Liz Moore "Pikk ergas jõgi"

Kaks õde. Üks neist politseinik (Mickey) teine narkomaan (Kasey) Philadelphia probleemne, sõltlasi täis Kensingtoni linnaosa. 

See on ühe keerulise perekonna väga valus lugu. Üks paremaid, aga ka emotsionaalselt raskemaid raamatuid, mida ma viimasel ajal lugenud olen. 

pealkiri: "Pikk ergas jõgi"

autor: Moore, Liz

tõlkija: Laur, Eve

kirjastus: Rahva Raamat

lehekülgede arv: 528

ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 2020)

inglise keeles: "Long Bright River"
saksa keeles: "Long Bright River"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Abby Jimenez "Just for the Summer" (III)

Justin on kui äraneetud - iga tüdruk, kellega tal on suhe, leiab pärast nende lahkuminekut selle "õige". Meeltesegaduses kirjutab ta oma probleemist Redditis ning lõpuks teavad sellest kõik, kes vähegi internetis ringi liiguvad. Tema lugu juhtub lugema ka medõde Emma, kes arvab endal sama needust peal olevat. Loogikat kasutades on ju mõistetav, et kui nad teineteisega natuke aega käiksid, siis pärast lahkuminekut leiaksid nad mõlemad oma hingesugulased.

Mõeldud tehtud, Emma tuleb suveks Justini lähedale tööle ning nad on suveromanssiks valmis. Asi ei lähe muidugi plaanide kohaselt.

Tegelastest meeldis Justin väga, Emma jäi natuke pealiskaudseks. Teistsuguse žanri  puhul oleksin eelistanuks ma teistsugust lõppu, sest minu jaoks polnud usutav, et Emma oma pikaajalisest traumast vaid lühikese teraapiaga välja tuleb. Kuid armastustomaani puhul on selge, et paar peab uuesti kokku saama.

Kuigi põhitähelepanu on armastusel, käsitletakse siin ka päris tõsiseid ja valulikke teemasid, mis võivad mõnele lugejale rasked olla. Samas tasakaalustas huumor selle ilusti ära. Mulle väga meeldis. 

pealkiri:  "Just for the Summer"

autor: Jimenez, Abby

kirjastus: BOTM
lehekülgede arv: 432

ilmumisaasta: 2024

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Just for the Summer"

Goodreadsi hinnag: 5/5

Lydia Sandgren "Kogutud teosed"

Teismeliseeast sõbrad Martin ja Gustav. Esimene neist on kirjaniku-, teine kunstnikuhakatis. Martin unistab oma suurest teosest küll edasi, kuid taipab, et pere unistustega ülal ei pea ning alustab koos sõbraga kirjastusäri. Gustavist saabki kuulus kunstnik. Liimiks kahe mehe vahel on Cecilia - Martini naine ja Gustavi muusa. 

...kuid ühel päeval on Cecilia kadunud ja keegi ei tea, mis temast sai või kuhu ta läks. On ta elus või surnud? Ja mõnes mõttes keegi ei hooli ka, elu läheb ju edasi. Mina ka ei hoolinud, sest ta ei meeldinud mulle eriti, oli selline külm, kauge ja kummaline tegelane.

"Kogutud teosed" väljendab mu jaoks igapäevase elu ilu. Lydia Sandgren oskab isegi toidutegemisest ja töölkäimisest nii kaasahaaravalt kirjutada, et loed ja naudid. Mulle meeldis, kuid tundsin, et pean tarbima väikestes kogustes, see pole raamat, mida ühe hooga läbi lugeda suudan. Meeleolult meenutas mulle natuke varasemalt loetud Ewald Arenzi "Suurt suve", sest siingi on kesksel kohal suureks kasvamine ja oma koha ning suuna leidmine. Julgen öelda, et kui meeldis üks, siis meeldib ka teine.

pealkiri: "Kogutud teosed"

autor: Sandgren, Lydia

tõlkija: Mäe, Ene

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 688

ilmumisaasta: 2022

ISBN-13: 9789916125410

inglise keeles: "Collected Works"
saksa keeles: "Gesammelte Werke"

Goodreadsi hinnag: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Anne Berest "The Postcard"

Autori emale Léliale saabus 2003. aastal postkaart, millele on kirjutatud vaid saaja nimi-aadress ja neli nime - Ephraïm, Emma, Noémie ja Jacques. Need nimed on Léliale tuttavad, esimesed kaks on ta vanavanemad ja teised ta tädi ning onu. Kõik neli hukkusid 1942. aastal Auschwitzis. Pere kolmas laps, Lélia ema, Myriam pääses laagrisse saatmisest vaid õnneliku juhuse läbi.

Viisteist aasta hiljem otsustab Anne Berest selle postkaarti üles kaevata ning lõpuks välja selgitada, kes selle saatis ja miks. Järgneb lugu Rabinovitchide perekonnast, kes püüdis maailmas oma kohta leida ja rahulikku elada. Nad põgenesid pärast revolutsiooni Venemaalt, elasid vahepeal nii Lätis kui Palestiinas ja lõpetasid Prantsumaal, kust nad Auschwitzi viidi.

Ühelt poolt on see õnnetu, jõhkralt mõrvatud juudi perekonna lugu, kuid samas räägib see ka Myriamist, kes peab oma ellujäänu staatusega edasi elama. Ja paralleelselt oma perekonna tausta uurimisega, otsib Anne tegelikult ka iseennast. Nende peres pole religioon kunagi mingit rolli mänginud, ta pole end kunagi juudina teadvustanud ega selle kultuuriga üldse tuttav. Mis tähendab olla juut maailmas, kus isegi pärast sõja lõppu pole juudiviha kuhugi kadunud?

