Sarah M. Eden "Seeking Persephone" (I)

Adam on ülirikas, aga väga ebameeldiv härrasmees, kes otsustab abielluda. Ei, sugugi mitte armastusest, vaid puht praktilisel põhjusel, sest kui tal endal järeltulijaid pole, pärib kogu ta varanduse suvaline sugulane. Pruudiks leiab ta vaesunud perekonnast neiu Persephone, kes on isa ja õdede-vendade elujärje parandamise nimel abieluga nõus.

Kuna seda raamatut võrreldakse nii "Uhkuse ja eelarvamuse" kui Kaunitari ja koletise" muinasjutuga, siis pole loo edasine areng lugejale kindlasti mingi üllatus. Adam "sulab" ning Persephone armastab teda vaatamata okkalisele iseloomule ning armilisele näole. 

Tegemist on ülipuhta romantikaga, kus ei toimu mitte midagi ebasündsat, vaid natuke käehoidmist ning paar suudlust. Näib, et kumbki osapool pole päris täpselt taibanud, mis selle ebavõrdse abielu eesmärk oli ja kuidas pärijateni jõutakse. Siinkohal võib muidugi mu arvamust kritiseerida, et ega ka "Uhkuse ja eelarvamuse" tegelased käehoidmisest kaugemale jõudnud, aga Sarah M. Eden pole Jane Austen, nii et ma võib natuke viriseda küll. 

See, et ma selle raamatu lugemiseni (ja sarja vaatamiseni) jõudsin, on ehe näide reklaami mõjust. Kui sulle siinkohal nimetamata jäävas sotsiaalmeedias kogu aeg midagi ette söödetakse, siis lõpuks annad alla.

Mul on väga raske otsustada, kumb kahest oli halvem, raamat või selle põhjal tehtud neljaosaline sari, aga teate olukorda, kus asi on nii halb, et muutub heaks? Tegelikult vist muidugi ei muutu, aga nunnu loo puhul annad puudujäägid andeks. 

Mis seal salata, kriitikale vaatamata nautisin mõlemat ning poetasin isegi mõned pisarad.

pealkiri: "Seeking Persephone"

autor:  Eden, Sarah M.

kirjastus: Shadow Mountain
lehekülgede arv: 288

ilmumisaasta: 2026 (esmatrükk 2011)

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 

Melissa Albert "The Children"

Kuulus lastekirjanik Edith Sharpe elas oma mehe ja kahe lapsega sügaval metsa sees ning lõi oma lugejate jaoks imelise võlumaailma, mille peategelasteks olid ta oma lapsed. Raamatusari jäi lõpetamata, sest Edith koos abikaasaga hukkusid tulekahjus, lapsed õnneks pääsesid.

Aastakümneid hiljem kirjutab tütar Guinevere oma lapsepõlvest raamatu. See protsess tuletab lapsemälestused meelde ja nii saab ka lugeja teada, mis seal metsamajakeses tegelikult juhtus.

Pettusin. Sisekirjelduse järgi ootasin hoopis midagi muud. Polnud ei põnev ega hirmus, pigem laialivalguv ja segane.

Kuid annan plusspunktid selle eest, et autor kirjeldas, mis juhtub, kui fännide nägemuses pärielu ja väljamõeldu segamini lähevad. Siin tegi ema kirjanikuna, kas teadmatusest või hoolimatusest ülisuure vea ning kirjutas oma lapsed raamatutegelasteks. Ta ei muutnud laste juures midagi, jättis neile isegi samad nimed. Andunud fännid hakkasid nende koju tungima ning ei suutnud mõista, et need on päris lapsed, kes ei taha lugejatega suhelda. 

Mulle meenus netiavarustest hiljuti nähtud videod, kus "Videviku" lugejate noorem põlvkond ei jäta filmis kasutatud Cullenite maja praegusi elanikke rahule. Vaatamata eravaldust märgistavatele siltidele, püüavad nad ikka majale lähemale hiilida ja ei mõista, miks omanikud tähelepanust vaimustuses pole.

