Philippa Gregory "Three Sisters, Three Queens" (Plantagenet and Tudor VIII)

Inglismaa kuningal Henry VIII-l (1491-1547) oli vanem vend Arthur  (1486-1502) ning kaks õde: Margaret (1489-1541) ning Mary (1496-1533). Margaret Tudor abiellus Šotimaa kuninga James IV-ga, Mary Prantsuse kuninga Louis XII-ga ning Henry oma vanema venna lese Aragóni Katariinaga (1485-1536). Raamatu pealkiri viitabki neile kolmele kuningannale ning jutustajaks on Margaret.
Tänapäevases tõlgenduses on Margaret õnnetus abielus naine, kes tahab ise oma elu kontrollida, petjast mehest lahutada ning laste hooldusõigust endale saada, kuid see ei õnnestu. Lisaks kuulub ka kontroll finantside üle ainult seaduslikule abikaasale. Seda kõike teades pidanuks mul Margaretist kahju olema, kuid ei olnud, sest Gregory esitab teda tujuka, ebameeldiva inimesena. Ta on ärahellitatud ja uhke printsess, kelle ainukeseks elueesmärgiks on Maryst ja Katariinast parem olla. Täpselt selline isik, kelle puhul ütleks, et paras talle.
See pole parim Gregory raamat, mida ma lugenud olen. Ebameeldivast peategelasest võib veel mööda vaadata, kuid raamatu suurimaks puuduseks on pikkus. Autor on  tahtnud palju sisse panna ning teine pool, kus kirjeldatakse Margareti katseid abielulahutust saada, läks väga igavaks. Lehekülgede kaupa ei toimunud muud, kui Henry-Mary-Katariina utsitavad Margareti Archibaldiga ära leppima, sest "mida Jumal on kokku pannud, seda ei tohi inimene lahutada", kuid Margaret ajab sõrgu vastu ning asi venib ja venib. Lõpuks saab ta lahutuse ja vaevalt kui tint dokumendil kuivanud on, on ta juba järgmisega abielus.
Võib lugeda, kuid mind isiklikult jättis Margaret Tudori isik juba enne külmaks ning see ei muutunud ka pärast raamatu lugemist. Aragóni Katariina tundus hoopis huvitavama tegelasena. 

pealkiri: "Three Sisters, Three Queens"

autor: Gregory, Philippa

keel: inglise

kirjastus: Touchstone

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 556
ilmumisaasta: 2016

ISBN-10: 1476758573
ISBN-13: 9781476758572

saksa keeles: "Wolfsschwestern"

eesti keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 2.5/5 

Philippa Gregory "The Boleyn Inheritance" (Plantagenet and Tudor X)

Tegemist on järjega Philippa Gregory eelmisele Boleyni raamatule ja sündmused leiavad aset mõned aastad pärast "The Other Boleyn Girl-s" kirjeldatut. Raamatus räägivad oma lugu kolm väga erinevat naist - Henry VIII neljas (Anne) ja viies naine (Catherine) ning Anne Boyleni venna George'i lesk, Jane.
Henry VIII kolmas naine, Jane Seymor, kellega ta pärast Anne'i hukkamist abiellus, suri pärast sünnitust ning kuningas asus uut kuningannat otsima. Sel korral valis ta poliitilistel põhjustel välja saksa soost neiu Kleve Anne'i. Naine oli Henryle ebameeldiv ning viimane üritas abielulepingut tühistada. Anne kirjutaski vajalike paberitele alla ja arvatavasti päästis sellega oma elu. Ta jäi Inglismaale elama ning sai endale nö. kuninga õe rolli.
Henry viiendaks abikaasaks sai Catherine Howard, kes sai kuninganna olla vaid 16 kuud. Selgus, et ta oli vananevale kuningale truudusetu ning teda karistati pea maharaiumisega.  Gregory esitleb Catherine'i naiivse ning lõbujanulisena.  

Kolmandaks jutustajaks on Jane Boleyn ehk Leedi Rochford. Jane oli abielus George Boleyniga  ning ta nimi jooksis eelmisest raamatust läbi, kust ta jäi meelde uudishimuliku, tüütu ja ebameeldiva naisena. Selgub, et Janel oli tookordsetes sündmustes suur osa, ta andis Anne'e ja George'i vastu tunnistusi ning pääses seeläbi ise eluga. Nüüd on ta õukonnas tagasi ning teenib kuninga neljandat ja  viiendat naist. Jane  hukati koos Catherine Howardiga, sest aitas kuningannal armukesega sidet pidada.     
Kuigi kolmest perspektiivist kirjutatud lugu oli natuke segav lugeda, sest pidin järge pidama, kes kolmest parasjagu "räägib", oli see ka huvitav, sest Gregory kirjeldab hästi, mis juhtus pärast Anne ja George hukkamisi ning kuidas elu edasi läks. Kahjuks jäi mulje, et kuigi võimumängudes osalejad olid teised, ei olnud õukonnas eriti midagi muutunud. 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Das Erbe der Königin"

Goodreadsi hinnang: 4/5

Philippa Gregory "The Other Boleyn Girl" (Plantagenet and Tudor IX)

Käesolevat raamatut soovitas mulle sõbranna juba umbes kümme aastat tagasi. Ta rääkis "The Other Boleyn Girl-ist" lausa ülivõrdes, aga tookord ei lugenud ma kuigi palju ajaloolisi romaane ja nii see läbilugemata talle tagasi läkski. Vahepeal olen nimetatud žanris rohkem sees ja oli aeg nö. vana võlg kustutada.
Anne Boleyni (1533-1536) ja Henry VIII (1509-1547) lugu peaks küll igale vähegi ajalooga kursis olevale inimesele tuttav olema, aga kui te veel ei tea, siis Anne Boleyn oli Inglismaa kuninga Henry VIII teine naine, kes esimese naise Aragoni Katriina pmt. troonilt maha lükkas. Kui Anne ei suutnud kuningale meessoost troonipärijat sünnitada, siis püüdis Henry VIII leida võimalusi naisest vabanemiseks ning uuesti abiellumiseks. Ta süüdistas abikaasat riigireetmises, abieluvälistes suhetes ja seksuaalses väärteos ning nende kuritegude eest karistati Anne Boleyni surmanuhtlusega. Henry VIII abiellus Jane Seymouriga.
Autor on valinud jutustajaks Anne õe Mary, kes oli samuti Henry VIII armuke ning oletatavasti ta kahe lapse ema (ajalooallikad pole isa suhtes ühisel seisukohal). 

Kahjuks olin enne selle raamatu kallale asumist juba lugenud Hilary Manteli "Wolf Halli" ja näinud ka raamatu põhjal tehtud BBC telesarja. Nii oli mul loost juba oma nägemus ja näitlejate näod silme ees. Loomulikult ei tea ma, kus oli tõde, kuid mulle ei meeldinud Gregory tõlgendus, et Anne ja Henry vahel polnud natukenegi mõlemapoolset armastust. Ta esitab Anne'i väga atraktiivse ja intelligentse naisena, kes perekonna käsul kuninga ära võrgutab ning tema võimu oma huvides ära kasutab. Vana romantikuna oleksin tahtnud uskuda, et nende vahel oli veidigi armastust, aga ju polnud see 16. sajandil lihtsalt kombeks.

eesti keeles: "Teine Boleyini tüdruk I-II"

saksa keeles: "Die Schwester der Köningin"

Goodreadsi hinnag: 3/5