See ongi Anne Beresti perekonna lugu (kui internetist otsite, siis leiate ka pildi postkaartist, millest see otsing alguse sai). Kindlasti segas ta siia ka ilukirjandusliku osa,  sest juhtunud sündmuste osalised pole enam elavate kirjas, kuid tulemuseks on terviklik ja väga hea raamat. "The Postcard" saab minult poolt kindla soovituse.

pealkiri: "The Postcard"

autor: Berest, Anne

kirjastus: Europa Editions
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 464

ilmumisaasta: 2023 

ISBN-13: 9781609458386

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die Postkarte"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Ewald Arenz "Suur suvi"

Raamatu sündmused leiavad aset Saksamaal, 1970nate lõpus (ma oletan, sest ajale viidatakse vaid läbi selle, mitu aastat Hitleri sõjast möödas). Peategelane Frieder kukkus matemaatika ja ladina keele eksamitel läbi ja nii peab ta koolivaheaja plaanitud perepuhkuse asemel hoopis vanaema ja vanaisa juures veetma ning tuupima. Loomulikult pole ta sellest eriti vaimustuses, kuid asjad kulgevad hoopis erinevalt, kui ta ette kujutas. Friederi suvesse mahuvad õppimise kõrval nii esimene armastus Beate, kui väga reaalsed elu õppetunnid. 

Üldmulje raamatust on suviselt kerge, kuid mitte mingil juhul roosamannaline. Meenutas mulle suvist, vaikset ja tudengitetühja Tartut, kus toimuvad ikkagi olulised sündmused, aga päikesepaistes natuke aeglasemalt ja laisemalt. 

Raske on sõnadesse panna, kui väga see raamat mulle meeldis. Autoril on ülimõnus stiil, lugesin paralleelselt saksakeelset originaali ja eestikeelset tõlget ja nüüd igatsen niiväga ühte mõnusat, noorpõlve suve. 

pealkiri: "Suur suvi"

autor: Arenz, Ewald

tõlkija: Pääsuke, Piret

kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline 
lehekülgede arv: 240

ilmumisaasta: 2023
ISBN-10: 9985357191

ISBN-13: 9789985357194

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der grosse Sommer"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!"***

Tadhg Mac Dhonnagáin "Proua Lazare"

Raamatu nimitegelane Hana Lazare on Eestist põgenenud, juudi päritolu naine, kelle vanemad hukkusid holokaustis. Hana abiellus, perre sündis tütar Brigitte, kes suri kahjuks noorelt vähki, aga jättis endast maha väikese tütre. Brigitte tahtis, et ta laps kasvaks üles rangete juudi traditsioonide järgi ning vanavanemad annavad endast parima, et kadunud tütre soovi täita.

Lehekülgede arvu poolest on "Proua Lazare" pigem õhuke, kuid sisu poolest paks. Sündmused liiguvad mitme riigi ja ajaperioodi vahel ning lõpuks tuleb välja, et miski pole nii nagu esmalt arvasid. Tegelikult tahaksin ma sisust palju pikemalt kirjutada, kuid kardan tulevase lugeja elamust rikkuda ning selle raamatu puhul on järk-järguline, ise avastamine väga oluline. 

Selles raamatus oli palju erinevat infot, kuid minu jaoks olid eelkõige juudi kommete kirjeldused väga huvitavad. Ma töötan nimelt firmas, kus järgitakse juudi pühasid ja kontor reedeti varem kinni pannakse, sest nii jõuavad need, kes tahavad sabatit pidada, õigeaegselt koju. 

Sisukirjelduse järgi ootasin hoopis midagi muud, aga lõpptulemus oli väga hea ja eriline ning tegi sellest raamatust mu käesoleva aasta suuremaid lugemiselamusi. Soovitan kindlasti, kui armastate perekonna saladusi täis ajaloolisi romaane. 

pealkiri: "Proua Lazare"

autor: Dhonnagáin, Mac Tadhg

tõlkija: Õis, Indrek

kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 294

ilmumisaasta: 2023

ISBN-13: 9789985356579

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Carlos Ruiz Zafón "Vaimude labürint" II (Unustatud raamatute surnuaed IV)

Originaalis ilmus raamat "Vaimude labürint" ühe teosena, eesti keeles jagati neljas osa kaheks raamatuks ja esimesest kirjutasin siin.

"Unustatud raamatute surnuaia" sari on käesolevaga läbi. Esimese osa postituses kirjutasin, et "Ei ole enam mingit maagilist  ja müstilist maailma, on vaid julm Franco-aegne Hispaania." ja sama kehtib ka praeguse, lõpuraamatu kohta. Leheküljed on täis kurbust, valu ja õudust, kuid ka lõpetatuse ja otsade kokkutõmbamise tunnet. Kõik tegelased said omale "väärilise" lõpu. Vääriline on siinkohal muidugi täiesti subjektiivne mõiste, aga mul oli hea meel, et mu lemmikul Ferminil  läks hästi. 

Teise osa lugemine võttis mul kaua aega. Lükkasin seda hetke nii kaua, kui võimalik edasi, sest ei tahtnud lool lõppeda lasta. Lõpuks oli muidugi nii, et niipea kui esimese lehe avasin, ei suutnud enam käest panna ja lugesin ühe hooga läbi. 

Kohati tabasin end mõtlemast, et kuigi olen neljanda raamatu lugemist väga nautinud, on mul veidi kahju, et see kirjutati. Eelmistes osades ja eriti "Tuule varjus" oli salapära ja lummust, mis on nüüdseks täielikult kadunud. Selle asemel avaneb lugejale Franco diktatuur kogu oma õuduses ja seda, mida eelmisest osades võis vaadelda müstilisena, näidatakse käesolevas, hoopis vaimuhaigusena. Kuid Zafon oskab isegi hirmsatest asjadest väga nauditavalt kirjutada. 

