Fran Fabriczki "Porcupines"

Raamatus jookseb paralleelselt kaks ajaliini. 1990. aastal tuleb kaheksateistkümneaastane ungarlanna Szonja Imre Usasse õele ja ta perele külla ning otsustab Ameerikasse jäädagi. 2001. aastal on Szonja perekonna toeta üksikema, kelle tütar Mila otsustab oma käe peal isa otsima hakata.

Mulle meeldis 1990. aasta liin rohkem ning tolle aja Szonja oli samuti sümpaatsem. Suutsin tema ja ta õde eneseotsinguid palju paremini mõista, kui hilisemat üksikemana hakkamasaamist. 

Goodreadsis on selle raamatu keskmine hinne päris madal, aga mulle meeldis.

pealkiri: "Porcupines"

autor: Fabriczki, Fran

kirjastus: S&S/Summit Books
lehekülgede arv: 320

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

Monica Wood "How to Read a Book"

Violet on noor naine, kes purjus peaga sõites tappis inimese. Ta kandis oma vanglakaristuse ära ja nüüd peab oma eluga kuidagi edasi minema. Endise vangina ja teiste inimeste toetuseta, pole see kerge ja Violet on kahjuks täiesti üksi jäetud.

Raamat otsib vastust küsimusele, kuidas edasi elada edasi pärast seda, kui oled teinud oma elu suurima vea. Kahjuks heast ideest ning originaalsetest tegevuspaikadest üksi ei piisa, et ka tulemus hea oleks. Vangla raamatuklubi on ju iseenesest hea mõte, aga miks panna need vaesed inimesed klassikat lugema? Papagoid ülikooli laboris? Kuna mulle ei meeldi ei Salinger ega suuremat sorti linnud, siis ei istunud ka see osa raamatust üldse.

Lugesin lõpuni vaid seepärast, et lõpuks jõudsid kinnipeetavad oma klubis Mastersi "Spoon Riveri" juurde välja ja see on üks mu lemmikutest. Lõppkokkuvõttes oli mul muidugi hea meel, et Violet sai oma elu järje peale, kuid teekonna sinnani oleks meelsasti lugemata jätnud.

Ei soovita.

"Theo of Golden" with 

pealkiri:  "How to Read a Book"

autor: Wood, Monica

kirjastus: Mariner Books
lehekülgede arv: 280

ilmumisaasta: 2024

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2/5 

Nelio Biedermann "Lázár"

"Lázáris" kirjeldatakse Ungari perekonna lugu 20. sajandil. Peategelaseks on Lajos Lázár, kelle sünniga raamat algabki, aga muus osas on see lihtsalt ühe perekonna saatuse ja elu kirjeldus väga tormistel aastakümnetel. 

Sisu täpsemal kirjeldamisel jään hätta, aga võibolla aitab mu abitust mõista see, et "Lázár" meenutas mulle "Sadat aastatat üksildust" ja seda raamatut ei oskaks ma samuti selgitada. Kuid olin esimestest lehekülgedest võlutud, midagi haaras nii tugevasti endasse, et veetsin iga vaba hetke lugedes.

pealkiri: Lázár

autor: Biedermann, Nelio

kirjastus: S&S/Summit Books
lehekülgede arv: 272

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: ilmumas
saksa keeles: Lázár

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

Sarah M. Eden "Seeking Persephone" (I)

Adam on ülirikas, aga väga ebameeldiv härrasmees, kes otsustab abielluda. Ei, sugugi mitte armastusest, vaid puht praktilisel põhjusel, sest kui tal endal järeltulijaid pole, pärib kogu ta varanduse suvaline sugulane. Pruudiks leiab ta vaesunud perekonnast neiu Persephone, kes on isa ja õdede-vendade elujärje parandamise nimel abieluga nõus.

Kuna seda raamatut võrreldakse nii "Uhkuse ja eelarvamuse" kui Kaunitari ja koletise" muinasjutuga, siis pole loo edasine areng lugejale kindlasti mingi üllatus. Adam "sulab" ning Persephone armastab teda vaatamata okkalisele iseloomule ning armilisele näole. 

Tegemist on ülipuhta romantikaga, kus ei toimu mitte midagi ebasündsat, vaid natuke käehoidmist ning paar suudlust. Näib, et kumbki osapool pole päris täpselt taibanud, mis selle ebavõrdse abielu eesmärk oli ja kuidas pärijateni jõutakse. Siinkohal võib muidugi mu arvamust kritiseerida, et ega ka "Uhkuse ja eelarvamuse" tegelased käehoidmisest kaugemale jõudnud, aga Sarah M. Eden pole Jane Austen, nii et ma võib natuke viriseda küll. 

See, et ma selle raamatu lugemiseni (ja sarja vaatamiseni) jõudsin, on ehe näide reklaami mõjust. Kui sulle siinkohal nimetamata jäävas sotsiaalmeedias kogu aeg midagi ette söödetakse, siis lõpuks annad alla.

