Freya Sampson "Viimane raamatukogu"

Chalcoti raamatukoguhoidja June on eraklik noor naine, kelle ainsaks kaaslaseks on raamatud. Tema esialgne plaan oli pärast keskkooli ülikooli minna, kuid ema raske haigus ja surm sundisid plaanides muudatusi tegema. Nüüd ei taha June enam kuhugi minna ja töötab juba aastaid raamatukogus, täpselt samamoodi nagu ema enne teda. 

Raamatukogu on küll pisike, aga kogukonnale väga oluline ja nii on suur šokk, kui volikogu otsustab raamatukogu sulgeda. Kohalikud elanikud ei kavatse sellega leppida ning hakkavad protestima. 

Ma olen täielikult raamatukogude usku. Seoses selle raamatuga hakkasin meenutama kõiki neid raamatukogusid, millega mul elus kokkupuuteid on olnud. Kooli raamatukogu kõrvale jättes, oli kõige esimene Jõgeva linnaraamatukogu, järgnesid Tartu Lutsu ja Ülikooli raamatukogud. Hiljem Kongressi raamatukogu Washington DC-is ning Berliini linnaosa raamatukogu. Michiganis elades külastan mitmeid raamatukogusid. Kui noorem lapse väike oli, siis käisime igal reedel jututunnis. Meil oli kindel kava - esmalt tund ja siis kasutatud raamatute nurga külastus, kus ta endale ühe raamatu osta sai. Sealne tädi meenutab ikka veel pisikest tüdrukut, kes igal reedel dollar käes raamatut ostma tuli. 

Selle raamatu tugevuseks ongi raamatukogu ning sellega seotud kogukonna kirjeldus. Mulle meeldis see värvikirev seltskond, kuid June oli ja jäi kellekski, kellega ma mingit sidet ei tundnud. Autor oli ta nii üle võlli kirjutanud, et muutus ebausutavaks. 

Süžee poolest on see raamat üsna ettearvatav, natuke kurb, aga üldjoontes südamilik ja soe ning mõnikord on just selliseid "hea tuju raamatuid" vaja.

pealkiri: "Viimane raamatukogu"

autor: Sampson, Freya

tõlkija: Lemetti, Piret

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 288

ilmumisaasta:  2022

ISBN-13: 9789916124284

inglise keeles: "The Last Chance Library"
saksa keeles: "Die Letzte Bibliothek der Welt"

Goodreadsi hinnag: 2/5

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***