2017. aasta kokkuvõte

Olen oma lugemisaastaga rahul, sest (taas)avastasin mitmeid kirjanikke ning tänu koostööle kirjastusega Varrak lugesin ka selliseid raamatuid, milleni poleks muidu võibolla jõudnudki.

1. C.W. Gortner "The Vatican Princess"  
2. Jon J. Muth "Zen Shorts"
3. Larissa Brown "Beautiful Wreck" 
4. M.J. Arlidge "Eeny Meeny" (Helen Grace I) e.k. "Uka-uka"
5. Mechthild Gläser "The Book Jumper"
6. Larissa Brown "So Wild A Dream" (I)
7. Lev Tolstoi "Sõda ja rahu I-II"
8. Virginia Boecker "The Witch Hunter" (I)
9. Neil Gaiman "Neverwhere" e.k. "Eikusagi"
10. Brunonia Barry "The Lace Reader" (I)
11. George R.R. Martin "A Storm of Swords (Song of Ice and Fire III) e.k. "Mõõkade maru I-II"
12. George R.R. Martin "A Feast for Crows" (Song of Ice and Fire IV) e.k. "Vareste pidusöök I-II"
13. Jennifer Ryan "The Chilbury Ladies' Choir" 
14. Mia Yun "House of the Winds" 
15. Kerstin Gier "Die Mütter-Mafia" (Mütter-Mafia I)
16. Elif Shafak "The Architect's Apprentice" e.k. "Arhitekti õpipoiss
17. George R.R. Martin "Tants lohedega" (Jää ja tule laul V osa 1. raamat)
18. Jennifer Donnelly "Beauty and the Beast: Lost in a Book"
19. LouAnn Gaeddert "Ostetud isa"
20. Min Jin Lee "Pachinko"
21. Katrin Pauts "Tulekandja. Muhumaa põnevik"
22. Jeffrey Archer "Linnulennult"
23. Jeffrey Archer "Only Time Will Tell" (Clifton Chronicles I)
24. Koidu Ferreira "Domineeriv värv: Tumepunane"  
25. Katherine Arden "The Bear and the Nightingale" (I)
26. Dorothy Whipple "Someone at a Distance"
27. Joe Abercrombie "The Blade Itself" (First Law I) e.k. "Raud ise"
28. Joe Abercrombie "Before They Are Hanged" (First Law II) e.k. "Enne nende poomist"
29. Joe Abercrombie "Last Argument of Kings" (First Law III) e.k. "Kuningate viimane argument"
30. Jessica Shattuck "The Women in the Castle" 
31. Junichirō Tanizaki "The Makioka Sisters" 

32. Kazu Kibuishi "Amulet I: The Stonekeeper" e.k. "Kivivardja"
33. Kazu Kibuishi "Amulet II: The Stonekeeper's Curse" e.k. "Kivivardja needus"
34. Kazu Kibuishi "Amulet III: The Cloud Searchers" e.k. "Pilveuurijad"
35. Kazu Kibuishi "Amulet IV: The Last Council" e.k. "Viimane kaitsekogu"
36. Kazu Kibuishi "Amulet V: Prince of the Elves" e.k. "Haldjaprints"
37. Kazu Kibuishi "Amulet VI: Escape From Lucien"
38. Kazu Kibuishi "Amulet VII: Firelight" 

