Charles Frazier "Cold Mountain"

"Cold Mountain" viib meid Ameerika kodusõja lõppu, mil sõda veel küll kestab, kuid sõjameestel on ammu isu täis. W. P. Inman on konföderatsiooniarmee sõdur, kes sai lahingus haavata, kuid on piisavalt paranenud, et kardab uuesti rindele sattuda. Nii otsustab mees oma varanatukese kokku pakkida, haiglast lahkuda, armeest deserteeruda ja koju tagasi, armastatud Ada juurde minna. Tegelikult polnudki nende vahel enne sõda midagi erilist, kerge armumine vast, kuid aastatepikkused mõtisklused ja unistused, on sellest lühikesest tutvusest Inmani jaoks suure armastuse kasvatanud. 

Ada on ehtne linnapreili. Ta kirikuõpetajast isa ei pidanud vajalikuks, et tütar midagi peale kaunite kunstide valdaks, sest rikkale ja heast soost daamile piisab joonistamisest ja klaverimängimisest. Muud vajadused, nagu majapidamine saab rahaga lahendatud. Kuid sõda jätab nad rahatuks ning isa surma järel istub Ada talus üksinda ning nälgib, sest ta lihtsalt ei oska midagi teha. Õnneks tuleb talle appi kodutu neiu Ruby, kes on lapsest peale ellujäämise ja üksi hakkamasaamise kunsti õppinud.

"Cold Mountain" on mu lugemisnimekirjas olnud juba pikka aega, küllap hetkest, mil selle põhjal tehtud filmi reklaami nägin. Vahepeal ununes, sest igasugu uusi ja huvitavamaid lugemisi tuli peale, aga Eesti Raamatu "uute alguste" teema raames, võtsin riiulist jälle välja ja hakkasin lugema. 

Raamat üllatas mind, teadsin ju vaid seda, mis sisututvustuses kirjas. Käsitletav teema on küll kohati valus, jõhker ja vastik, sest sõda seda kõike ju ongi, kuid autori kirjutamisstiil on ilus ja nauditav. Kui uuetest algustest rääkida, siis mõnes mõttes saavad selle kõik kolm põhitegelast. Kõige suurema muutuse teeb läbi Ada, kes tänu Rubyle eluga hakkama saama õpib. Väga meeldis, olen oma valikuga rahul ning kindlasti loen sellelt autorilt midagi veel.

pealkiri: "Cold Mountain"

autor: Frazier, Charles

tõlkija: Hanko, Urve

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 337

ilmumisaasta: 2006 (esmatrükk 1997)
ISBN-10: 9985655281

ISBN-13: 9789985655283

inglise keeles: "Cold Mountain"
saksa keeles: "Unterwegs nach Cold Mountain"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Prince Harry "Spare"

"Spare" algab Harry ema, printsess Diana surmale eelneval päeval ja lõppeb kuninganna matustega. Sinna vahele mahuvad tormilised teismeliseaastad, sõjavägi ning armeeteenistus, kohtumine Meghaniga ning kuninglikust perest lahkulöömine ja lõpuks Inglismaalt lahkumine. Raamatus on kolm keskset teemat: ema kaotus ning sellega leppida püüdmine; viha ema surma põhjustanud rämpsajakirjanduse vastu ning kuninglik perekond ehk Firma.

Ema surm on asi, mida Harry loomulikult endaga senini kaasas kannab ning see on raamatu valusaim osa. Ta kirjeldab üksindustunnet ning lapselikku usku, et tegelikult on ema elus ja tuleb ühel päeval tagasi. Sellest kaotusest saab alguse Harry sügav viha ja jälestus rämpsajakirjanduse vastu ning teine, raamatut läbiv joon. Ta räägib sellest, kuidas ta ise, ega ka keegi teine temaga seotud inimene rahu saa. Kõiki jälitatakse ohjeldamatult. Kummalisel kombel pidavat briti ajakirjandus kuningakoda oma partneriks, st kuninglik perekond peabki end piisavalt näitama, et ajakirjanikel tööd ja leiba oleks. Näiteks olid nad väga pahased, kui William oma rasedat naist piisavalt ei demonstreerinud või Brexitit kritiseeerida julges. Charles ütles oma nooremale pojale tihti, et ta ei loeks kogu seda saasta, mida rämpsajakirjandus toodab, aga Harry ei suuda end eemale hoida. Ta näib iga nupukest lugevat ja analüüsivat.