Pigem siiski ei soovita.

pealkiri: "The Children"

autor: Albert, Melissa

kirjastus: William Morrow
lehekülgede arv: 416

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: Mutters Kinder

Goodreadsi hinnag: 2/5 

C. K. McDonnell "This Charming Man" (II)

Kas teate neid raamatulehekülgedelt ja kinolinalt tuttavaid verejanulisi, aga enamasti üliseksikaid vampiire? Neid ei ole olemas. Kõik muud legendidest tuttavad tegelased on, aga vat vampiire pole, vähemalt nii väidetakse. Aga kuidas siis selgitada, et Manchesteris vampiirid ringi liiguvad ja ilmsüütuid inimesi jahivad? 

Ärge muretsege, "Kummaliste sõnumite" meeskond selgitab seda vastuolu ning toob teieni põhjaliku uurimistöö tulemused. 

PS. Järelduste teadasaamiseks tuleb raamat läbi lugeda. 

 

pealkiri: "This Charming Man"

autor:  McDonnell, C. K.

kirjastus: Bantam Press
lehekülgede arv: 497

ilmumisaasta: 2022

eesti keeles: "See võluv mees"
saksa keeles: "This Charming Man"

Goodreadsi hinnag: 5/5

Heba Al-Wasity "Weavingshaw"

Leena Al-Sayer'i vend Rami on haige. Ravimi hankimiseks ei Leenal muud üle kui Saint of Silence'i ehk vaikuse pühaku jutule minna. Viimane vahetab saladusi raha vastu ning karistab inimesi, kes talle valetada püüavad, väga karmilt. Küllap on ka nii, et mida suurem saladus, seda rohkem on see väärt. 

Leena saladuseks on, et ta näeb vaime. Sellest kuuldes pakub pühak talle kahte tehingut. Üks neist annab Ramile ravimi, teine Leenale endale. Lepingus on ka punkt, et neiu jääb pühaku teenistusse, kuni on leidnud Weavingshaw viimase omaniku Percival Avoni vaimu. Miks see oluline on, selgub loo arenedes.

Algus oli nii lahe. Mulle meeldis raamatu araabiamaadest inspireeritud õhustik. ning kuna pühak ja Leena on praktiliselt ühevanused (kahekümnendates ehk), oli õhk pinget täis. Ma nii kibelesin edasi lugema, kuid teises pooles läks lugu täiesti allamäge. Kogu asi oli segane ning pühak oleks kui peapõrutuse saanud ning unustanud, kes ta on.  

Raamatu alguse nimel olen siiski nõus ka teist osa lugema. Kuskilt jäi silma, et see olevat kavas.

pealkiri: "Weavingshaw"

autor: Al-Wasity, Heba

kirjastus: Fairyloot 
lehekülgede arv: 458

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Weavingshaw"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

Carley Fortune "Our Perfect Storm"

 

Frankie ja George on aastaid parimad sõbrad olnud. Nad tutvusid, kui mõlemad olid alles kaheksa aastased (kõigi lähedaste suureks imestuseks ei kasvanud sellest sõprusest kunagi midagi rohkemat välja). Kui Frankie enne pulmi maha jäetakse, on just George see, kes üritab teda depressioonist välja tõmmata ning koos minnakse "pulmareisile". Kõige eest on ju juba makstud ning oleks kahju sel raisku minna lasta. 

See oli minu jaoks esimene Carley Fortune raamat. Kuigi rand ning vaalad pole minu teema, olen väga rahul, et tegevuskohaks polnud mingi Usa väikelinna kohvipood. Mulle meeldisid tagasivaated peategelaste sõpruse kujunemisele ning nende paarisuhe ei tulnud ei üllatusena ega liiga kiiresti. Tsiteerides Harry't filmist "When Harry Met Sally": "Ma tulin täna õhtul siia, sest kui sa mõistad, et tahad terve oma ülejäänud elu kellegiga koos veeta, siis sa tahad, et ülejäänud elu algaks nii ruttu kui võimalik". ("I came here tonight because when you realize you want to spend the rest of your life with somebody, you want the rest of your life to start as soon as possible.").  

Nautisin lugemist väga ja loen sama autori sulest kindlasti midagi veel.