39. Simon Sebag Montefiore "Romanovid 1613-1918"  
40. Sally Salminen "Katrina" e.k. "Katriina"
41. Åsa Larsson, Ingela Korsell "Lummutis" (PAX V)
42. Åsa Larsson, Ingela Korsell "Näkk"" (PAX VI)
43. Paula Hawkins "Into the Water" e.k. "Vete sügavusse"
44. Libba Bray "The Diviners" (Diviners I)
45. Ellinor Rängel "Kullimaja Marta" 
46. Jean-Pierre Minaudier "Grammatika ülistus"
47. Bill Wallace "The Dog Who Thought He Was Santa"
48. Lev Tolstoi "Sõda ja rahu III-IV"
49. Susan Richards Shreve "Uue maailma tütred"
50. Sarah Addison Allen "Garden Spells" (Waverley Family I) e.k. "Imeline aed"
51. Dr. Seuss "One Fish, Two Fish, Red Fish, Blue Fish"
52. Ulrike Schweikert "Das kastilische Erbe" (La Caminata I)
53. Stephen  King "It"
54. Stephen King "Pet Sematary" e.k. "Lemmikloomasurnuaid"
55. Klara Nordin "Totenleuchten" (Linda Lundin I)
56. Bobbie Peers "William Wenton and the Impossible Puzzle" (I) e.k. "Lüriidiumivaras"
57. Kristin Hannah "The Nightingale" e.k. "Ööbik"
58. Armando Lucas Correa "The German Girl"
59. Steven Moffat, Mark Gatiss, Jay "Sherlock: A Study in Pink" (Sherlock I)
60. Rosamunde Pilcher "Kojutulek"
61. Alyson Richman "The Lost Wife"
62. Tess Gerritsen "Playing with Fire" e.k. "Tulega mängides"
63. Takashi Hiraide "The Guest Cat"
64. Kazuo Ishiguro "Maetud hiiglane"
65. Guðrún Helgadóttir "Blaubeeren und Vanilleeis"
66. Marguerite Duras "Armuke" (I)
67. Ralph F. McCarthy "Moon Princess"
68. George R.R. Martin "Tants lohedega" (Jää ja tule laul V osa 2. raamat)
69. Ragnar Jónasson "Snow Blind" (Dark Iceland I)
70. Stephen King, Richard Chizmar "Gwendy's Button Box"
71. Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur"
72. Heather Graham "Let the Dead Sleep" (Gafferty and Quinn I) e.k. "Laske surnutel magada"
73. Heather Graham "Waking the Dead" (Gafferty and Quinn II) e.k. "Surnute äratamine"
74. Heather Graham "The Dead Play On" (Gafferty and Quinn III)
75. Kathryn Taylor "Das Erbe" (Daringham Hall I)
76. Kathryn Taylor "Die Entscheidung" (Daringham Hall II)
77. Kathryn Taylor "Die Rückkehr" (Daringham Hall III)
78. Lucinda Riley "The Lavender Garden"
79. Jeffrey Archer "The Sins of the Father" (Clifton Chronicles II)
80. Jeffrey Archer "Best Kept Secret" (Clifton Chronicles III)
81. Peter V. Brett "The Warded Man" (Demon Cycle I) e.k. "Maalingutega mees"
82. Katja Maybach "Die Stunde unserer Mütter"
83. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat" (Apteeker Melchior VI)
84. Isabel Allende "The Japanese Lover" e.k. "Jaapani armuke"
85. Olivia Goldsmith "Bestseller"
86. Kanae Minato "Confessions"
87. Stephen King "The Gunslinger" (Dark Tower I) e.k. "Laskur"
88. Val McDermid "Splinter the Silance" (IX)
89. Åsa Larsson, Ingela Korsell "Katkuhaldjas" (PAX VII)
90. Jacqueline Winspear "Maisie Dobbs" (Maisie Dobbs I) 
91. Jacqueline Winspear "Birds of a Feather" (Maisie Dobbs II)
92. Sebastian Faulks "Birdsong" (Prantsuse triloogia II) e.k. "Linnulaul"
93. Sebastian Faulks "Charlotte Gray" (Prantsuse triloogia III)
94. Daphne du Maurier "Armastuse hingus" 
95. Elin Toona Gottschalk "Pagulusse: lugu elust, sõjast ja rahust" 
96. Werner Holzwarth, Wolf Erlbruch "Vom kleinen Maulwurf, der wissen wollte, wer ihm auf den Kopf gemacht hat." e.k. "Lugu väikesest mutist, kes tahtis teada, kes talle pähe lasi"
97. Jonathan Stroud "The Empty Grave" (Lockwood & Co. V) 
98. Kate Quinn "The Alice Network" 
99. Agatha Christie "Magav mõrv"
100. Christopher Golden "Snowblind" 
101. Hiromi Kawakami "The Nakano Thrift Shop"
102. Indrek Hargla "Raudrästiku aeg"
103. Heli Künnapas "Tähtajaline elu" (I)
104. Jaana Davidjants "Minu Berliin. Pidu kunstnike paabelis"
105. Dan Brown "Origin" (Robert Langdon V)
106. Astrid Lindgren "Sõjapäevikud 1939–1945"
107. Victoria Schwab "This Savage Song" (Monsters of Verity I)
108. J.K. Rowling "The Tales of Beedle the Bard"
109. Jacqueline Winspear "Pardonable Lies" (Maisie Dobbs III)
110. Jane Harper "Dry" (Aaron Falk I)
111. Anne-Marie O'Connor "Daam kullas"
112. Agatha Christie "Mord im Orientexpress" (Hercule Poirot X) e.k. "Mõrv Idaekspressis"
113. Sharyn McCrumb "The Unquiet Grave"
114. Agatha Christie "Paddington 16.50" (Miss Marple VIII)
115. Betty Neels "The Right Kind of Girl"
116. Agatha Christie "The Pale Horse" (Ariadne Oliver V) e.k. "Tuhkur hobune"
117. Helene Hanff "The Douchess of Bloomsbury Street"
118. Andreas Gruber "Todesfrist" (Maarten S. Sneijder I)
119. Woldemar von Löwenstern "Ühe liivimaalase mälestused (aastastest 1790-1845)"
120. Agatha Christie "Das fehlende Glied in der Kette" (Hercule Poirot I) e.k. "Saladuslik juhtum Stylesis"   
121. Andreas Gruber "Todesurteil " (Maarten S. Sneijder II)
122. Andreas Gruber "Todesmärchen" (Maarten S. Sneijder III)
123. Agatha Christie "Five Little Pigs" (Hercule Poirot XXIV) e.k. "Viis väikest põrsast"
124. Laura Purcell "The Silent Companions"
125. Astrid Lindgren "Rasmuste raamat"
126. George R.R. Martin "Seitsme kuningriigi rüütel"
127. Tommi Kinnunen "Peraküla" (Sukutarina II)
128. Guzel Jachina "Zuleihha avab silmad"
129. Olimar Kallas "Kogu lugu"
130. Walt Disney Company "Piilupart, Miki ja teised"
131. Max Bentow "Federmann" (Nils Trojan I)

