Katrin Pauts "Minu Muhumaa. Lühike libahuntide ajalugu"

Kuuldused Katrin Pautsi uuest, seekord väga isiklikust raamatust jõudsid minuni enne teost ennast. Ema luges ja kommenteeris, ajalehed ja sotsiaalmeedia kajastasid Muhumaa elanike pahameeletormi ning autori enda sõnavõttu. Kõige selle taustal otsustasin, et loen "Minu Muhumaa" läbi ja kujundan oma arvamuse.
Tulevasele lugejale hoiatuseks, et Pautsi Muhumaa on väga kaugel "Siin me oleme" kaudu tekkinud ettekujutusest ja kui te seda ta raamatust otsima lähete, siis pettute kindlasti.
Saaarest endast on raamatus tegelikult väga vähe juttu, autor keskendub oma pere isiklikule loole ning kogemustele selles piirkonnas. Sain teada, et Muhumaa elanikud on täis võõrviha, klatšivad meelsasti ja kahjuks on Pautsi perel palju negatiivseid kogemusi. Samas, kui jätta tekstist välja sõna "Muhu(maa)", siis võinuksid kirjapandud sündmused mu arvates toimuda ükskõik millises väikeses kohas (olen ise pisikesest külast pärit).

"Kui palju on "distantseerimine" mu oma valik? Sain ma kunagi võimalust ise valida?
Või otsustas miny eest mu ema - tema saatus ja tema kirjeldused Muhus üle elatud ebaõiglusest, mis minusse kinnistusid? Ema on mulle maast madalast sisendanud, et meie pere ei kuulu siia. Ta ise ei räägi Muhust palju, tal ei ole Muhuga väga helgeid mälestusi. Palju rohkem olen tema suust kuulnud Võrumaast, kus ema on kaua elanud - sealsed inimesed, kohad ja murdekeel on mulle tuttavad, kuigi ma pole seal kunagi käinud. Tunnen ka Pärnumaad ja sealseid metsi, seal on mu ema sünnikoht Kikepera küla. Mitte asjatult ei räägita emakeele tähtsusest. Nii ongi. Keel, mida räägib su ema, ongi su oma keel. See salvestub sinusse, kodeerib sind ja määrab su identiteedi." (Pauts, Katrin, 2018, "Minu Muhumaa", lk. 64)

Tõsielulist raamatut on raske hinnata, sest mul pole õigust inimese elu ja otsuste üle arvamust avaldada. Ilukirjanduse puhul oleksin juba alguses kisama hakanud, et miks ema minema ei läinud ja seda kõike vaikselt talus, kuid tegelike sündmuste puhul nii ei saa, ma ei tea ju reaalset tausta ega võimalusi.

Lõpphinnangut oli raske anda. "Minu Muhumaa" lihtsalt ei meeldinud mulle. Arvamusel pole mitte midagi pistmist seisukohaga nagu oleks Muhu saar ning selle elanikud kui püha lehm, mille kohta ei tohi midagi halba öelda. Asi on lihtsalt selles, et sedasorti raamatud pole minu teema. Loodan, et raamatu kirjutamine mõjus kirjanikule terapeutiliselt ning rahakotile paksendavalt, siis on asjal vähemalt mingigi kasu sees, sest elu saare peale see tal kindlasti kergemaks ei teinud.

"Ka selles raamatus olen Muhumaast meenutanud pigem halba kui head. kajastan võõrviha, sättisin just selle fookusesse - aga kui palju siis ikkagi on mu elus sõndmusi või inimesi, kus see teravalt väljendub?
Tegelikult on neid vähe. Aga lõppkokkuvõttes on see ikkagi peaaegu ainuke asi, mida oma Muhu noorusest kaasa võtan ja mäletama jään. Kurjuse võim on tõepoolest nii suur." (Pauts, Katrin, 2018, "Minu Muhumaa", lk. 128) 

pealkiri: "Minu Muhumaa. Lühike libahuntide ajalugu"
autor: Pauts, Katrin

keel: eesti

kirjastus: Petrone Print 

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 232
ilmumisaasta: 2018

ISBN-13: 9789949608980 

inglise keeles: pole ilmunud 

saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 1.5/5 

Katrin Pauts "Tulekandja. Muhumaa põnevik"

Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored lapseootel naised. Kõik peavad neid eraldiseisvateks traagilisteks õnnetusjuhtumiteks, vaid üks ajakirjanik näeb õnnetuste omavahelist seost. Kui ta asub neid lähemalt juhtuma, kaob ta jäljetult. 
Uudistereporter Eva Niimand ja ta uus kolleeg Gabriel püüavad välja selgitada, mis juhtus nii ajakirjaniku kui naistega ning avastavad väikeses Muhumaa külakeses peituva tumeda saladuse.

See on minu esimene Katrin Pautsi raamat ja eelnevalt loetud kirjelduste põhjal olin väga põnevil, sest senini olin kuulnud vaid positiivset tagasisidet. Raamat algas väga huvitavalt, ajas edasi-tagasi hüppavaid sündmusi ning mitmeid jutustajaid oli küll mõnikord natuke raske jälgida, kuid lugemiselamust see ei vähendanud. Kui olin juba lugema hakanud, siis oli raske käest ära panna, sest nii huvitav oli. 
See suur saladus, mida ma siinkohal tulevaste lugejate huvides nimetada ei saa, oli põnev lahendus, kuid ma ei saa lahti tundest, et olen kuskilt midagi samalaadset lugenud. Ärge saage valesti aru, see ei alanda raamatu väärtust, lihtsalt ei anna kuidagi rahu.
Nii palju kui ma aru saan, siis on tegemist sarja teise raamatuga, esimene on "Politseiniku tütar", kuna ma pole eelmist lugenud, siis ei oska ma öelda kui palju oleks see mu vaatenurka muutnud, kuid praegusel kujul oli taust piisavalt arusaadav ning sisu mõistetav. Eesti oma krimiromaanina väga hea ja soovitatav lugemine.

pealkiri: "Tulekandja. Muhumaa põnevik"

autor: Pauts, Katrin
keel: eesti

kirjastus: Varrak
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 264
ilmumisaasta: 2016

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5  

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***