Mul on väga raske otsustada, kumb kahest oli halvem, raamat või selle põhjal tehtud neljaosaline sari, aga teate olukorda, kus asi on nii halb, et muutub heaks? Tegelikult vist muidugi ei muutu, aga nunnu loo puhul annad puudujäägid andeks. 

Mis seal salata, kriitikale vaatamata nautisin mõlemat ning poetasin isegi mõned pisarad.

pealkiri: "Seeking Persephone"

autor:  Eden, Sarah M.

kirjastus: Shadow Mountain
lehekülgede arv: 288

ilmumisaasta: 2026 (esmatrükk 2011)

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 

Melissa Albert "The Children"

Kuulus lastekirjanik Edith Sharpe elas oma mehe ja kahe lapsega sügaval metsa sees ning lõi oma lugejate jaoks imelise võlumaailma, mille peategelasteks olid ta oma lapsed. Raamatusari jäi lõpetamata, sest Edith koos abikaasaga hukkusid tulekahjus, lapsed õnneks pääsesid.

Aastakümneid hiljem kirjutab tütar Guinevere oma lapsepõlvest raamatu. See protsess tuletab lapsemälestused meelde ja nii saab ka lugeja teada, mis seal metsamajakeses tegelikult juhtus.

Pettusin. Sisekirjelduse järgi ootasin hoopis midagi muud. Polnud ei põnev ega hirmus, pigem laialivalguv ja segane.

Kuid annan plusspunktid selle eest, et autor kirjeldas, mis juhtub, kui fännide nägemuses pärielu ja väljamõeldu segamini lähevad. Siin tegi ema kirjanikuna, kas teadmatusest või hoolimatusest ülisuure vea ning kirjutas oma lapsed raamatutegelasteks. Ta ei muutnud laste juures midagi, jättis neile isegi samad nimed. Andunud fännid hakkasid nende koju tungima ning ei suutnud mõista, et need on päris lapsed, kes ei taha lugejatega suhelda. 

Mulle meenus netiavarustest hiljuti nähtud videod, kus "Videviku" lugejate noorem põlvkond ei jäta filmis kasutatud Cullenite maja praegusi elanikke rahule. Vaatamata eravaldust märgistavatele siltidele, püüavad nad ikka majale lähemale hiilida ja ei mõista, miks omanikud tähelepanust vaimustuses pole.

Pigem siiski ei soovita.

pealkiri: "The Children"

autor: Albert, Melissa

kirjastus: William Morrow
lehekülgede arv: 416

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: Mutters Kinder

Goodreadsi hinnag: 2/5 

C. K. McDonnell "This Charming Man" (II)

Kas teate neid raamatulehekülgedelt ja kinolinalt tuttavaid verejanulisi, aga enamasti üliseksikaid vampiire? Neid ei ole olemas. Kõik muud legendidest tuttavad tegelased on, aga vat vampiire pole, vähemalt nii väidetakse. Aga kuidas siis selgitada, et Manchesteris vampiirid ringi liiguvad ja ilmsüütuid inimesi jahivad? 

Ärge muretsege, "Kummaliste sõnumite" meeskond selgitab seda vastuolu ning toob teieni põhjaliku uurimistöö tulemused. 

PS. Järelduste teadasaamiseks tuleb raamat läbi lugeda. 

 

pealkiri: "This Charming Man"

autor:  McDonnell, C. K.

kirjastus: Bantam Press
lehekülgede arv: 497

ilmumisaasta: 2022

eesti keeles: "See võluv mees"
saksa keeles: "This Charming Man"

Goodreadsi hinnag: 5/5

Heba Al-Wasity "Weavingshaw"

Leena Al-Sayer'i vend Rami on haige. Ravimi hankimiseks ei Leenal muud üle kui Saint of Silence'i ehk vaikuse pühaku jutule minna. Viimane vahetab saladusi raha vastu ning karistab inimesi, kes talle valetada püüavad, väga karmilt. Küllap on ka nii, et mida suurem saladus, seda rohkem on see väärt. 

Leena saladuseks on, et ta näeb vaime. Sellest kuuldes pakub pühak talle kahte tehingut. Üks neist annab Ramile ravimi, teine Leenale endale. Lepingus on ka punkt, et neiu jääb pühaku teenistusse, kuni on leidnud Weavingshaw viimase omaniku Percival Avoni vaimu. Miks see oluline on, selgub loo arenedes.

Algus oli nii lahe. Mulle meeldis raamatu araabiamaadest inspireeritud õhustik. ning kuna pühak ja Leena on praktiliselt ühevanused (kahekümnendates ehk), oli õhk pinget täis. Ma nii kibelesin edasi lugema, kuid teises pooles läks lugu täiesti allamäge. Kogu asi oli segane ning pühak oleks kui peapõrutuse saanud ning unustanud, kes ta on.  