Ei teagi, mida siia lõppu kirjutada. Tavalisel juhul kirjutaksin, et kui autorilt veel midagi ilmub, siis loen kindlasti, aga seda kahjuks enam ei juhtu. Loodan, et Carlos Ruiz Zafoni teosed ei leia kunagi teed "Unustatud raamatute surnuaeda", et neid loetakse ja mäletatakse veel kaua, kaua. Suur tänu kõigi ilusate ja meeldejäävate hetkede eest. 

pealkiri: "Vaimude labürint" II

autor: Zafón, Ruiz Carlos

tõlkija: Kolli, Eva

keel: inglise

kirjastus: Varrak

formaat: kõvakaaneline

lehekülgede arv: 440

ilmumisaasta: 2021

ISBN: 9789985351802

  

inglise keeles: "The Labyrinth of Spirits"

saksa keeles: "Das Labyrinth der Lichter"

Goodreadsi hinnag: 4/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Samalt autorilt olen lugenud veel:

Carlos Ruiz Zafón "Vaimude labürint" I (Unustatud raamatute surnuaed IV)

Catherine Chidgey "Remote Sympathy"

Suurem osa raamatus kirjeldatud sündmustest leiavad aset Teise maailmasõja ajal Buchenwaldi koonduslaagris, kuid puudutatakse ka sõjale eelnevat ja järgnevat aega.   

Dr. Lenard Weber leiutas enne Teist maailmasõda masina, mis peaks vibratsiooni abil kasvajaid vähendama. Esialgsete testide tulemusel võis öelda, et masin töötas, kuid tal ei õnnestunud seda edasi katsetada ja arendada. 

Lenard on nn. segavereline, st ühe juudist vanavanemaga, mis natside rassiseaduste järgi, teeb temastki juudi. Ta oli abielus juuditar Annaga ja neil oli väike tütar Lotte. Mees nägi piisavalt sakslase moodi välja, et rahulikult elada ja edasi töötada, kuid juudiga abielus olemine oleks temagi ohtu seadnud. Nii otsustasidki Anna ja Lenard oma abielu lahutada. Naine ja tütar paigutati koos teiste juutidega eraldi elama. Mõnda aega suutis Lenard naise-lapse asukohal järge pidada ning neid majanduslikult toetada, kuid siis kaotas mõlemad silmist.

Dietrich Hahn on natsiohvitser, kes määratakse Buchenwaldi tööle. Pärast eelmise laagrikomandandi Karl Otto Kochi (ajalooline isik, keda süüdistati muuhulgas ka korruptsioonis) lahkumist on vaja kord jälle majja lüüa ning Dietrichi ülesandeks on vaadata, et laager kasumit toodaks ja numbrid klapiksid. Mehe uus, kõrge ametikoht võimaldab ta perele elamiseks luksusliku, uhke villa ning vangist koduabilise.

Greta Hahn on abikaasast palju aastaid noorem, neil on väike poeg. Nad loodavad perelisa saada, kuid heade rasedusuudiste asemel saavad teada, et Greta kõhus kasvab hoopis midagi muud.

Dr. Weber vahistatakse ning viiakse Buchenwaldi, kus Dietrich Hahn sunnib teda oma naist ravima. Lenardil pole midagi kaotada ja nii teeb ta Hahniga vahetuskaupa - mina ravin su naist, sina otsid minu pere kohta infot. 

Autor on olnud julge. Kui tavaliselt kirjutatakse koonduslaagri lugusid ohvrite poole pealt, siis tema lisab jutustajana ka Greta ning Dietrich Hahni ja Weimari linna sakslastest elanikud, kelle kodu külje all kogu see õudus aset leidis. Ta annab erinevatele inimestele sõna ning laseb neil oma lugu ja tõde rääkida, nii nagu nemad seda nägid. Chidgey suudab kõik tegelased elavaks ja usutavaks kirjutada ning ei anna mitte kordagi hinnangut, lugeja asi on otsustada, kuidas jutustaja versiooni suhtuda. 

Ei olnud kerge lugemine ja tavaliselt oleksin selle haiguse suuna peale raamatu käest pannud, kuid arusaam, et see teos on minu eneseületust väärt, pani edasi lugema. Ma ei eksinud, sest kuigi see oli nii valus ja raske lugeda, siis ka väga hea. Kõndisin mitu päeva pärast lõpetamist veel loetu mõju all ringi. Soovitamisega olen ettevaatlik, aga minu jaoks oli seda eneseületust vägagi väärt.

pealkiri: "Remote Sympathy"

autor: Chidgey, Catherine

kirjastus: Europa Editions
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 526

ilmumisaasta: 2021
ISBN-10: 1776563204

ISBN-13: 9781776563203

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Jana Vagner "Vongozero"

Venemaal (ja pärast selgub), et kogu maailmas läheb liikvele ülinakkav ja tappev gripilaadne viirus. Moskva pannakse lukku, keegi ei saa sisse ega välja, inimesed püüavad maske näo ette pannes nakatumisest hoiduda, kuid tegelikult ei aita seegi. Lugematu hulk inimesi sureb. Seni veel elus olevad, peavad muutunud maailmas kuidagi toime tulema. Väike grupp inimesi otsustab linnast kaugele Vongozero järve äärde ohutusse kohta põgeneda. Pakivad autod asju ja inimesi täis ning asuvad teele... 

"Vongozero" ilmus originaalis 2011. aastal (eestikeelne tõlge 2016) ja mul on nii kahju, et seda enne pandeemiat ei lugenud. Oleksin nii väga tahtnud teada, kuidas seda siis tajuksin. Küllap ühe modernse katkuloona ja kergendusega mõelnud, et küll on hea, et need ajad meist kaugele jäävad. Nüüd panin vaid mõttes linnukesi kõigi sarnasuste juurde. Vagneri viirus on õnneks oluliselt hullem kui koroona, aga idee jääb samaks. 