Armumine Meghanisse tuli välgulöögina ja see naine on ülivõrdes suurepärane ja perfektne, kel pole mitte ühtegi puudust. Perekonna ja Meghani kohtumine oli tegelikult ilus. William ja Kate olid suured Meghani sarja fännid, kuninganna võlutud ning Charles  kohtles Meghanit tütrena. Ma ei saanudki vastust, miks ja millal kõik valesti läks. Harry sõnul on Inglismaa meedia Meghaniga sõjajalal ja vere peal väljas ning palee ei kaitsnud ta naist. 

Näiteks oli juhus, kus Meghan istus reeglite vastaselt autosse enne kuningannat, ja tekitas sellega ajakirjanduses suure skandaali, samas jäeti mainimata, et kuninganna isiklikult käskis tal sisse istuda. Või siis, kui Meghan oli avalikul üritusel aukudega teksapükstes, meedia oli pahane, kuid tegelikult oli ta riietus palee poolt heaks kiidetud. Kuigi teised naised, Camilla ja Kate said samuti halva kohtlemise osaliseks, siis Meghani puhul on see hullem, sest meedia tõi sisse rassi elemendi. 

Elizabeth II't kujutatakse leebe ja kõigi teiste poolt mõjutatava vanainimesena, kelle otsusest ka ta enda personal lihtsalt ei hooli. Näiteks Harry ja Meghani perefirmast ja Inglismaalt lahkumisega seoses. Algselt oli laual viis erinevat varianti, kuid otsus, et ta jääb kogu toetusest ning turvameestest ilma, oli juba teiste, mitte kuninganna poolt enne tehtud ning Harryl jäi sellega vaid leppida. Või siis Meghani tiaara lugu. Harry-Meghan käisid enne pulmi kuninganna juures, Meghan valis endale sobiva tiaara välja ning lepiti kokku, et ta saab seda enne pulmapäeva korralikult pähe proovida, sest vaid nii saab seda looriga sobitada. Kuid Elizabeth II'e esindaja hakkas (omaalagatuslikult) venitama ja keeldus tiaarat õigeaegselt kohale toomast, lõpuks ta siiski tuli, aga viimasel minutil.

Harry variautor, J.R. Moehringer oskab imehästi ja nauditavalt kirjutada, kuid maailm, milles see kõik aset leiab, on nii erinev, et raamat ei mõjugi biograafiana. Pigem ilukirjandusena. Pidin täiesti teadlikult meelde tuletama, et tegu on reaalsete inimestega. Samas on tõsi, et nii noorel inimesel pole veel piisavalt elulugu, millest kirjutada, Suure osa raamatust hõlmab sõjavägi ja armeeteenistus, kuid minu, kui lugeja jaoks, oli see kõige igavam. 

Meghaniga kohtumisest alates hakkas raamat murenema. Võibolla tuli see dialoogide rohkusest või sellest, et lagunes ju ka terve Harry senine elu. See osa raamatust mõjub hüsteerilisena, st Harry paanitseb ja ei tea, kuidas ennast ja oma peret meediarünnakute eest kaitsta ning see kumab lehekülgedelt vastu. 

Üks, mis mind terve raamatu jooksul segas, on see, et Harry ei tunnistanud ei ennast ega Meghanit mitte üheski eksimuses süüdi. Paaril korral Harry küll vabandab, aga üldine suhtumine on, et nad on ohvrid. Kui midagi valesti läks, siis on see teiste süü ja kogu maailm (loe Inglismaa rämpskirjandus ja kuninglik pere) on nende vastu. Samas pole meist keegi nii täiuslik, et kunagi ühtegi valesammu ei teeks (võibolla nemad on) ja minu arvates oleks raamat usutavam, kui selles oleks ausat vigade ülestunnistamist ja eksimuste aktsepteerimist. 

Harry sisevaates monarhiasse märgib ta, kuidas terve perekond üritab brittidele tõestada,  et neid on vaja ja nad oma raha ära teeninud ning sellest tulenebki kogu see paanika, et kes kuningliku pere liikmetest rohkem lehepinda ja positiivset vastukaja saab. Nii, et võibolla nad ongi tõesti "partnerid". 

Huvitavaid fakte ka, ma tean, et te ootate:

- Harry peenisel oli Williami pulmade eel külmakahjustus.