Raamatu alguse nimel olen siiski nõus ka teist osa lugema. Kuskilt jäi silma, et see olevat kavas.

pealkiri: "Weavingshaw"

autor: Al-Wasity, Heba

kirjastus: Fairyloot 
lehekülgede arv: 458

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Weavingshaw"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

Carley Fortune "Our Perfect Storm"

 

Frankie ja George on aastaid parimad sõbrad olnud. Nad tutvusid, kui mõlemad olid alles kaheksa aastased (kõigi lähedaste suureks imestuseks ei kasvanud sellest sõprusest kunagi midagi rohkemat välja). Kui Frankie enne pulmi maha jäetakse, on just George see, kes üritab teda depressioonist välja tõmmata ning koos minnakse "pulmareisile". Kõige eest on ju juba makstud ning oleks kahju sel raisku minna lasta. 

See oli minu jaoks esimene Carley Fortune raamat. Kuigi rand ning vaalad pole minu teema, olen väga rahul, et tegevuskohaks polnud mingi Usa väikelinna kohvipood. Mulle meeldisid tagasivaated peategelaste sõpruse kujunemisele ning nende paarisuhe ei tulnud ei üllatusena ega liiga kiiresti. Tsiteerides Harry't filmist "When Harry Met Sally": "Ma tulin täna õhtul siia, sest kui sa mõistad, et tahad terve oma ülejäänud elu kellegiga koos veeta, siis sa tahad, et ülejäänud elu algaks nii ruttu kui võimalik". ("I came here tonight because when you realize you want to spend the rest of your life with somebody, you want the rest of your life to start as soon as possible.").  

Nautisin lugemist väga ja loen sama autori sulest kindlasti midagi veel.

 

pealkiri: "Our Perfect Storm"

autor: Fortune, Carley

kirjastus: Berkley
lehekülgede arv: 416

ilmumisaasta: 2026

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der Sturm zwischen uns"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

Allen Levi "Theo of Golden"

Kuskil Usa lõunaosariikides asuvasse Goldeni linna tuleb võõras, kaheksakümnekuueaastane mees Theo. Ta näeb kohviku seinal olevaid külastajate portreesid ning otsustab need ükshaaval ära osta ning modellidele kinkida. Kohtumispaigaks on purskaevuäärne pink. Tänu Theole kohtub ka lugeja väga erinevate inimestega. Mõni lihtsalt võtab pildi ja jookseb minema, teistel on aega rohkem istuda ning rääkida ja viimastest kasvavad välja uued sõbrussuhted. 

"Theo of Golden" on raamat, mida väga paljud mu tutvusringkonnas, on kas lugenud, lugemas või mulle soovitamas. Kui soovitusega kaasneb kommentaar, et see on parim raamat, mida ma kunagi lugenud olen ning lubadus helgest ja meeleolutõstvast emotsioonist, siis teeb see mu natuke skeptiliseks. Aga kuna see on mu raamatuklubi raamat ja mulle meeldis mõte purskaevu kõrval kohtumisest, lugesin läbi.

Üks detail, mida kuskil ei mainita, on et tegemist on kristliku ilukirjandusega. Võibolla on just sellest tulenevalt Theo ebausutavalt liiga hea. Vaid ühel korral, kui ta kellegi peale vihastab, tuleb ta inimlikum külg välja. Kristlik komponent iseenesest sobis looga, sest tegelaste teekond usuni tundus loogiline ja usutav, aga Thoe pühakulaadne olemus tõi mu arvamust allapoole. Kuid võib olla on just see detail, mis teistele lugejatele meeldib ning arvamused Goodreadsis kõrgele ajab.

Tunnen ka, et mitmes kohas oleks võinud toimetaja raamatut natuke lühemaks kärpida. 

Loetav? Jah. Parim raamat? Ei. Soovitan? Jään vastuse võlgu. 

pealkiri: "Theo of Golden"

autor:  Levi, Allen

kirjastus: Allen Levi
lehekülgede arv: 399

ilmumisaasta: 2023

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Theo in Golden"

Goodreadsi hinnag: 3/5

Pirkko Saisio "Passioon"

Mõnikord unistan sajandeid vanu esemeid nähes, et need rääkida suudaksid, sest kui palju huvitavat ja põnevat nad oma eelmiste omanike kohta jutustaksid. Autor näib mängivat sama mõttega, sest raamatu erinevad lood ning tegelased seovad ühtseks tervikus kalliskivid, mis 16, sajandi Firnezest eelmise sajandi Helsingisse jõuavad. Vahepeal põigatakse isegi Haapsallu.

"Passioon" on väga mahukas lugemine, mis pakub igale lugejale midagi, siin on nii ajalugu, seiklust, armastust, kui põnevust. Lugesin loo haaval ning pikalt. Seda raamatut ei saagi kiiresti lugeda, sest kõikide tegelaste lood on põhjalikult lahti kirjutatud ning vajavad süvenemist. 

Tervikuna meeldis mulle väga, kuid kõik osad polnud ühtemoodi köitvad. Näiteks Eesti lugu tundus kontekstist väljas olevat, millest on natuke kahju. Kuid see oli vaid väike osa teosest ja mu üldhinnangut ei muuda. Soovitan!

pealkiri: "Passioon"

autor: Saisio, Pirko

tõlkija: Tael, Triin

kirjastus: Varrak
lehekülgede arv: 720

ilmumisaasta: 2024 (esmatrükk 2021)

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***