Väga meeldis! 

pealkiri: "Vongozero"

autor: Vagner, Jana

tõlkija: Peterson, Jaana

kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 336

ilmumisaasta: 2016 (esmatrükk 2011)

ISBN-13: 9789985338230

inglise keeles: "To the Lake"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Juta Kivimäe "Suur tuba"

Raamatu peategelane Mintsi on umbes kaheksa aastane, ema poolt juudi perekonnast pärit tüdruk. Pärast "suurt õnnetust" saadeti ta Tartusse vanaisa (Zeide) ja vanema (Bobe) juurde.

Mintsi kirjeldab lapseliku aususe ja loogikaga kõike enda ümber olevat, nii esemeid, kui vanavanematega ühiskorterit jagavaid ja naabruses elavaid inimesi. Tänu temale heidame pilgu ka juutide kogukonna traditsioonidele ning kommetele. Loomulikult tuleb palju välja just ridade vahelt, sest laps annab edasi vaid selle, mida täiskasvanud räägivad, ta ei tea, mida üks või teine lausekatke tegelikult tähendab ega mõista minevikusündmuste õudusi, tema jaoks on need lihtsalt lood.

Bobe ja Mintsi suhe meeldis mulle väga, ta ema oli kaugel, eemal olev ning pigem hirmutav, kui soe ja helge inimene. Paratamatult meenus mu oma vanaema, kes kolis me juurde, kui olin viieaastane. Ta  tassis mu endaga kaasa igale poole, kuhu ta isegi minna tahtis, küll toidupoodi, marja- ja seenemetsa, kui surnuaeda enne surnuaiapühi lähedaste haudu korrastama. Ta polnud küll Bobe moodi jutukas ja meenutas minevikku vaid üliharva, kuid tal oli kannatust lapsega tegeleda ja kõik sokid uuesti kududa, kui ma olin nende kallal natuke "harjutanud". Siis ei ei osanud ma selliste asjade eest tänulik olla, aga nüüd küll.

"Suur tuba" tekitab hinges valusa igatsuse aegade ja inimeste järele, mida me enam kunagi tagasi ei saa. Autor näitab kuivõrd oluline koht on asjadel, sest esemed aitavad kadunud aegu meenutada ja meeles hoida. 

Automaatne võrdlus oleks raamatuga "Seltsimees lapsega", sest sündmused toimuvad samal ajaperioodil ning peategelasedki on peaaaegu ühevanused, kuid täpselt nii nagu tegelaste iseloom, taust ja kogemused on erinevad, on seda ka raamatud. Neid omavahel võrrelda, poleks kummagi suhtes aus.

Soovitan väga! Loodan, et autor kirjutab veel.

pealkiri: "Suur tuba"

autor: Kivimäe, Juta

kirjastus: Varrak
formaat: e-raamat
lehekülgede arv:  272

ilmumisaasta: 2021

ISBN-13: 9789985530

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!"***

Megan Goldin "Saatuslik suplus"

Neapolise linnakeses algab kohtuprotsess, millesse on segatud kaks kohalikku teismelist. Süüalust, ujumise medalilootust, Scott Blairi süüdistatakse K. (Kelly) vägistamises. Kaitsjad väidavad, et K. oli vahekorraga nõus ja tegemist oli lihtsalt teismeliste raju seksiga, prokurör ütleb, et Scott ei kuulanud Kelly eitust ning seega vägistas ta. Kes räägib tõtt, kes valetab?

Rachel Krall on raadiosaatejuht, kes oma saate "Süüdi või süütu" igal hooajal keskendub erinevale kuriteojuhtumile. Käesoleval hooajal valis ta käsitlemiseks just Neapolise vägistamisjuhtumi, on nüüd linnas koha peal ja annab igapäevaselt ülevaadet nii protsessi kulust, kui ka elanike üldisest meeleolust. 

Paralleelset Kelly juhtumiga uurib Rachel ka samas linnas kahekümneviie aasta eest toimunud õnnetusjuhtumit, milles uppus teismeline tüdruk Jenny. Viimase õde Hannah oli tol ajal vaid väike laps, kuid nüüd täiskasvanuna võttis ta Racheliga ühendust ja kirjutab talle, mida ta tookordsetest sündmustest mäletab. 

Rachel pole oma kajastustes objektiivne ja polnud minagi lugejana. Loo terviklikkuse huvides oleks võinud ka Scottile sõna anda, kuid minu silmis ei suutnuks ta oma süütust tõestada. 

Autor kajastab hästi ka kohaliku kogukonna suhtumist mõlemasse tüdrukusse. Kui Jenny litsi staatuse osas näib olevat üksmeel, oli ju ta ema juba selline, siis K. osas lähevad arvamused lahku. On neid, kes teda paljutõotava nooruki elu ärarikkumises süüdistavad, samas teised usuvad Kellyt. 

Megan Goldin ei räägi meile uut lugu, sest mõlema tüdrukuga juhtunu on juba kuskilt eelnevalt tuttav ja loetud, kuid teeb seda väga kaasahaaraval moel. Alguses mõtlesin, et lõpp jäi puudu, aga tegelikult mitte. Eks olegi kõmuajakirjandus ju selline, et tehakse oma töö ära ja liigutakse edasi. Alati tuleb uus ja veelgi skandaalsem juhtum. 

Mulle meeldis ja soovitan ka. See oleks kindlasti raamat, mis mõnes raamatuklubis palju arutelu tekitaks.

pealkiri: "Saatuslik suplus"

autor: Goldin, Megan

tõlkija: Laarman, Pilleke

kirjastus: Rahva Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 320

ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2020)

ISBN-13: 9789916661291 (paberraamatu)

inglise keeles: "Night Swim"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Rahva Raamat!"***

Peter May "Mustmaja" (I)

Šotimaa kauges nurgas, Lewise saarel leiab aset jõhker mõrv, mis sarnaneb Edinburghis toimunud tapmisega. Politseinik Fin on Lewise saarel üles kasvanud ja nüüd saadetaksegi ta koha peale asja uurima. 