- William oli vihane, et pidi pulmadeks habeme ära ajama ja ei tohtinud enda valitud vormi kanda, vaid pidi kuninganna käsul punase selga panema. Samas sai Harry kuningannalt loa enda pulmas habe alles hoida.

- Harry polnud tegelikult Williami pulmas isameheks. Kuna kõik eeldasid, et ta seda on, siis palee nii ka ütles. Tegelikult olid nendeks kaks Williami sõpra, kuid nende rolli hoiti privaatsuse pärast saladuses.

- Kui meedias armastati näidata Williami ja Harry suhet sooja lähedasena, siis raamatus ei tule see kordagi välja. Pigem rõhutab William alati, et tema on troonipärija ning Harry vaid tagavaravariant. Kummagil olid oma sõbrad ning huvialad ning kui kokku saadigi, siis pigem kaklemiseks.

- Charles III ehk Pa on suure lugemusega, armastab Shakespeare'i ja on omaenda vanemate poolt lapsena hooletusse jäetud. Ta pandi internaatkooli, kus teda väga kiusati, ainuke lohutus lapsele oli kaisukaru.

- Kumbki vendadest ei pooldanud isa abielu Camillaga, suhtega olid nad nõus, abieluga mitte. Harry väidab, et Camilla esindajaid tegid kõik, et ta mainet rahva seas tõsta, kuid paraku teiste pereliikmete arvelt. Sama kehtib edasi ka pärast abiellumist. Näiteks kujutatakse Williamit meedias  tihtipeale laisana, kes ei viitsi erinevatel kohtumistel käia, kuid nagu Harry selgitab, on see isa kontori otsustada, kui palju ametikohustusi talle ja vennale anda. 

Kas nüüd soovitada või mitte, selles on küsimus... millele mul vastust pole. Ma ei tea, mida ootasin, aga vastust ma sellele ei saanud. Võibolla rohkem sissevaadet kuninglikku ellu, sest olgem ausad, ega meil ju tegelikku juurdepääsu pole. Lugesin kuskilt, et algmaterjali oli kahekorra rohkem, kuid nad jätsid palju välja, sest see oli avalikkuse ette toomiseks liiga skandaalne. Mulle isiklikult tundub, et lugenuksin meelsamini mahlakaid detaile, kui seda kuidas Harry aluspesus terve päeva "Friends'e" vaatab. Kui teid huvitab, siis ta samastas end Chandleriga.

pealkiri: "Spare"

autor: Prince Harry

kirjastus: Random House
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 409

ilmumisaasta: 2023
ISBN-10: 0593593804

ISBN-13: 9780593593806

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Reserve"

Goodreadsi hinnag: 3/5 

Camilla Townsend "Fifth Sun: A New History of the Aztecs"

Sisukirjelduses märgitakse, et nimetatud raamatus tuuakse lugejani asteekide ajalugu nii nagu see põliselanike tekstides üle märgitud ning autor püüab seda teha objektiivselt ja hinnanguid andmata.

Alustasin suure hurraaga ja sissejuhatus tundus väga arusaadav, aga mida lehekülg edasi, seda segasemaks asi läks. See on puhtalt minu, mitte raamatu süü. Väga raske on hüpata teosesse, mille lugemiseks sul igasugused taustteadmised puuduvad. Montezuma nimi tuli tuttav ette, aga seda vist tänu mingile filmile või kirjandusteosele. 

Närisin läbi ja mõne koha peal sain loetust natuke ka aru, aga üldjoontes pole mul midagi tarka ega põhjapanevat öelda. 

Kuna ma võin mõnikord olla väga kangekaelne, siis ostan eestikeelse tõlke ja proovin uuesti. Algusest peale ja siis annan ausa punktilise hinnagu ka.

pealkiri:  "Fifth Sun: A New History of the Aztecs"

autor: Townsend, Camilla

kirjastus: Oxford University Press
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 336

ilmumisaasta: 2021
ISBN-10: 0197577660

ISBN-13: 9780197577660

eesti keeles: "Viies päike: asteekide uus ajalugu
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: /5 - jätan hindmata

Susanne Lieder "Astrid Lindgren"

 

Raamat algab sellega, et Astrid toob poja Lasse enda juurde Stockholmi elama. Järk-järgult tuleb välja, et pärast rasedaks jäämist, põgenes noor Astrid kodukülast Stockholmi. Ta  sünnitas Taanis (seal oli haigla, mis ei nõudnud lapse isa kohta infot) ning andis oma poja kasuperesse. 

