry Potter II)

3. J. K. Rowling "Harry Potter and the Prisoner of the Azkaban" (Harry Potter III)

4. J. K. Rowling "Harry Potter and the Goblet of Fire" (Harry Potter IV)

5. J. K. Rowling "Harry Potter and the Order of the Phoenix" (Harry Potter V)

6. J. K. Rowling "Harry Potter and the Half-Blood Prince" (Harry Potter VI)

7. J. K. Rowling "Harry Potter and the Deathly Hallows" (Harry Potter VII)

J.K. Rowling "The Tales of Beedle the Bard"

Tegemist on väikese kogumikuga Harry Potteri võlumaailma muinasjutupärandist. Raamatus on viis lugu, mis räägivad ustavast sõprusest, armastuse lunastavast väest ja tõelisest võlukunstist, mis on meie kõigi südameis:

- “The Wizard and the Hopping Pot” ("Võlur ja kargav kastrul")

- “The Fountain of Fair Fortune” ("Õiglase õnne allikas")

- “The Warlock’s Hairy Heart” ("Sortsi karvane süda")

- “Babbitty Rabbitty and Her Cackling Stump” ("Babbitty Rabbitty ja tema kõkutav känd")

- “The Tale of the Three Brothers.” ("Lugu kolmest vennast")

Igale jutule on lisatud ka Dumbledore selgitavad ja täpsustavad kommentaarid (minu poolest oleks võinud need ka olemata olla, lugesin küll läbi, kuid otseselt juurde ei andnud midagi).
Oma üllatuseks avastasin, et väikeste võlurite ja meie muinaslood polegi ülesehituselt nii väga erinevad. Antud valikust meeldis mulle enim "Õiglase õnne allikas", mis tõestab, et mõnikord piisab probleemide lahendamiseks vaid uskumisest ja platseeboefektist.
Ühele Harry Potteri fännile kindlasti kohustuslik kirjandus, teistele rangelt vabatahtlik. 

pealkiri: "The Tales of Beedle the Bard" 
autor: Rowling, J. K.
keel: inglise 
kirjastus: Bloomsbury
formaat: taskuformaadis kõvakaaneline
lehekülgede arv: 190
ilmumisaasta: 2008 (esmatrükk 2007)
ISBN-10: 0747599874
ISBN-13: 9780747599876

eesti keeles: "Bard Beedle´i lood"
saksa keeles: "Die Märchen von Beedle der Barden"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

J.K. Rowling "Harry Potter and the Cursed Child" (Harry Potter IX)

Seitsmenda Harry Potter raamatu sündmustest on möödas 19 aastat (lugege vastava raamatu epiloogi, näidend algab täpselt samamoodi) ja Harry, Ron, Hermione ning Draco on kõik täiskasvanuks saanud ja pere loonud. Harry ja Ginny on abielus ning neil on kolm last - James, Albus ja Lily. Ronil ja Hermionel on tütar Rose ning Dracol poeg Scorpius. On saabunud aeg, mil Albus, Rose ja Scorpius esimest korda Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli lähevad. Pinged ja põnevus on suured, sest teatavasti said nende vanemate omavahelised sõprus- ja vihasuhted alguse just esimesel aastal ning vähetähtis pole ka küsimus, kes kuhu majja kuuluma saab. Loo põhitegelased on Albus ja Scorpius ning põhiküsimusteks, kuidas elada minevikus tehtud valikutega olevikus; mis oleks kui meil oleks võimalik juhtunut muuta ja kuidas elada vanematelt saadud "pärandiga"?
Mina hindasin seda teost viie punktiga, kuid raamat on saanud nii madalaid hindeid kui ka negatiivseid arvustusi ning ma saan aru küll miks. Kõik sõltub ootustest, seepärast soovitan ma tulevasel lugejal jätta kõrvale (l)ootus lugeda midagi Harry Potteri sarjaga samaväärset. Nimetus kaheksas osa on tinglik, pigem on tegemist seitsmenda raamatu epiloogi pikema variandiga. Ka on näidendi formaat võrreldes ilukirjandusliku tekstiga lakoonilisem, sest näidendi maht ja vorm ei võimalda edasi anda  sama, mis raamat ning taust tuleb lugejal endal juurde mõelda

Minu jaoks oli see kui südamilik ja natuke nukker taaskohtumine vanade ja kallite sõpradega. Selline ajalimiidiga kokkusaamine, kus istute, meenutate juhtunut, räägite perest ja lastest ning siis lähete jälle lahku, teades, et nendega on kõik hästi.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5

Robert Galbraith "The Silkworm"

Kirjanik Robert Galbraith ilmus lugejate ette eelmisel aastal oma esikraamatuga "The Cuckoo's Calling". Natuke aega pärast raamatu ilmumist selgus, et tegemist on J.K.Rowlingu pseudonüümiga ning loomulikult lendas raamat kohe edetabelite tippu.