Ohver oli Fini koolikaaslane ja kiusaja. Kohalike jutust selgub, et ta jätkas sama käitumisstiili ka täiskasvanuna ning enamikke jätab ta surm ükskõikseks või isegi rõõmustab.

Mõrv ja tapja otsimine pole selles loos tegelikult üldse olulised, juhtum saab lahenduse justkui muuseas ja kuna saare elanikel oli surnust ükskõik, siis ei suutnud tema tapmine ka minus mingeid erilisi emotsioone tekitada.  Raamatu keskmes on hoopis Fini (üleskasvamise) lugu, tema kaotused ja lein. Pärast kahte aastakümmet saarele tagasipöördumine pole kerge, sest sunnib meenutama sündmusi, mida oleks parem unustada. 

Loos on oluline koht ka traditsioonilisel suulade (lindude) tapmisel. Internetist otsides leiab selle kohta täpsemat pildi- ja videomaterjali, mida vaadake omal vastutusel. 

Mulle väga meeldis ja kuna tegemist on triloogia esimese osaga, siis tahan kindlasti edasi lugeda. Lindude osas hoiatan, aga muidu soovitan soojalt! 

pealkiri: "Mustmaja"

autor: May, Peter

tõlkija: Kolk, Jüri

kirjastus: Eesti Raamat 
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 354 (paberraamatu)

ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2011)

ISBN-13: 9789916122624 (paberraamatu)

inglise keeles: "The Blackhouse"
saksa keeles: "Blackhouse"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Lisa Jewell "Ülakorruse pere"

"Ülakorruse peres" on kolm jutustajat. Esimene neist, Libby elab Londonis ja töötab disainkööke müüvas firmas. Pärast oma 25ndat sünnipäeva saab ta kirja, milles teatakse, et talle on pärandatud häärber Londonis. Kuigi Libby on kogu aeg teadnud, et ta on lapsendatud, siis detailid on alati olnud hägused. Päranduseks saadud maja on kui Pandora laegas, millest tuleb palju infot välja ja enamik sellest on nii hirmus, et oleks olnud parem mitte teada.

Teine, Lucy elab koos oma kahe lapsega Prantsusmaal. Ta teenis raha tänavamuusikuna, kuid pärast seda, kui purjus pidulised ta viiuli ära lõhkusid, on nad lastega rahatud ja kodutud. Kui talle tuleb telefonis meeldetuletus, et "tita on 25 aastane", siis teeb ta ükskõik mida, et Inglismaale tagasi sõita.

Kolmanda jutustaja identiteet jääb pikalt saladuseks. Me teame, et ta elab koos isa ja glamuurse ema ning noorema õega Londonis. Perel on raha nagu raba ja elatakse ülimas lukuses. Kuid ühel päeval saab rahaallikas tühjaks ja nad peavad väga vähega hakkama saama. 

Ta ema võtab majja üürilised (ei saagi aru, kas ta teeb seda heast südamest või raha pärast). Kõige pealt kolivad nad sisse Birdie ja Justin ning lõpuks ka Davidi ja Sally koos oma kahe lapsega. Kuigi see olukord peaks olema ajutine, on lugejale algusest peale selge, et need inimesed ei kavatsegi välja kolida. David võtab majapidamise ja Birdie vaikselt üle ja varsti kehtivad kõigile suure piirangud. Loomulikult tuleb lahti öelda igasugusest luksusest ja isegi kingadest. Keegi ei käi kuude kaupa väljas. Lapsed kannatavad, aga ema näib olevat õnnelik. 

See raamat tõesti üllatas mind. Kuigi idee tundub huvitav, olin skeptiline, sest mõnikord võib põnevalt alanud raamat väga klišeelikuks kujuneda. Antud juhul see nii ei olnud ja põnevust jätkus kuni viimaste lehekülgedeni. 

Ametivõimud nimetasid majas toimunut ususektiks. Minu silmis olid David ja Birdie lihtsalt enda kasu peal väljas julm kurjategijad, kes leidsid viisi, kuidas lihtsameelseid inimesi ära kasutada. Raske on öelda, kumb neist hullem oli, sest mõlemad on julmust ja kasuahnust täis.

Esimese hooga võiks öelda, et raamatul on õnnelik lõpp, kõik on üks suur happy family. Kuid kas ikka on? Mis saab sel päeval, kui vastastikune meeldimine ja õnn otsa saab? Kui sa ei suuda oma perekonda enam taluda?

pealkiri: "Ülakorruse pere"

autor: Jewell, Lisa

tõlkija: Mikk, Nele

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 303 paberraamatu)

ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2019)
ISBN-13: 9789916121160 (paberraamatu)

inglise keeles: "The Family Upstairs"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Belinda Bauer "Blacklands" (Exmoor I)

Raamatus on kaks peategelast. Kaheteistaastane Steven Lamb ning pedofiil-sarimõrvar Arnold Aevry. Aastaid tagasi tappis Avery Steveni onu, tollal vaid üheteistaastase Billy. Viimase laipa ei leitud ja ta ema (Steveni memm) istub iga päev aknal ja ootab poega tagasi.

Lootuses Billy lugu lõpetada, käib Steven juba aastaid nõmmel auke kaevamas ja onu maiseid jäänuseid otsimas.  Senini pole tal õnne olnud ja nii tuleb talle pähe mõte Averyle kirjutada ja lihtsalt õiget matmiskohta küsida. Avery näeb kogu kirjavahetust põneva mänguna ja tal pole mittemingisugust kavatsust Stevenit aidata. 

"Blacklands" pole traditsioonilises mõttes kriminaalromaan, sest kuritööd on juba lahendatud ja süüdlane istub vanglas. Selle asemel on teismeline poiss ning kurjategija, kes nutika kassina hiire lõksu meelitab.

