Kristin Hannah "The Women"

On aasta 1965 ning Usa sõdib Vietnamis. Raamatu peategelane Frances "Frankie" McGrath on värskelt õenduseriala lõpetanud. Ta perekond on väga patriootlik, kus Ameerika eest sõdimist peetakse suureks auks. Frankie ning ta vanem vend Finley kasvasid üles perekonna kangelaslike sõjalugude taustal. 

Finley astus armeeteenistusse ning läheb Vietnami. Ta kirjadest tundub, et sõda pole midagi ohtlikku, lihtsalt üks suur seiklus. Nii otsustabki Frankie, et temagi läheb sõtta, kus medõdesid on alati vaja ning võibolla kohtab ta seal vendagi. 

Kuid Finley saab surma ning sõda pole üldse selline, kui Frankie ette kujutas. See on julm, mõttetu, kohutav ja hirmutav. Õnneks leiab ta kolleegides Ethelis ja Barbis head, toetavad sõbrad. Kuid nemad lähevad varem ära ning Frankie jääb Vietnami üksinda. Õnneks on ta venna parim sõber Rye piloodina seal samas teenimas ning nende kahe vahel areneb kirglik suhe.

Kui Frankie koju tagasi jõuab, avastab ta, et erinevalt sõjas teeninud meestest, ei kohelda Vietnami sõjas olnud naisi veteranidena. Ametlik versioon on, et seal polnudki naisi. Isegi kui keegi on valmis uskuma, et ta tõepoolest seal oli, siis pole ta ikkagi tõeline veteran, sest polnud "päris" lahingutes. PTSD, armastatu surm ning ühiskonna ja vanemate külm suhtumine lükkavad Frankie kiiresti allakäigu spriaali mööda alla. Ta ei maga, kuritarvitab alkoholi ja tablette. Kuna ta ametlikult Vietnamis polnud, siis ei ole ka kuskilt abi saada.

Ma olen lugenud mitmeid Hannah raamatuid, kuid "The Women" eristub eelnevaist kahe punkti poolest. Esiteks, on peaaegu pool raamatust sõjakoledusi täis ja see läks liiga pikaks-kordavaks. Teiseks, on see esimene kord, kus peategelane saab mingilgi määral õnneliku lõpu. See autor kohe ei taha oma tegelastel õnnelik olla lasta. Pärast suuri kannatusi ei pea ju kohe vähki surema ja kirjanikuna on sul võimalik tegelasele pärast raskusi rahulik elu anda.

Vietnami sõjaga pole mul erinevalt ameeriklastest mittemingisugust sidet. Ka ei saanud Frankie mulle südamelähedaseks. Mõnes mõttes sai ta Vietnamis tõesti täiskasvanuks, kuid samas jäi ta ikkagi naiivseks ja eluvõõraks tüdrukuks. Kuid mulle meeldis, et ta lõpuks enda ja maailmaga rahu tegi ning end leidis.

Kui aus olla, siis ei oskagi ma sellele raamatule punktilist hinnangut (lõpuks otsustasin nelja kasuks) anda. Paljud, kes on lugenud, kiidavad taevani. Oli minulgi huvitav ja ma ei suutnud käest panna, aga kas parim?

pealkiri: "The Women"

autor: Hannah, Kristin

kirjastus: St. Martin's Press
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 480

ilmumisaasta: 2024
ISBN-10: 1250178630

ISBN-13: 9781250178633

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Kristin Hannah "The Great Alone"

Lugu algab 1974. aastal. Ernt Allbright on Vietnami sõja veteran, kes tuli koju tagasi muutunud inimesena. Ta näeb õudusunenägusid, joob palju, on paranoiline ja armukade ning äkkvihaga vägivaldne mees. Kõik see mõjutab ta naise Cora ning kolmeteistkümneaastase tütre Leni elu. Kuna isa ei suuda pikalt ühes kohas tööl püsida, siis kolivad nad palju ja lõpuks jõuavad Alaska üksildusse. 