Suur tänu kõigile, kes selle aasta jooksul mu blogipostitusi lugenud on! 
Soovin teile kõigile head vana aasta lõppu ning lugemisrohket uut aastat!

Max Bentow "Federmann" (Nils Trojan I)

Berliinis tegutseb sarimõrvar, kelle ohvriteks on blondid naised, ta ajab nende juuksed maha ning jätab surnukehadele lahtilõigatud linde. Uurimisega tegeleb komissar Nils Trojan. Nils on lahutatud ning kannatab hirmuunenägude ning paanikahoogude all. 

Max Bentow oli minu jaoks

tundmatu autor, kuid otsustasin ta raamatu kasuks nii ühe Saksa booktuberi soovituse kui toimumiskoha tõttu. 
Raamatu tempo jäi minu jaoks natuke aeglaseks ning Trojan peategelasena kahvatuks, kuid kurjategija isik üllatas ning surnud lindude kirjeldused ajasid südame pahaks, nii et lõppkokkuvõttes oli päris korralik krimka ning loen kindlasti ka sarja järgmist osa.

pealkiri: "Federmann"

autor: Bentow, Max

keel: saksa

kirjastus: Goldmann

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 416
ilmumisaasta: 2013 (esmatrükk 2011)

ISBN-10: 3442478820
ISBN-13: 9783442478828

inglise keeles: pole ilmunud

eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3.5/5

Walt Disney "Piilupart, Miki ja teised"

Kas minuealistele eestlastele vajab raamat vajab üldse tutvustamist? 

Ma ei mäleta kui vanalt seda esimest korda lugesin, kuid tean, et olen seda endale tahtnud juba vähemalt 30 aastat. Sel aastal õnnestus lõpuks osta ning nüüd hoian kui suurt varandust ja loen ettevaatlikult. Lapsepõlv tuli meelde.

pealkiri: "Piilupart, Miki ja teised"

autor: Disney, Walt

keel: eesti

kirjastus: Kunst

formaat: kõvakaaneline
ilmumisaasta: 1972

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 5/5

Olimar Kallas "Kogu lugu"

Küllap kuulusid Tundel, Ulmik, Kraaps, Noonius, Krahv, Beebilõug, Pontšik, Parem käsi, lumeinimene LI ja mäeemand ME ning teised paljude minuvanuste lugemisvarasse. Kui avastasin, et nüüd on need kõik ühes kõvakaanelises kogumikus koos, siis ostsin kohe ära, sest vanad raamatud olid juba ammu räbalaks loetud.
Mida ikka öelda, taaskohtumine oli tore ning palju tuli meelde. Huvitav oleks teada, kuidas noorem põlvkond neile lugudele reageerib, kuid mulle meeldivad ikka veel.

pealkiri: "Kogu lugu"

autor: Kallas, Olimar

keel: eesti

kirjastus: Jutulind

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 216
ilmumisaasta: 2006

ISBN-10: 9949137497
ISBN-13: 9789949137497

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Guzel Jahhina "Zuleihha avab silmad"

Sisututvustus Goodreadsist:

"Zuleihha avab silmad“ põhineb isiklikul perekonnalool, peategelase prototüüp on autori tatarlannast vanaema. Romaani tegevus algab 1930. aastatel karmil talvel tatari kolkakülas, kust noor naine Zuleihha kulakuvastase võitluse käigus Siberisse küüditatakse. Angara jõe aladele on kokku aetud kirju seltskond: talupojad, haritlased, kriminaalkurjategijad, kristlased, moslemid, ateistid … Sellest põrgust pääsevad vähesed. Jääb üle ainult ellu jääda. 