Autor on suutnud mõlemad tegelased väga elavaks kirjutada. Avery tekitab jälestust, Steven kaastunnet. Autor kirjeldab poisi memmest, emast ja väikevennast ning ajutistest onudest koosnevat peret; vaest kodu, kus niiskus ja hallitus jätavad riietele kopituse lõhna; nooremat poega eelistavat ema ning koolikiusamist ja viib lugeja otse sinna keskele. Mis saab sellest lapsest edasi? Ainuke lootus on, et pärast raamatu lõpus kirjeldatud sündmusi, muudab ema oma suhtumist ja tõepoolest "näeb" oma poega. 

Ühesõnaline kokkuvõte raamatust oleks "ängistav", aga vaatamata sellele sai "Blacklandsist" mu üks selle aasta parimaid lugemiselamusi. See oli nii teistsugune, ootamatu ning kaasahaarav. Kindlasti tahaksin sellelt autorilt veel midagi lugeda.

pealkiri: "Blacklands"
autor: Bauer, Belinda

tõlkija: Hool, Raivo
keel: eesti 

kirjastus: Eesti Raamat 
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 306
ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2008)
ISBN-13: 9789916121900

inglise keeles: "Blacklands"
saksa keeles: "Das Grab Im Moor"

Goodreadsi hinnang: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***

Stephen King "Mr. Mercedes" (Bill Hodges I)

Härra Mercedes on mõrvar, kes varastatud autoga rahvamassi sõitis. Õnnetuses hukkus kaheksa ning sai viga viisteist inimest. See juhtum jäigi politseinik Bill Hodgesil lahendamata. 

Nüüd on mees pensionil ning veedab oma päevi rämpstoitu ja -televisiooni nautides. Ootamatult võtab Mercedesi mõrvar temaga ühendust ja lubab korraldada veelgi inimohvriterikkama rünnaku. Võibolla ootas tapja teistsugust reaktsiooni, kuid Billis tekitab see tahtmise tegutseda ning kurjategijat otsida.

Tegemist on krimiromaaniga, milles on mõrvar ja teda tagaotsijad. Mõnes mõttes on see isegi hirmutavam, sest kui pole ühtegi üleloomulikku elementi, keda/mida tapmistes süüdistada, siis jääb alles "lihtsalt" inimene ja täpselt selline, kelle olemasolu tahaks eitada.

See on üks neist Kingi raamatutest, mida olen mitmel korral alustanud, kuid pole algusest kuidagi kaugemale jõudnud. Asi pole mitte mittemeeldivuses, aga kurbuses, mida need esimesed leheküljed minus tekitasid. See, et raamat algab tragöödiaga, pole mitte mingi sisurikkuv info, kuid kuskil ei mainita, et ohvrite hulgas on ka väike laps ja nende surmaga on mul alati raske toime tulla. Lõpuks sain neist lehtedest üle ja siis läks juba raamat ludinal edasi. 

Mulle väga meeldis ja loen kindlasti ka järgnevad kaks osa läbi.

pealkiri: "Mr. Mercedes"
autor: King, Stephen
keel: inglise

kirjastus: Scribner
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 437
ilmumisaasta: 2014
ISBN-10: 1476754454
ISBN-13: 9781476754451

eesti keeles: "Härra Mercedes"

saksa keeles: "Mr. Mercedes"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Samalt autorilt olen lugenud veel:

Stephen King "Later"

Stephen King "The Institute"  

Stephen King "Needful Things"

Stephen King "The Outsider" 

Stephen King "The Gunslinger" (Dark Tower I) 

Stephen King, Richard Chizmar "Gwendy's Button Box" 

Stephen King "Pet Sematary"

Stephen King "It" 

Stephen King "Doctor Sleep"

Stephen King "The Shining"  

Stephen King "The Revival"  

Stephen King "Joyland"

Judy Melinek, T. J. Mitchell "Working Stiff: Two Years, 262 Bodies and the Making of a Medical Examiner"

Judy Melinek töötas New Yorgis kohtupatoloogina ja kirjutas (T.J. Mitchell on ta abikaasa ja testlugeja) oma kogemustest raamatu. 

"Working Stiff.." on nii kurb ja masendav kui ka naljakas ning selle võib tinglikult jagada kaheks osaks. Esimest poolt võib lugeda ilukirjandusena. Totrate surmajuhtumite puhul on kerge unustada, et need pole kirjaniku väljamõeldis, vaid tõestisündinud juhtumid, kellegile lähedased ja kallid inimesed. 

Teises osas võtab raamat väga traagilise pöörde, sest Dr. Melinek oli New Yorgis ka 9/11 tragöödia ajal. Ta kirjeldab, kuidas pärast õnnetust arstid haiglates kogunesid ja olid valmis ohvreid vastu võtma ja kiiresti abi andma, kuid kedagi ei tulnud... Ei olnud enam elujäänuid, keda aidata ja kohtupatoloogid võtsid asja üle. Melinek oli ohvrite identifitseerijaist ja läbi tema kirjelduste nägin seda tragöödiat hoopis teise nurga alt. Seda osa raamatust oli väga raske lugeda, sest kuigi tornide langemine oli mulle uudistest ja teleekraanilt tuttav, polnud ma kunagi lugenud kellegi kohapeal olnud kogemusi.

Mulle meeldis, oli huvitav raamat, aga igaühele küll ei soovitada ei julge.

 

pealkiri: "Working Stiff: Two Years, 262 Bodies and the making of a Medical Examiner"
autor: Melinek, Judy; Mitchell T. J.
keel: inglise

kirjastus: Scribner
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 270
ilmumisaasta: 2015
ISBN-10: 1476727260
ISBN-13: 9781476727264

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5

J. K. Rowling "Harry Potteri" sarja seitse raamatut

 

No, kes siis Harry Potterit ei teaks? Orvuks jäänud võluripoiss, kes maagilise maailma kõige suurema kurjamiga jõudu katsuma hakkab. 