Loomulikult pole neil aimugi, kuidas sellises ekstreemses olukorras toime tulla, kuid naabrid on sõbralikud ja abivalmid. Cora ja Leni võetakse kiiresti omaks, kuid Ernti käitumist taunitakse. 

Alaska raske elu, üksildus ja pimedus ei mõju Erntile hästi ja ta muutub aina paranoilisemaks ning vägivaldsemaks. Lenit ta ei puutu, kuid peksab Corat. Naine ei taha meest maha jätta, sest mäletab ikka veel ennesõjaaegset Ernti ning leiab vägivallale traditsioonilisi põhjendusi, näiteks, et ta ise provotseeris meest.

Praeguseks olen lugenud nelja Kristin Hannah raamatut ja kaks neist polnud mu arvates eriti head, teised pole ideaalsed, kuid paremad. Antud raamat kuulub viimaste hulka. Viimaste peatükkideni tundus lugu usutav ja hästi kirjutatud. Lõpp oli ettearvatavalt traagiline. Autor jääb oma käekirjale kindlaks ja ei anna õnnelikku elu väärivale tegelasele ilusat elu. Leni oli aga üllatavalt rumal, mul oli raske uskuda, et juristi lapselaps nii käitub. 

Soovitada ei julge, sest perevägivald on valus teema ning seepärast pole ka raamat kerge meelelahutuslik lugemine. Kuid arvan, et see on üks autori parimaid teoseid.

pealkiri: "The Great Alone"
autor: Hannah, Kristin

keel: inglise

kirjastus: St. Martin's Press

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 440
ilmumisaasta: 2018

ISBN-10: 0312577230
ISBN-13: 9780312577230
 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Liebe und Verderben"

Goodreadsi hinnang: 3.5/5 

Samalt autorilt olen veel lugenud:

Kristin Hannah "Firefly Lane" e.k. "Jaanimardika tee"

Kristin Hannah "True Colors"

Kristin Hannah "The Nightingale" e.k. "Ööbik"

Kristin Hannah "Firefly Lane" (I)

Loo keskmes on kaks sõbrannat, Kate Mularkey ja Tully Hart kes kohtusid 1974. aastal. Mõlemad olid tollal teismelised.

Tully elas koos vanaemaga, ta ema hulkus koos hipidega ringi ja isast polnud midagi teada. Kate pärines traditsioonilisest kodust. Tüdrukud sõbrunevad ning suudavad oma sõprust hoida aastakümneid. Selle aja jooksul saab Tullyst edukas saatejuht ja Kate'ist koduperenaine.

Raamat algab matustega ning kui ma oleksin teadnud, et kadunuke on minu vanune naisterahvas, siis oleksin lugemata jätnud. Lõpetades oli esmane instinkt sellele Goodreadsis kohe viis punkti panna, aga siis hakkasin mõtlema - kas see, et raamat mu ämbrite kaupa pisaraid valama paneb, teeb selle kohe automaatselt heaks? Vastus on eitav, sest umbes viimases kolmandikus käisid tegelased mulle tõsiselt närvidele. 

Mulle meeldis lugeda, kuidas tüdrukutest sõbrannad said, nad kolledžis end leidsid, esimesed töökohad said ja ametialaselt arenesid. Kui Kate jäi pärast esimese lapse sündi koduseks, siis Tully tegi samal ajal televisioonis karjääri. 

Kahjuks ei arenenud ühest hetkest kumbki peategelane enam üldse edasi.  Aeg möödus, aga Kate-Tully ei muutunud üldse, jäi mulje, et nad kordavad kogu ühtesid ja samu (valesid) käitumismustreid. Näiteks ütles Kate Tullyle mitmeid kordi, kuidas oma tütrega Marah'ga (mitte)käituda, kuid Tullyle ei jõudnud see kuidagi kohale. 