Astrid külastas Lasset nii tihti kui võimalik ning kui poeg on kolmene, siis võttis  enda juurde elama, sest kasuema tervis polnud enam hea. Vallasemana pole kerge, sest Astrid peab tööl käima ja hoidjat on raske leida, kuid lõpuks on vanavanemad nõus aitama ja võtavad Lasse aastaks enda juurde elama. Poiss on maal väga õnnelik.

Astrid abiellub oma ülemuse Sture Lindgreniga, kes Lasse ametlikult lapsendab ning perre sünnib ka tütar Karin. Pipi Pikksukka eest olemegi tänu võlgu just Karinile, kes haigena, emal sellest väikesest võrukaelast jutustada palus. Hiljem pani Lindgren lood paberile ning nii sai alguse ta kirjanikukarjäär.

Raamat lõppeb Karini abiellumise ning kodust lahkumisega. 

Astrid Lindgren on mu silmis erandlik kirjanik, kes suutis näha laste hinge ja südamesse. Ta teostel on mu mälestustes soe koht, nii et seda raamatut nähes, tahtsin kindlasti lugeda. Susanne Liederi teos on biograafia sugemetega ilukirjanduslik teos. Mulle meeldis, kuidas autor püüdis luua seoseid, kust üks või teine Lindgreni teose võis alguse saada. 

Kuigi Astridi eraelu oli mõnikord kõike muud kui ilus ja helge, oli väga mõnus lugeda, sest lõpuks ei jäänud need kõlama mitte raskused, vaid õnnetunne. Võibolla oleks Astrid Lindgren lõpuks nii kui nii oma tee kirjanikuametini leidnud, aga mul on nii hea meel, et ta tookord jala välja väänas ja igavusest Pipi loo paberile pani, sest sellest sai ju kõik alguse. Loodan, et see raamat tõlgitakse ka eesti keelde, sest lugejaid leiduks kindlasti.

pealkiri: "Astrid Lindgren"

autor: Lieder, Susanne

kirjastus: Aufbau Taschenbuch
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 361

ilmumisaasta: 2022
ISBN-10: 3746640024

ISBN-13: 9783746640020

inglise keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Isabel Allende "Violeta"

Raamatu peategelane ja jutustaja Violeta de Valle sündis 1920. aastal rikkasse, aristokraatlikusse perekonda (täpset riiki pole kordagi mainitud, kuid võib oletada Tšiilit). Esimestest hingetõmmetest alates, kulgeb ta elu oluliste ajalooliste sündmuste taustal. Näiteks möllab ta sünnihetkel Hispaania gripi pandeemia, millest pere õnneks puutumata jääb.

1920ndate majanduskriis ja isa sahkerdused viivad de Vallede perekonna pankroti. Pärast isa enesetappu kolivad Violeta, ta ema ning tädid kaugesse maakolkasse. Seal elab ta kuni täiskasvanuks saamiseni, siis leiab omale töökoha, abiellub ja lahutab, saab kaks last ja lõpuks sünnivad ka lapselapsed. 

Raamat on kirjutatud autobiograafia vormis, mida Violeta oma elule tagasi vaadates tütrepojale jutustab. Ühelt poolt on ta elu olnud päris tava- ja ootuspärane (pere, töö ja lapsed), kuid teisalt väga tormilisi ja raskeid aegu täis, nii isiklikus, kui riigi poliitilises elus.

Kahjuks pean ütlema, et raamatu puuduseks on Violeta elu pikkus. Kui lehekülgedele peab mahtuma sada eluaastat, siis on ka lugeja lõpuks väsinud. Kõik, kellega koos alustasid, on lahkunud ja lõpuks on üksik olla. 