 

pealkiri: "Our Perfect Storm"

autor: Fortune, Carley

kirjastus: Berkley
lehekülgede arv: 416

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der Sturm zwischen uns"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

Allen Levi "Theo of Golden"

Kuskil Usa lõunaosariikides asuvasse Goldeni linna tuleb võõras, kaheksakümnekuueaastane mees Theo. Ta näeb kohviku seinal olevaid külastajate portreesid ning otsustab need ükshaaval ära osta ning modellidele kinkida. Kohtumispaigaks on purskaevuäärne pink. Tänu Theole kohtub ka lugeja väga erinevate inimestega. Mõni lihtsalt võtab pildi ja jookseb minema, teistel on aega rohkem istuda ning rääkida ja viimastest kasvavad välja uued sõbrussuhted. 

"Theo of Golden" on raamat, mida väga paljud mu tutvusringkonnas, on kas lugenud, lugemas või mulle soovitamas. Kui soovitusega kaasneb kommentaar, et see on parim raamat, mida ma kunagi lugenud olen ning lubadus helgest ja meeleolutõstvast emotsioonist, siis teeb see mu natuke skeptiliseks. Aga kuna see on mu raamatuklubi raamat ja mulle meeldis mõte purskaevu kõrval kohtumisest, lugesin läbi.

Üks detail, mida kuskil ei mainita, on et tegemist on kristliku ilukirjandusega. Võibolla on just sellest tulenevalt Theo ebausutavalt liiga hea. Vaid ühel korral, kui ta kellegi peale vihastab, tuleb ta inimlikum külg välja. Kristlik komponent iseenesest sobis looga, sest tegelaste teekond usuni tundus loogiline ja usutav, aga Thoe pühakulaadne olemus tõi mu arvamust allapoole. Kuid võib olla on just see detail, mis teistele lugejatele meeldib ning arvamused Goodreadsis kõrgele ajab.

Tunnen ka, et mitmes kohas oleks võinud toimetaja raamatut natuke lühemaks kärpida. 

Loetav? Jah. Parim raamat? Ei. Soovitan? Jään vastuse võlgu. 

pealkiri: "Theo of Golden"

autor:  Levi, Allen

kirjastus: Allen Levi
lehekülgede arv: 399

ilmumisaasta: 2023

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Theo in Golden"

Goodreadsi hinnag: 3/5

Pirkko Saisio "Passioon"

Mõnikord unistan sajandeid vanu esemeid nähes, et need rääkida suudaksid, sest kui palju huvitavat ja põnevat nad oma eelmiste omanike kohta jutustaksid. Autor näib mängivat sama mõttega, sest raamatu erinevad lood ning tegelased seovad ühtseks tervikus kalliskivid, mis 16, sajandi Firnezest eelmise sajandi Helsingisse jõuavad. Vahepeal põigatakse isegi Haapsallu.

"Passioon" on väga mahukas lugemine, mis pakub igale lugejale midagi, siin on nii ajalugu, seiklust, armastust, kui põnevust. Lugesin loo haaval ning pikalt. Seda raamatut ei saagi kiiresti lugeda, sest kõikide tegelaste lood on põhjalikult lahti kirjutatud ning vajavad süvenemist. 

Tervikuna meeldis mulle väga, kuid kõik osad polnud ühtemoodi köitvad. Näiteks Eesti lugu tundus kontekstist väljas olevat, millest on natuke kahju. Kuid see oli vaid väike osa teosest ja mu üldhinnangut ei muuda. Soovitan!

pealkiri: "Passioon"

autor: Saisio, Pirko

tõlkija: Tael, Triin

kirjastus: Varrak
lehekülgede arv: 720

ilmumisaasta: 2024 (esmatrükk 2021)

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Simone St. James "The Book of Cold Cases"

Nelikümmend aastat tagasi tapeti Oregonis, Claire Lake's püstolilaskudega kaks meest. Politsei pidas süüdlaseks noort ja rikast Beth Greeri, kuid naine tunnistati kohtus süütuks ning õiget mõrvarit pole siiani üles leitud.

Shea Collins peab true crime kodulehte ning Bethiga oma töö kaudu kohtudes (Shea töötab arstikabineti vastuvõtus) otsustab ta käest intervjuud küsida. Viimane on nõus ning nii saab alguse kõhedusttekitav tondilugu, sest minevik on Bethi kodus reaalselt esindatud - majas pole seitsmekümnendatest alates midagi muutunud ning endised elanikud pole vist samuti välja kolinud.