Teiseks, Kate'i haigus ja suremine. Tahaks ju mõelda, et kui inimene sureb, siis jääb temast midagi maha, midagi erilist, mille järgi teda mäletada, märk sellest, et elu polnud mõttetult elatud. Kate'le autor seda võimalust ei andnud. Ta oli kolme lapse ema ja koduperenaine ning  teda esitatakse lugejale nii, et tema elus polnudki muud kui tütrega jõukatsumine, poes käimine, pesupesemine ning kõhklused, et äkki abikaasa Johnny armastab ikkagi veel Tullyt. Siis avastatakse Kate'l rinnavähk ning ta sureb. Kõik.

Kolmandaks, kas on tõesti usutav, et isegi kui te olete oma lähedasest sõbrannast suure tüliga lahku läinud, siis ei võta sa oma surmava haiguse diagnoosi saades ühendust ja ei püüa ära leppida? Või kui sina seda ei tee, ütleb keegi su lähedastest sõbrannale? Raamatus aga täpselt nii oligi. Kate oli juba kuid haige, kuid lõpuks helistas ta Tullyle alles siis kui ta juba tõesti suremas oli. 
Neljandaks ning seda on raske kirjutada, aga kuigi kirjanik rõhutas mitmeid kordi, kui lähedased sõbrannad Kate ja Tully on, siis polnud see veenev. Mulle tundus pigem, et Tully teeb ja käsutab ja Kate järgneb. Kas selline on tõeline sõprus? 

Kokkuvõttes hoidis see raamat mind lugemas ja pani nutma ka, aga heaks ma seda nimetada ei saa. 

pealkiri: "Firefly Lane"
autor: Hannah, Kristin
keel: kirjastus: St. Martin's Griffin
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 499
ilmumisaasta: 2009
ISBN-10: 0312537077
ISBN-13: 9780312537074

eesti keeles: "Jaanimardika tee"
saksa keeles: "Immer für dich da"

Goodreadsi hinnang: 2/5 

Kristin Hannah "True Colors"

Kui Goodreadsist lugeda, siis on muidugi sisututvustus oluliselt pikem ja pisaratest nõretavam, aga lühidalt ütleksin, et raamatu keskmes on kolm õde, kellest keskmine peaaegu mingit leheruumi ei saagi. Vanim, Winona nutab ka täiskasvanueas oma kunagist keskkooliaegset salaarmastust taga. Noorim, Vivi Ann on täiesti vastupidine, st ta võiks saada iga mehe, keda tahab, kuid otsustab nö. paha tüübi kasuks. Too lõpetab valesüüdistuse põhjal vanglas ja välja saades lõõmab armastus edasi. 

Jah, see hoidis mind lugemas, kuid üldjoontes pole see hea raamat ja ma ei soovita ka. Kõik tegelased jäid pinnapealseks ning ebasümpaatseteks. Võibolla olen ma väga küüniline inimene, kuid ma ei suuda uskuda, et esimene (vastamata) armastus aastakümneid kesta võib. Kas see poiss, keda sa teismelisena imetlesid, mõjub ka täiskasvanud mehena atraktiivsena?

pealkiri: "True Colors"
autor: Hannah, Kerstin

keel: inglise

kirjastus: St. Martin's Griffin

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 544
ilmumisaasta: 2010

ISBN-10: 0312606125
ISBN-13: 9780312606121
  

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles:"Das Geheimnis der Schwestern"

Goodreadsi hinnag: 2/5 

Samalt autorilt olen veel lugenud: "The Nightingale" (e.k. "Ööbik")

Kristin Hannah "The Nightingale"

Kristin Hannah raamatu sündmused viivad lugeja Teise maailmasõjaaegsele Prantsusmaale. Loo keskmes on kaks õde. Vanem Vianne, elab koos mehe Antoine ja väikse tütrega maal ning töötab õpetajana. Isabelle on loomult taltsutamatu ning oma halva käitumise tõttu juba mitmest koolist välja visatud. Sõja puhkedes läheb Antoine armeesse ning Isabelle tuleb Pariisist õe juurde maapakku.