Siiski, Allende mulle meeldib, loen teda kindlasti ka edaspidi, sest tema kirjutamisstiil ja jutustamiseks valitud lood, on head, kuid tema tipuks jääb mu silmis "Vaimude maja". Senini pole miski suutnud seda ületada, kõik järgnevad on olnud lahjemad. 

pealkiri: "Violeta"

autor: Allende, Isabel

kirjastus: Ballantine Books
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 322

ilmumisaasta: 2022
ISBN-10: 0593496205

ISBN-13: 9780593496206

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Violeta"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

 

Samalt autorilt olen lugenud veel:

Isabel Allende "A Long Petal of the Sea"

Isabel Allende "Japanese Lover" 

2022. aasta kokkuvõte

See aasta oli minu jaoks päris edukas lugemisaasta, alati võiks ju rohkem ja seda mitte lõpparvu vaid, heade lugemiselamuste pärast, mis võinuksid olla. Aga pole midagi, lugemata raamatud liiguvad minuga koos uude aastasse ja olen kindel, et neid tuleb juurdegi.

Aasta kõige, kõige lemmikumat on raske välja tuua, kuid tagasimõeldes oli üks raamat, mis on mul nii elavalt meeles, et oleks lihtsalt patt mainimata jätta. See on Catherine Chidgey "Remothe Sympathy". Jätan selle siia koos lingiga mu postitusele. See pole kerge raamat, sest käsitleb väga valusaid teemasid, kuid raputas mu täiesti läbi.

 

1. Eric Jager "The Last Duel: A True Story of Crime, Scandal, and Trial by Combat" e.k. "Viimane duell"

2. Megan Goldin "Saatuslik suplus"

3. J.R. Moehringer "Tender Bar"

4. Tracy Borman "The Private Lives of the Tudors: Uncovering the Secrets of Britain's Greatest Dynasty"

5. Abigail Dean "Tüdruk A"

6. John  Marrs "What Lies Between Us"

7. Monica-Linde Klemet "Küpsete pirnide kuma"

8. Carlos Ruiz Zafón "Vaimude labürint" I (Unustatud raamatute surnuaed IV) (ülelugemine)

9. Stephen King "The Outsider" (ülelugemine)

10. Juta Kivimäe "Suur tuba" 

11. Ann Wolbert Burgess, Steven Matthew Constantine "A Killer by Design: Murders, Mindhunters and My Quest to Decipher the Criminal Mind"