"The Silkworm" on krimisarja teine raamat (esimesest kirjutasin siin), milles eradetektiiv Cormoran Strike otsib kadunud kirjanikku Owen Quine'i. Viimase naine on kindlalt veenunud, et mees on lihtsalt kuhugi peitu pugenud, sest ta on tähelepanu saamiseks ennegi nii teinud, kuid loo hargnedes selgub, et asi on tõsisem kui alguses arvati. Nimelt esitas Owen enne kadumist kirjastajale oma uue romaani käsikirja ja kuigi see on äärmiselt halvasti kirjutatud ja olemuselt täiesti perverssne, ajab see terve kirjastusmaailma tagajalgadele, sest väidetavalt on ta sinna palju tuntud inimesi tegelastena sisse pannud ja mitmeid saladusi avaldanud. Kes ja miks Oweni tappis selgub raamatu lõpuks.

Sarja eelmine raamat meeldis mulle ja nii ootasin uut huviga. "The Silkworm" meenutab oma olemuselt malemängu, milles kõik tegelased on reeglite kohaselt paika pandud ja sisse toodud, põnevust hoitakse samuti lõpuni üleval ja otseselt pole ka midagi ette heita (paar lauset tundusid grammatika koha pealt veidi kummalised, aga kuna ma pole inglise filoloog, siis ma selles osas väga sõna ei võtaks), aga see on kuidagi liiga perfektne, st kui kuskil on olemas õpetus, kuidas edukat kriminulli kirjutada, siis oleks see raamat just neid juhiseid järgides kirja pandud. Siiski ütlen, et see on hea ja kerge suvelugemine, eriti sobib vihmaseks ilmaks, sest tahad ju kiiresti lõpuni jõuda, mitte vahepeal käest ära panna.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der Seidenspinner" (ilmub 24. novembril 2014)

Robert Galbraith "The Cuckoo's Calling"

Kriminaalromaani võib lühidalt kokku võtta ühe lausega: "Eradetektiiv Cormoran Strike uurib supermodelli võimalikku mõrva". Strike on sõjaveteran, kes kaotas oma jala Afganistaanis maamiini otsas, ta on  pankrotis ning magab oma kontoris, sest sõbranna viskas ta just välja. Ta võtab Lula Landry juhtumi uurimisse vaid seepärast, et talle pakutakse kahekordset töötasu. Watsonina toimib ajutine sekretär Robin.

Sama autori eelmise raamatu põhjal olin alguses natuke skeptiline, aga kuna mulle kriminullid väga meeldivad, siis mõtlesin, et katsetan. Mul on väga hea meel, et lugema hakkasin, sest see on väga hästi ja põnevalt kirjutatud raamat, mida on tõeline nauding lugeda ja raske käest ära panna. "Ootamatu võimalusega" ei saa seda üldse võrrelda, need nagu polekski sama autori kirjutatud.   Ma tõesti loodan, et sellest saab uus sari.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

14.07.2013 Postimees
 Harry Potteri raamatutega kuulsaks saanud J.K. Rowling tunnistas, et avaldas käesoleva aasta aprillis Robert Galbraithi pseudonüümi kasutades kriminaalromaani «The Cuckoo's Calling» («Käo kukkumine» eesti k.)

J. K. Rowling "The Casual Vacancy"

J.K.Rowlingu uus raamat oli kindlasti eelmise aasta üks oodatumaid, minagi kasutasin ettetellimisvõimalust.
Sellel raamatul pole midagi pistmist Harry Potteri ega maagilise maailmaga, "The Casual Vacancy" on nii reaalne kui vähegi olla saab. Tegevus toimub väikeses linnakeses, mille kohaliku omavalituse üks liige ootamatult sureb ja edasine on kirjeldus sellest, kuidas tema surm inimesi otseselt või kaudselt mõjutab.
Ma asusin suure hooga lugema, kuid ükskõik, kuidas ma ka ei püüdnud, ei tahtnud raamat edeneda. Ma ei saanud tükk aega aru, miks see nii on, aga välja mõtlesin. Nimelt pole selles raamatus pole ühtegi meeldivat tegelast, enamik (hulka on sattunud ka näiteks narkomaanist ema) on küll täiesti tavalised inimesed, aga Rowling suudab neid näidata sellises valguses, et nende tavalisus muutub ebameeldivaks ja lugedes tekib "räpane" tunne. Need on inimesed, kes oma käitumise ja suhtumisega sul südame pahaks ajavad. Ainuke, kellest mul tõsiselt kahju on, on väike poiss, kelle narkomaanist ema hooletusse on jätnud.
Kui suudad sellest kõigest mööda vaadata, siis soovitan lugeda küll, sest raamat on tegelikult hästi kirjutatud. Ma ise uuesti ei loeks, sest see on liialt ebameeldiv.

eesti keeles: "Ootamatu võimalus"
saksa keeles: "Ein plötzlicher Todesfall"