Tegelikult polnud mul üldse plaanis terve päeva lugeda, aga niipea kui olin Jahhina raamatuga alustanud, ei suutnud ma seda enam käest ära panna. Vahepeal tõin lapsed koolist koju ja keetsin õhtusöögi, siis haarasin uuesti raamatu ning varastel öötundidel oligi läbi.

"Ignatov ei mõistnud, kuidas saab naist armastada. Armastada võis midagi suurt: revolutsiooni, parteid, oma kodumaad. Aga naist? Kuidas üldse on võimalik väljendada ühe ja sama sõnaga oma suhtumist nii erineva tähtsusega asjadesse - otsekui panna kahele kaalukausile mingi eit ja revolutsioon? see on ju lausa totter. Isegi Nastasja - võluv, helisev, kuid ikkagi vaid eit. Olla temaga koos öö või kaks, äärmisel juhul pool aastat, rahuldada oma mehelikkust - aga mitte rohkem, sellest oli küll. Mis seal armastusest rääkida. Nojah, tunded, emotsioonide lõke. Kui põleb, on meeldiv, kui on ära põlenud - puhud tuha laiali ja elad edasi. Seepärast ei kasutanud Ignatov oma jutus kunagi sõna "armastama" - ei tahtnud rüvetada." (Jahhina, Guzel, 2017, "Zuleihha avab silmad", lk. 84)

Sisust kirjutada on keeruline, sest raamatu efekt ei tulene mu arvates mitte niivõrd sellest, mida Zuleihha üle elab, vaid sellest, kuidas ta sellele kõigele reageerib. Näiteks see üks ööpäev raamatu alguses, mis Zuleihha jaoks oli tavaline igapäevaelu, kuid mina lugesin ja kahvatusin. Lõpuks oli raske tõdeda, et maailmas ei muutu ikka mitte kui midagi, kõik käib ringis, kõik, mis tuleb, on juba olnud.

""Kas te mõtlete sageli, et "mis oleks, kui oleks?" Leibe raputas käsi, nähtamatud tilgad kukkusid sõrmedelt tõrvmusta vette.
"Ei."
"Ja õigesti teete." Wolf Karlovitš tõusis, vaatas oma pimedas valendavaid käsi. "On ainult see, mis on. Ainult see, mis on."" (Jahhina, Guzel, 2017, "Zuleihha avab silmad", lk. 238)

Minu ainuke soov oleks, et autor jätkaks kirjutamist ning mul oleks võimalus neid teoseid lugeda, sest Guzel Jahhina kuulub nüüd nende autorite hulka, kelle raamatuid ma eelneva sisututvustuseta kohe ostaksin.    
pealkiri: "Zuleihha avab silmad"
autor: Jahhina, Guzel
keel: eesti
tõlkija: Jüri Ojamaa
kirjastus: Tänapäev
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 439
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2015)
ISBN-13: 9789949850686

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Suleika öffnet die Augen"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Tommi Kinnunen "Peraküla" (Sukutarina II)

"Peraküla” on mõtteline järg autori debüütromaanile "Nelja tee rist"  ja ning me jälgime pereliikmetest pimeda tüdruku Helena ning tema vennapoja Tuomase elu.
1950. aastal saatsid vanemad Helena Helsingisse erikooli, kus tüdruk õppis ise hakkama saama. Nelikümmend aastat hiljem jõuab Helsingisse ka Tuomas, kes samuti iseennast otsib. Esmapilgul nii erinevad, vaid sugulussideme abil ühendatud tegelased, on tegelikult sarnased. Helena nägemispuue ja Tuomase seksuaalane orientatsioon eristavad neid nn. keskmisest inimesest ning see teeb enese leidmise keerulisemaks (palun ärge mõelge sellele lausele mingit halvustavat tagamõtet juurde, sest ma pole seda sinna sisse pannud). 