Kui Saksa armee Prantsusmaale tungib, et varja Isabelle oma vaenulikkust natside suhtes ja ühineb vastupanuliikumisega. Ta aitab sõja ajal kümneid briti ja ameerika lendureid üle piiri, ohutumasse kohta.
Vianne on loomult alalhoidlikum, ta püüab mitte tähelepanu äratada ja lihtsalt koos tütrega sõda üle elada. Eriti keeruliseks läheb olukord siis, kui ta majja paigutatakse saksa ohvitser. Enda üllatusekski saab Vianne hädaolukordades hakkama tegudega, milleks ta end kunagi võimeline poleks arvanud olevat.  

Mul oli selle raamatu lugemisega kummaline kogemus. Võtsin ühel õhtul kätte ja lugesin suure hooga pool läbi, kuid järgmisel päeval polnud enam mingit soovi jätkata. Nii jäigi raamat seisma ning alles mitu kuud hiljem tuli tahtmine edasi lugeda. Olen püüdnud põhjust leida ja sain aru, et Isabelle ei meeldinud mulle. Õnneks arenes ta loo käigus, kuid alguses oli ta lihtsalt rumal tüdruk, kel puudus igasugune ohutunne. Näiteks, kui ta õde on sunnitud oma kodus natsi majutama, siis näitab Isabelle oma vastumeelsust mehe suhtes vabalt välja ning paneb oma käitumisega ohtu nii enda kui ka õe ja õetütre elu. Ta nagu ei mõistakski, et Vianne tunneb sama, kuid turvalisuse nimel surub selle endas alla. 
Ka on sisututvustuse esimene lause "Despite their differences, sisters Vianne and Isabelle have always been close." (Vaatamata oma erinevustele on õed Vianne ja Isabelle alati lähedased olnud) minu arvates täiesti vale. Õed küll hoolisid teineteisest, kuid nende suhted polnud lähedased ega usalduslikud. Kui nende ema suri, siis jäid nad üksi, isa saatis nad teiste hoole alla. Vianne leidis endale sõbrad, kuid Isabelle jäi ka õe toetusest ilma ning tookord tekkinud lõhet ei suutnudki nad ületada. 
Raamatu teine ajaliin on kirjutatud vananenud Vianne vaatenurgast ja siis loeme ka samade tegelaste sõjajärgsest elust.
Lõppkokkuvõttes mulle siiski meeldis, andsin sellele kõrge hinnanagu ning soovitan lugeda.

KUI KARDAD LUGEMISELAMUST RIKKUDA, SIIS ÄRA EDASI LOE: 

Panen selle mõtte põhipostitusest eraldi, sest selle lugemine võib lugemiselamust veidi rikkuda, kuid väljakirjutamata ka ei saanud jätta. Raamatu lõpupoole oli stseen, mis mind ikka veel vaevab. Nimelt võttis Vianne juuditarist sõbranna väikese poja enda juurde peitu. Ta muretses poisile ametlikud dokumendid ning esitas last enda pereliikmena. Pärast Prantsusmaa vabastamist tulid aga juutide esindajad ning võtsid lapse endaga kaasa. Nende argument oli, et kuna nii palju juute on mõrvatud, siis on eriti tähtis, et ellujäänud oma kogukonna kultuuri edasi kannaks. Jah, ma saan sellest aru, kuid tulemuseks oli, et väike poiss eraldati ainukesest perest ja emast, keda ta kunagi oli tundnud. Kas see oli õige? Arvan, et sellele küsimusele polegi vastust, sest mõlemad pooled suudaksid tugevaid argumente esitada. Ideaalne lahendus oleks muidugi olnud, et poisi enda pere oleks pärast sõda jälle kokku saanud, kuid me ei ela ideaalses maailmas. 

pealkiri: "The Nightingale" 

autor: Hannah, Kristin

keel: inglise

kirjastus: St. Martin's Press

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 440
ilmumisaasta: 2015

ISBN-10: 0312577222

ISBN-13: 9780312577223

eesti keeles: pole ilmunud 

saksa keeles: "Die Nachtigall"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5