Eestikeelne tõlge on küll ülihea, kuid olen juba aastaid tahtnud sarja ka originaalis lugeda ja nüüd, kus mu noorim sellest huvituma hakkas, võtsin kätte. Minul sai sari läbi, kuid lugemise käigus otsustasin, et temal praegu kolmandast edasi lugeda ei luba, sest lugu läheb liiga tõsiseks ja süngeks. Las kasvab natuke.

Kas on olemas selline nähtus nagu lugemismälu? Ma arvan, et on. Samamoodi nagu mõni lõhn võib meile õdusaid hetki meenutada, suudab ka unustamatut lugemiselamust pakkunud raamat, meile neid tunde tagasi tuua. Mõne raamatu puhul on mul lausa kahju, et ei saa loetut unustada, et siis ülelugemisel uuesti, värskelt kogeda.

Potterit lugedes meenus, kuidas alustasin sarja lugemist hoopis kolmandast osast. Leidsin selle Tartus Riia tänava antikvariaadist, oli selline veidi kulunud kaanepaberiga, aga ostsin ikkagi ära, sest tahtsin nii väga teada, mis asi see Potter on, millest kõik räägivad (siiani ei tea, miks ma seda raamatukogust ei võtnud, võibolla oli piinlik lasteraamatut laenutada). Niipea kui see läbi sai, läksin poodi esimese kahe osa järele. Viienda raamatu ostsin selle ilmumispäeval, keskpäeval jõudsin poest koju, viskasin end voodisse pikali ja iga peatüki järel lubasin endale, et panen raamatu kõrvale ja loen homme edasi - keskööks oli viimane rida loetud. Enne viimase osa ilmumist töötasin Usas raamatupoes, kus inimesed said end ilmumiseöö pidustustele kirja panna, küsisin ikka, et mis nad arvavad, kuidas see lugu lõppeb. Ülekaalukas arvamus oli, et Harryst ja Hermionest saab paar. Ise lugesin viimast raamatut juba eestikeelsena Saksamaal, oma esimest last oodates.
Sel korral lugedes keskendusin rohkem pisidetailidele, lugu oli ju üldjoontes teada ja nautisin igat hetke. Loomulikult soovitan ka.

1. J. K. Rowling "Harry Potter and the Sorcerer's Stone" (Harry Potter I)

2. J. K. Rowling "Harry Potter and the Chamber of Secrets" (Harry Potter II)

3. J. K. Rowling "Harry Potter and the Prisoner of the Azkaban" (Harry Potter III)

4. J. K. Rowling "Harry Potter and the Goblet of Fire" (Harry Potter IV)

5. J. K. Rowling "Harry Potter and the Order of the Phoenix" (Harry Potter V)

6. J. K. Rowling "Harry Potter and the Half-Blood Prince" (Harry Potter VI)

7. J. K. Rowling "Harry Potter and the Deathly Hallows" (Harry Potter VII)

Karla Cornejo Villavicencio "The Undocumented Americans"

Karla Cornejo Villavicencio sündis Ecuadoris. Isa-ema jätsid ta väikese lapsena kodumaale maha ning tulid ise Ameerikasse raha teenima. Alles hiljem tõid nad tütre järele ja elavad Usas illegaalselt (vähemalt raamatus kirjeldatud  ajal, praegust olukorda ma ei tea). Oma raamatu kirjutamist ja illegaalsete immigrantide intervjueerimist, alustas Villavicencio vahetult pärast seda, kui Donald Trump Usa presidendiks valiti, sest tema valimiskampaania retoorika ja lubaduste põhjal võis oletada, et selle kogukonna elu läheb raskeks.

Suurema osa raamatust moodustavad erinevate inimeste lood, kuid sinna vahele on pikitud ka autori enda mälestusi ja mõtteid. Ta rändab mööda riiki ringi ja viib meid nii New Yorgi juhutööliste, kui Michiganis asuvasse Flinti linna. Mõned aastad tagasi oli Flintis suur skandaal. Selgus, et joogivesi sisaldab pliid ja on tarbimiseks kõlbmatu ja ohtlik, kuid ametnikud on probleemi pikalt mahavaikinud. Kui asi avalikuks tuli, siis teavitasid elanikke ka ukselt-uksele käivad inimesed, kuid riigis illegaalselt viibiv inimene ei ava uksele koputavale võõrale ust. Seda lihtsalt ei tehta, kui on hirm, et ICE (immigratsiooni) ametnikud ringi liiguvad ja inimesi ära viivad. Nii saidki illegaalsed immigrandid probleemist hoopis hiljem teada ja jõid vett edasi. Lõpuks hakati elanikele pudelivett jagama ja raamatusse on jõudnud lugu mehest, kes oma vett kahe koeraga jagab. Ma tean, et minu kirjapandud lause on mittemidagiütlev, kuid autor on selle väga südamlikult kirja pannud.

Väikese raamatukese lõpuks kujuneb kirev pilt väga erineva tausta ja elusaatusega inimestest. Probleemidest esikohal on muidugi legaalse staatuse, teisel tervisekindlustuse, puudumine. Kurb on lugeda, kuidas vähihaiged surevad, sest ei suuda ravikulusid katta.

Pärast raamatu lõpetamist vaatasin Youtubes olevat Yale'i ülikoolis tehtud intervjuud autoriga, kus ta selgitas, mismoodi raamat kujunes. Sain aru, et enamik intervjuusid viis ta läbi hispaania keeles ja hiljem tõlkis need inglise keelde. Tõlge on väga hästi õnnestunud, sest ta tegelased on säilitanud oma individuaalsuse. Tunnistan ausalt, et autori enda keelekasutus segas mind veidi. Ma pole vandesõnade vastu, kuid mulle ei meeldi, kui neid on liiga palju ja ilma otsese vajaduseta. Kuid lõpuks harjusin.