12. Dörthe Binkert "Vergiss kein einziges Wort"

13. Pille Simon "Pojengid taeva äärel"

14. Matt Brolly "Ristiretk" (Louise Blackwell I)

15. Lucy Foley "Korter Pariisis"

16. Karen M. McManus "Nõod"

17. Katrin Saali Saul "Miks meil paarisuhet ikka nii väga vaja on?"

18. Jana Vagner "Vongozero" (I)

19. Carolyn Tara O'Neil "Langenud impeeriumi tütred"

20. Ulrika Rolfsdotter "Kurjus südames" 

21. Catherine Chidgey "Remothe Sympathy"

22. Jessica Bruder "Nomadland: Surviving the America in the Twenty-First Century" e.k. "Nomaadimaa"

23. Carola Lovering "Too Good to Be True"

24. Robbi Terman "Some Like It Sizzling" (Perfect Recipe III)

25. Jana Vagner "Elusad inimesed" (II) 

26. Sandra Brown "Best Kept Secrets" e.k. "Kiivalt varjatud saladused"

27. Stuart Clark "Öötaeva all"

28. Elin Hildebrand "The Hotel Nantucket" 

29. Carlos Ruiz Zafón "Vaimude labürint" II (Unustatud raamatute surnuaed IV) 

30. Margus Lõokene, Hede Kerstin Luik "Ärevus ja meeleoluhäired" 

31. Sophie Kinsella "Ostuhullu pihtimused"

32. Erle Stanley Gardner "Sametiste küüniste juhtum" (Perry Mason I)

33. C.W. Gortner "Caterina de' Medici pihtimused"

34. Janet Skeslien Charles "The Paris Library" e.k. "Pariisi raamatukogu"

35. Sunyi Dean "The Book Eaters" 

36. Catherine Moloney "Kuritegu koorikoolis"

37. Matthew Costello, Neil Richards "Arveteklaarimine" 

38. Blake Pierce "Kadunud"

39. Kate Mosse "Labyrinth" (I)

40. Lucy Coleman "Suvi Andaluusias"

41. Ragnar Jonasson "Pimedus"

42. Jojo Moyes "Giver of the Stars"

43. Oliver Pötzsch "Hauakaevaja raamat"

44. T. Kingfisher "Nettle and Bone"

45. John Grisham "Salakaebaja"

46. Hazel Beck "Small Town, Big Magic" (I)

47. Jason Rekulak "Hidden Pictures"

48. Freida McFadden "Koduabiline" (I)

49. Rebecca Raisin "Aria ratastel raamatupood"

50. Helen Cox "Mõrv toomkiriku lähistel" (I)

51. Alison Weir "Elizabeth of York:  The Last White Rose" (Tudor Rose I)

52. Sally Hepworth "The Good Sister"

53. Agatha Christie alias Mary Westmacott "Sust eemal olin kevadel"

54. Louise Erdrich "The Night Watchman"

55. Simon Brett "Laip liivarannal" (I)

56. Gina Viliune "Veretöö kingsepa töökojas. Timuka õpipoisi esimene kohtuasi"

57. Viveca Sten "Still Waters" (I) e.k. "Vaga vesi"

58. Peter May "Lewise mees" (II)

59. Annie Ward "Valetajate klubi"

60. Freya Sampson "Viimane raamatukogu"

60. Frank Herbert "Düün" (I) 

61. Alex Smith "Ajalehetüdrukud"

62. Alexander Dumas "Krahv Monte-Cristo I-II"

62. Eva Björg AEgisdóttir "Sammud nagiseval trepil"

 

Suur, suur tänu kirjastustele Varrak, Eesti Raamat ja Rahva Raamat koostöö eest! Aitäh, et mind toreda lugemisvaraga varustate.

Suur, suur aitäh kõigile, kes mu postitusi loevad. Ilma teieta oleks hoopis igavam. 

Ilusat uut lugemisaastat kõigile! Kohtume 2023. aastal uuesti!

 

Eva Björg AEgisdóttir "Sammud nagiseval trepil"

Idee ja kirjelduse poolest on tegemist kriminaalromaaniga, kus kodulinna tagasipöördunud politseinik Elma koos kolleegidega noore naise mõrvajuhtumit lahendama hakkab. Kuid tegelikult pole kuritegu teoses üldse kõige olulisem. Keskmes on hoopis valusad ja rasked kaotused ning raisatud elud. Selles polnud mitte ühtegi õnnelikku tegelast. 

Ma loen krimkasid kergeks meelelahutuseks ning kui tavaliselt on hea meel, et lõpuks mõrvar käes, siis sel korral tabasin end mõtlemast, et tegelikult poleks asi üldse nii kaugele minemagi. 

Tulevale lugejale soovitaksin seda võtta pigem kurva ja masendava perekonna- kui krimiromaanina. 

pealkiri: "Sammud nagiseval trepil"

autor:  AEgisdóttir, Eva Björg

tõlkija: Nooni, Eva

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv:  306

ilmumisaasta: 306

ISBN-13: 9789916703120

inglise keeles: "The Creak on the Stairs"
saksa keeles: "Verschwiegen"

Goodreadsi hinnag: 3/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Alexandre Dumas "Krahv Monte-Cristo" I-II

2022. aasta tõi mu lugemisnimekirja klassika, mis ootas juba pikalt oma järjekorda. Tegelikult olin esimest osa juba aastaid tagasi lugenud, kuid teine osa jäi pooleli, ju läks asi liiga igavaks. Jutt käib Alexander Dumas'i "Krahv Monte-Christost" ja tänu kirjastusele Varrak lugesin kaheosalise raamatu lõpuks ometi läbi.

Edmond Dantes'i lugu on üldjoontes paljudele kindlasti tuttav. Esimese raamatu alguses on ta noor, armunud, õnnelik ning lootusrikkas, sest ees ootab nii edutamine kapteniks, kui abielu armastatud neiuga. Kuid kadedad vaenlased kirjutavad valeliku salakirja, mille tulemusena noormees vahistatakse ning eluaegsesse vangistusse mõistetakse. Iffi kindluse vanglas kohtub ta kaasvangi, "hullu" abee Fariaga, kellest saab Edmondi mentor ja õpetaja. Enne oma surma avaldab abee õpilasele suure varanduse peidukoha.

Edmondil õnnestub vanglast põgeneda, ta otsib varanduse üles, saab üleöö pururikkaks ning võtab oma missiooniks kunagistele heategijatele tasuda ning vaenlastele kätte maksta. 