Raamat algas huvitavalt ning kaasahaaravalt, kuid poole peal muutis lugu suunda ning minu jaoks oli see suur pettumus, sest edasine oli ettearvatav. Lõpuks läks see küll algsele rajale tagasi, aga selleks ajaks oli juba liiga hilja ja mu arvamus teosest langenud.

Autori kirjutamisstiil mulle iseenesest meeldis ja arvan, et loen ta kirjutatut veel.

pealkiri: "The Book of Cold Cases"

autor: St. James, Simone

kirjastus: Berkley
lehekülgede arv: 344

ilmumisaasta: 2022

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Caro Claire Burke "Yesteryear"

Ameerikas eksisteerivad ülikonservatiivsed, patriarhaalseid vaateid esindavad kristlikud usulahud, mille järgijate silmis on naiste ülesandeks lapsi sünnitada, kodu eest hoolitseda ning mehele-jumalale alluda. Iseseisvalt mõelda pole naistel vaja, sest mehed teevad selle töö ära. Võiks arvata, et niisugused seiukohad elavad kuskil teiste eest varjatult, kuid tegelikult on need väga avalikult esindatud. Eriti kui tead, mida otsida.

Selliste arusaamade taustal õilmitseb ka traditsioonilise kristliku valge naise ideaal, nö. tradwife. See on idealiseeritud versioon minevikust, kus soorollid olid "õigesti" jaotatud. Mees ajab oma asja, aga naine teeb kõik kodused tööd, hoolitseb talu eest, küpsetab-keedab kõike nullist, õpetab oma lapsi (kes on loomulikult koduõppel) ning näeb seejuures üliseksikas ja malbe välja. Sotsiaalmeediast leiab mitmeid niisugust elustiili esinevaid kanaleid. 

Raamatu peategelane Natalie on tradwife, kellele kuuluvad üliedukad sotsiaalmeediakontod, mille vaatajanumbrid talle kenakese rahasumma sisse toovad. Ühel päeval ärkab Natalie üles ning avastab, et on ajas 1805. aastasse sattunud ning peab tõestama, et ta tõepoolest suudab niisugust primitiivset elu elada nagu ta oma videotes kujutas.

See raamat jättis mu sõnatuks. Autor kirjeldab väga tabavalt praeguse Ameerika ühiskonna (minu silmis) valupunkte ning teemasid, mis mu tõsiselt välja vihastavad. Lugedes tundsin nii äratundmist, kui jõuetut viha. Minu jaoks väga oluline raamat, paljude jaoks kindlasti täielik rämps.

pealkiri: "Yesteryear"

autor: Burke, Caro Claire

kirjastus: Knopf
lehekülgede arv: 400

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Yesteryear"

Goodreadsi hinnang: 5/5

M.L. Stedman "A Far-Flung Life"

1958. aasta Austraalias elab lambakasvatajatest MacBride'ide perekond. Peres kasvab kolm poega ja tütar. Traagilise autoavarii tulemusena saavad isa ning kaks poega surma. Noorim poeg Matt jääb küll ellu, kuid kannatab mälukaotuse all ning püüab pärast haiglast kojusaamist oma elu kildudest uuesti kokku panna. 

Raamat on jagatud kaheks osaks ning esimese osa lõpus juhtub midagi väga traagilist. Autor paneb lugeja moraalse dilemma ette, sest objektiivselt võttes on juhtunu täiesti vale. Samas oled selleks hetkeks juba tegelastega tuttav ning elad neile kaasa. Nii võib juhtunut vaadata ka kui ühest halvast otsusest alguse saanud laviiniga, mille kulgu polnud enam võimalik peatada. Lugeja hinnangust juhtunule sõltub suuresti ka see, kas ta loeb edasi või mitte. 

Mul oli seda teost väga raske hinnata. Oli huvitav, sest sündmuste toimumise asukoht pole kirjanduses tihti esindatud, kuid süžee ise pole asukohapõhine. Sama lugu võinuks juhtuda ükskõik kus. Kuigi hinnangut on raske anda, ei lähe see lugu mul niipea meelest.

Olin selle postituse kirjutamisel meelega hägune, sest ei taha tulevase lugeja jaoks midagi rikkuda.

pealkiri: "Far-Flung Life"

autor: Steadman, M.L.

kirjastus: Scribner
lehekülgede arv: 448

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Ein weites Leben"

Goodreadsi hinnag: /5