Seegi raamat jõudis minuni tänu Barack Obama lugemissoovituste nimekirja ja meeldis mulle väga. Soovitan teilegi, kui teema huvi pakub.

pealkiri: "The Undocumented Americans"

autor: Villavicencio, Cornejo Karla
keel: inglise

kirjastus: One World
formaat: taskuformaadis kõvakaaneline
lehekülgede arv: 208
ilmumisaasta: 2020
ISBN-10: 0399592687

ISBN-13: 9780399592683

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4.5/5

Stephanie Land "Maid: Hard Work, Low Pay, and a Mother's Will to Survive"

Raamatu autor jäi 28 aastaselt planeerimatult rasedaks. Elukaaslane eelistanuks aborti, kuid Stephanie otsutas lapse alles jätta. Kuid hiljem põgenes ta koos imikuga vägivaldse mehe juurest ja üleöö polnud tal enam ei kodu ega majanduslikku tuge. Ta oma perekonnal polnud võimalik neid aidata, nii elas ta lapsega kodutute varjupaigas ja hakkas tööle eramajade koristusfirmas.

Stephanie kasvas üles tavalises keskklassi perekonnas ja ta lapsepõlv ei ennustanud kuidagi, et ta lõpetab kodutuna, miinimumpalga peal ja allpool vaesuspiiri. Pärast isa-ema lahutust leidsid mõlemad vanemad uued elukaaslased ja täiskasvanud Stephanie pidi oma käe peal hakkama saama. Saigi, kuni lapse sünd plaanid segi lõi.

Möödunud aasta on mind palju pannud mõtlema selle üle, kuidas saavad hakkama need pered, kus vanemad koroona tõttu töö kaotasid. On ju nii palju ameteid, mida pole sel ajal, kui kõik kodus istuvad ja suured rahvakogunemised keelatud, vaja. Antud raamat aitab mõista, kuidas on äärmises vaesuses elada ja hakkama saada.
Lühidalt öeldes on see väga raske. Autor kirjeldab ausalt muret homse päeva pärast, masendust ja meeleheidet. Elu, kus sa jätad oma väikese, haige lapse hoidu, sest ei saa päevagi töölt puududa; ise ei saa samuti haigeks jääda, sest palgatšeki puudumine tähendaks nälga või tänavaletõstmist. Muidugi võib Stephanie valikuid kritiseerida, näiteks miks ta tahab lapsele orgaanilist toitu osta, kui raha napib või lubab endale $200 sõrmuse. Kuid kõrvalseisjal on alati kerge õpetada ja targutada.

Raamat jõudis minuni tänu Barack Obama soovitusnimekirjale ja on tõesti lugemist väärt. Ma ei kannata sisututvustustes sõna "silmiavav", kuid selle raamatu puhul võiks seda kasutada küll. See aitab mõista neid inimesi, keda tihti halvustavalt vaadatakse, et priileivasööjad sellised. Pole tõsi, et sotsiaalabi vajavad inimesed on alati laisad, kes ei viitsi ise raha teenida. Tihtipeale töötavad nad palju, aga palk on nii madal, et sellest lihtsalt ei piisa. Vähemalt Usas. Lugesin ja nutsin.

pealkiri:"Maid: Hard Work, Low Pay, and a Mother's Will to Survive"

autor: Land, Stephanie

keel: inglise

kirjastus: Hachette Books

formaat: pehmekaaneline

lehekülgede arv: 288

ilmumisaasta: 2020 (esmatrükk 2019)

ISBN-10: 0316505099

ISBN-13: 9780316505093

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5 

Mika Waltari "Sinuhe, egiptlane"

Raamatu sündmused leiavad aset umbes 1390- 1335 eKr. Peategelane Sinuhe oli leidlaps, kelle lapsetu abielupaar Niiluse jõest leidis ja enda omana üles kasvatas. Sinuhest saab arst ning elu viib teda nii Egiptuse vaaraode paleesse kui sõjatandrile ja erinevatesse riikidesse. Raamat on ta vanaduspõlves kirja pandud tagasivaade elule ning pihitunnistus.

Ma ei olnud enne "Sinuhed" lugenud. Aastakümneid tagasi sain sinisekaanelise trüki sõbranna käest laenuks ja jõudsin selle kohani, kus kehade palsameerimist kirjeldati. Mingil põhjusel jätsin pooleli ja kuigi plaanisin tulevikus edasi lugeda, ei juhtunud raamat kunagi ette. 

Nüüd sain "Sinuhe, egiptlane" kirjastuse Varraku käest lugemiseks ja esimeste lehekülgede järel olin vaimustuses. Waltari loodud sündmused toimuvad kadunud maailmas, kauges Egiptuses, kuid see kõik oli nii hästi kirja pandud, et mõjus ehedana. Ta kirjeldatu on nii mõneski mõttes ajatu - peast segi juht, uued jumalad asendavad vanu, sõjad ja maade vallutamine, keegi alati rikastub või vaesub ning kõige selle taustal rõõm, kurbus, valu, armastus ja pettumused. Sinuhe ja ta truu ori/sõber Kaptah on huvitav kombinatsioon, üksteist täiendavad vastandid. 

Mul on nii hea meel, et selle raamatu lõpuks ometi loetud sain, sest sellest sai vaieldamatult üks parimaid lugemiselamusi 2020. aastal. Soovitan lugemiseks ka neile, kes tavaliselt ajaloolisi romaane ei armasta.

 

pealkiri: "Sinuhe, egiptlane"
autor: Waltari, Mika
keel: eesti

tõlkija: Saluri, Piret
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 752
ilmumisaasta: 2020 (esmatrükk 1945)

ISBN-13: 9789985319833

 

inglise keeles: "The Egyptian"
saksa keeles: "Sinuhe der Ägypter"

Goodreadsi hinnang: 5/5 

 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***