Kättemaks muutubki loo ning Edmondi elu sisuks ning paneb lõpuks teda ennastki mõtlema, et kui kaugele ta oma kättemaksuihas minna tahab. Ja mina lugejana mõtsiklesin samuti, et kas on olemas sellist asja nagu õiglane ja õigustatud kättemaks või mis oleks Edmondi kannatusi arvestades üldse "õiglane"? 

Pärast lugemist käisin "Hüljatute" muusikali vaatamas ning avastasin üllatusega, et raamatu ja muusikali tegevus toimub samal ajal. Oli tore mõelda, et krahv Monte-Cristo ja Jean Valjean võinuksid juhuslikult kuskil kohtuda.

Mulle väga meeldis. Tabasin end mõtlemast, et vanasti ikka võeti aga nii raamatuid kirjutada (kui ka lugeda), sest see on pikki ja detailseid kirjeldusi täis. Kui te ei karda pakse raamatuid ja väljakutseid, siis soovitan kindlasti lugeda. 

pealkiri: "Krahv Monte-Cristo I-II"

autor: Dumas, Alexandre

tõlkija: Hallap, Tatjana

kirjastus: Varrak
formaat: e-raamat
lehekülgede arv:  608 + 580

ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 1844-1846)

ISBN-13: 9789985353783 (I), 9789985353790 (II)

inglise keeles: "The Count of Monte Cristo"
saksa keeles: "Der Graf von Monte Christo"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!"***

Alex Smith "Ajalehetüdrukud" (I)

Peainspektor Robert Kett jätab oma töö Londonis maha ja kolib Norvichi, kus ta loodab oma elu otsast peale alustada. Ta naine rööviti ja on siiani teadmata kadunud, Robert jäi kolme väikse lapsega üksi. 

Kui linnas kaovad kaks ajalehetüdrukut, siis läheb Kett politseinikele appi ja elumuutusest ei tule midagi välja. 

Kas nõustute, et krimikirjanikele ei meeldi tavalised, ilma probleemideta politseiuurijad, tavaliselt on neil ikka lahutus seljataga ja/või alkoholiprobleem? Robert Kett oli selles mõttes hea vaheldus ning üksikvanemana pere- ja tööelu ühendamine andis raamatule huvitava, kohati isegi naljaka külje.

Mulle väga meeldis ja loodan sarja kindlasti edasi luguda, sest tahan teada, kuidas Ketti naise juhtum laheneb. 

pealkiri: "Ajalehetüdrukud"

autor: Smith, Alex

tõlkija: Jälle, Ülle

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 267

ilmumisaasta: 2022

ISBN-13: 9789916977187

inglise keeles: "Paper Girls"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Frank Herbert "Düün"

"Düün" on mu lugemisnimekirjas olnud juba 90ndate keskpaigast, mil kursusekaaslast seda loengute vahepeal lugemas nägin. Sellest ajast peale on tunne, et pean samuti läbi lugema. Ikkagi klassika. 

Minu kõige suurem möödalaskmine oli, et ma ei avastanud lõpus olevat sõnastikku enne, kui oma lugemisega nii kaugele jõudsin. Ärge teie sama viga tehke. Nii, et oma rumaluse pärast oli mul "Düünist" arusaamine hoopis keerulisem, kui võinuks.

Millest ma siis sõnastikuta aru sain? Arakkis on kõrbeplaneet, kus kaevandatakse vürtsi ja iga tilk vett, on kullast kallim. Siiani on seda valitsenud Harkonenni koda, kuid nüüd peab Atreidese koda juhtimise üle võtma. Hertsog Leto saabub planeedile koos oma armukese  Jessica ja poja Pauliga. Harkonennid ründavad, Leto sureb, kuid Paulil ja Jessical õnnestub põgeneda. 

Ma ei ole eriline ulme fänn, st tegelikult ei ole üldse, nii et "Düüni" lugemine oli korralik väljakutse. Olin meeldivalt üllatunud, sest kui juba loos sees olin, siis oli see omamoodi kütkestav. 

"Düün" jõudis mu aasta erilisemate lugemiselamuste hulka.  Asjatundjad, kas tasub sarjaga jätkata?

pealkiri: "Düün"

autor: Herbert, Frank

tõlkija: Alas, Urmas

kirjastus: Varrak
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 608

ilmumisaasta: 2020 (esmatrükk 1965)

ISBN-13: 9789985350585 

inglise keeles: "Dune"
saksa keeles: "Der Wüstenplanet

Goodreadsi hinnag: 3.5/5