Daphne du Maurier "Rebecca"

Lugu on lühikokkuvõttes järgmine: rikas lesk Maxim de Winter kohtab noort varatut (ja läbi terve raamatu nimetut) neiut ja abiellub temaga. Värske abielupaar pöördub tagasi mehe Manderly mõisa ning meie nimetu jutustaja avastab, et nii maja, kui selles töötavad inimesed kannavad ikka veel Maximi esimese naise Rebecca pitserit.  
Parandage mind kui eksin, aga see oli üks esimesi, kui mitte päris esimene raamat, mis Varraku ajaviiteromaani sarjas ilmus. Mäletan, et lugesin "Rebeccat" 1993. aastal ja mulle üldse ei meeldinud. Nüüd kujutasin endale lugedes ette Downton Abbyst tuttavat maja ja lahistasin nutta. Mul oli sellest nimetust naisest raamatu esimeses pooles nii kahju ja siis sain ma vihaseks. Esiteks selle mehe peale, kes ei võta vaevaks selgitada, mis Rebeccaga juhtus ning ta asju majapidamisest ära ei korista ning teiseks jutustaja peale, kes kuuldes, et ta mees on mõrvar, ei jookse mitte karjudes minema, vaid rõõmustab, et mees tegelikult seda Rebeccat mitte kunagi ei armastanud.
See oli mul teine Daphne du Maurier raamat ja kuigi meeldis "Armastuse hingusest"oluliselt rohkem, tundub mulle üha enam, et ta ei kirjuta sümpaatseid tegelasi. Kõik on omamoodi kiiksuga. Sellegi poolest on mul ootamas veel vähemalt kaks raamatut, mida ma samalt autorilt lugeda tahan.

pealkiri: "Rebecca"
autor: du Maurier, Daphne

keel: eesti 
tõlkija: Virve Krimm

kirjastus: Varrak

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 362
ilmumisaasta:1993 (esmatrükk 1938)

ISBN-10: 9985807111
ISBN-13: 9789985807118
 

inglise keeles:"Rebecca"

saksa keeles: "Rebecca"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

Daphne du Maurier "Armastuse hingus"

Raamatu alguses tutvume väikese tüdruku Jane'ga, kelle suureks unistuseks on merd sõita. Kuid naistele pole see lubatud ja nii tulebki tal suureks kasvades traditsioonilise soorolli juurde jääda - abielluda ning lapsed saada.

Kui Jane'l sünnib poeg Joseph, siis on kohe selge, et see laps teostab ema kunagise unistuse ja läheb merele. Joseph on oma vendadest väga erinev, kirglik, julm, metsik ning taltsutamatu (meenutas "Vihurimäe" Heathcliffi) ja kuulab vaid ema sõna. Loomulikult saabki poisist laevakapten, kes täiskasvanuna on täpselt sama ebameeldiv inimene kui lapsena. Joseph Coombelt hüppab lugu üle ta pojale Christopherile ning lõppeb viimase tütre Jenniferiga. 

Lühidalt öeldes, mulle see raamat ei meeldinud. Üldjoontes oli see tavapärane ja mitte uudne, kuid kõige enam häiris mind Jane'i ja Josephi suhe. Nende kahe vastastikune armastus ja kiindumus oli nii suur, et mõjus ebaloomuliku ja perverssena.
Kuna  "Rebecca" mulle kunagi väga meeldis, siis tahtsin autori teisigi raamatuid lugeda ning seepärast alustasin käesolevaga, mis juba peaaegu 20 aastat riiulil oma järge ootas, kuid pettusin. Loodetavasti on järgmised paremad.

pealkiri: "Armastuse hingus"
autor: Du Maurier, Daphne
keel: inglise
tõlkija: Mare Tonts
kirjastus: Perioodika
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 336
ilmumisaasta: 1998 (esmatrükk 1931)
ISBN-13: 5797906570

inglise keeles: "The Loving Spirit"

saksa keeles: "Die Frauen von Plyn"

Goodreadsi hinnag: 1.5/5