"Millist nõu anda, nüüd kui oled otsustanud hakata julgeks ja kõndida püstipäi? Tahaksin öelda, et elu pole pidev päevast päeva kestev võitlus ja homne pole eilse koopia" On häid ja halbu päevi. Need mõlemad tuleb ära tunda ning hoida need lahus nagu argipäev ja nädalavahetus. Ning ära hakka kunagi kellekski vaid seetõttu, et keegi teine seda tahab. Sa pead sobima ainult endale, mitte teistele. ja pea meeles, et kuigi kõik lood pole armastuslood, ei ole need veel ebaõnnestunud." (Kinnunen, Tommi,2ß17, "Peraküla", lk. 227)

Kahjuks ei valinud autor kummagile oma tegelastest elukäiku, mida lootsin. Kui raamatu alguses oli veel ootus, et Helena ja Tuomas oma õnne leiavad, siis lõpuks nii ei läinud. Helena elu masendas mind eriti, sest elasin talle väga kaasa. Saan täiesti aru, et antud raamatu puhul poleks "happy end" stiililiselt mitte kuidagi kõne alla tulnud, kuid tahtsin ikkagi midagi helgemat.
Seega pole "Peraküla" mitte mingil juhul kerge või meelelahutuslik raamat, kuid kui tahate teada, kuidas "Nelja tee ristis" alanud lugu edasi läheb, siis soovitan lugeda.  

pealkiri: "Peraküla"

autor: Kinnunen, Tommi

keel: eesti
tõlkija: Jan Kaus

kirjastus: Varrak

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 296
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2016)

ISBN-13: 9789985341605

inglise keeles:  pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2.5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

George R.R. Martin "Seitsme kuningriigi rüütel"

"Seitsme kuningriigi rüütli" nimelises kogumikus on kolm lühijuttu: "Rändrüütel", "Ihukaitsja" ja "Salarüütel", milles kirjeldatud sündmused leiavad aset peaaegu 100 aastat enne "Jää ja tule laulu" ning peategelasteks on võsarüütel Duncan Pikk ehk Dunk koos oma kannupoiss Munaga.
Dunk on pärit Kuningalinna vaesemast linnajaost ning teenis võsarüütli kannupoisina. Nüüd on ta ise rüütel, pikk, tugev, vapper ning hea südamega, kuid mõnikord aeglase taipamisega. Muna on üks eriline, kiilakas, ninatark poiss, kelle päritolu suutsid mitmed lugejad kindlasti oluliselt varem ära arvata kui mina.
"Jää ja tule laulu" sarja viimasena loetud raamatu järel tabas mind George R.R. Martini tüdimus. Mulle tundus, et kui just uut osa võtta pole, siis võin vabalt ka pausi teha, kuid käesolev tundus piisavalt ahvatlev.
Mul on väga hea meel, et see raamat mu lugemisnimekirja sattus, sest see tuletas mulle meelde, miks Martin mulle üldse kunagi meeldima hakkas. Dunk ja Muna on sümpaatne paar, lood on kompaktsemad, puuduvad ülipikad kirjeldused ning ka vägivalda on vähem.  
Ühelt poolt oli selle raamatu lugemine väga hea kogemus, sest nagu ma juba kirjutasin, taastas see mu armastuse Martin R.R. George loomingu vastu, teisalt aga halb, sest nüüd tahaksin ma ju väga "Jää ja tule laulu" järgmist osa lugeda. Viimasest pole aga kahjuks mitte midagi kuulda.
Fännile kindlasti "kohustuslik kirjandus", kuid sobib ka neile, kes tahavad nimetatud maailmaga tutvust teha, aga seni pole veel julgenud "Jää ja tule laulu" sarja kätte võtta. Lugege ning nautige imeilusaid illustratsioone, nendega pole siin kokku hoitud.

pealkiri: "Seitsme kuningriigi rüütel"

autor: Martin, R.R. George

keel: eesti
tõlkija: Juhan Habicht

kirjastus: Varrak

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 360
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2013)

ISBN-13: 9789985340868

inglise keeles:  "A Knight of the Seven Kingdoms" The Tales of Dunk and Egg #1-3 
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Astrid Lindgren "Rasmuste raamat"

Raamatusse on koondatud kolm Astrid Lindgreni lasteraamatut, milles kõigis on peategelaseks Rasmuse nimeline poiss. Ekslikult võib arvata, et tegemist on ühe ja sama lapsega, kuid ei. Autor ise ütles asja kommentaariks järgmist: Rasmus on ju meil Rootsis nii levinud nimi, või kuidas?

"Hulkur Rasmus"
Üheksa-aastane lastekodupoiss Rasmus igatseb ülekõige päris oma kodu ning isa ja ema. Kas on maailmas keegi, kes tahaks endale pulksirgete juustega poissi? Seiklusrikka teekonna järel Paradiisi-Oskariga täitubki Rasmuse unistus.  
Üks mitmeid kordi loetud, ülilemmik raamat, mis näitab minu arvates selgelt, kui täpselt Astrid Lindgren laste hinge mõistis ning seda kirja panna oskas. Lisaks nii mõnusa huumoriga pikitud, võiksin siia palju tsitaate siia kirja panna, kuid alljärgnev on mu arvates nii hea näide elutervest loogikast ja ma parafraseerin "Mis asja sa lippad keset ööd ümber kiriku" oma peas päris tihti.

"Rasmus ei rahunenud.
"Aga tädi Olga köögist rääkis, et ta näinud ükskord ilma peata koera ja sellel tulnud kaelast otsekui tuld!"
Oskar haigutas.
"Paistab, et tädi Olga on ise ilma peata. Tonte pole olemas."
"On ikka," vaidles Rasmus. "Tead, mis Suur Peeter rääkis? Ta ütles, et kui sa öösel kell kaksteist jooksed kaksteist korda ümber kiriku, siis tuleb jõmm ja viib su ära."
"Ma arvan, et jõmm teeb pagana õigesti. Mis asja sa lippad keset ööd ümber kiriku". Selleks peab olema paras lollakas küll, ja siis oled ise süüdi!" (Lindgrem, Astrid, 1994, "Hulkur Rasmus", lk. 68)

"Rasmus, Pontus ja Lontu"
See raamat jutustab Rasmus Perssonist, kes on üksteist aastat vana. Järelikult ei räägi ta mitte kõigevähematki üheksa-aastasest Rasmus Oskarssonist ega ka nelja-aastasest Rasmus Rasmussonist.

Kui mu käest küsitakse kõige lemmikumat Lindgreni raamatut, siis vastan alati selle nimega. Kahe poisinaga ja taksikoera kooslus on lihtsalt ülilahe! 

"Kalle Blomkvist ja Rasmus" (Kalle Blomkvist III) 
Seekord satuvad Kalle, Anders ja Eva-Lotte inimröövi keskele. Kurjategijad loodavad saada tähtsa tehnilise avastuse dokumente ning röövivad professori ja tema viie aastase poja Rasmuse. 
Selles raamatus on üks tegelane, kelle vastu ei peaks lugejal üldse mingit sümpaatiat tekkima ning stseen, mis mu alati nutma paneb. Astrid Lindgren oli kirjanik, kes julges valusatest teemadest kirjutada ning tõi esmakordselt lastekirjandusse ka mõrva, kuid nimetatud stseeni lugedes olen ma alati kahevahel, kas ta sel korral mitte üle piiri ei läinud. Mis teie arvate?
Tegemist on ka Blomkvisti sarja kolmanda raamatuga ja natuke on tunda seda hõngu, et roosid hakkavad suureks kasvama ja varsti nad sedasi enam ei mängi.

Lõppkokkuvõttes, kas on vaja üldse kirjutada, et soovitan lugeda? Astrid Lindgreni raamatute puhul on see ju enesestmõistetav. 

pealkiri: "Rasmuste raamat"

autor: Lindgren, Astrid

keel: eesti
tõlkija: Vladimir Beekman

kirjastus: Eesti Raamat

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 344
ilmumisaasta: 1995

ISBN-13: 545002259X

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 (kolmas raamat tõmbas punktisumma veidi alla)

Laura Purcell "The Silent Companions"

Raamatus jooksevad paralleelselt kolm ajaliini - 19. sajand, kus Elsie Bainbridge on vaimuhaiglas, naise hospitaliseerimisele eelnevad sündmused ja 17. sajandil asetleidnu, mida me näeme läbi Anna Bainbridge päevikusissekannete.

Pikem sisukirjeldus, mis võib lugemiselamust rikkuda:
17. sajandil (1635) elas "The Bridge" (Sild) nimelises majas perekond Bainbridge, mille pereema Anna igatses väga veel üht last. Kui ta (musta) maagia kasutamise järel rasedaks jäi, sündis tumm Hetta.
Aastaid hiljem saab perekonnale osaks suur au võõrustada kuningat ja ta saatjaskonda. Anna valmistub hoolega ning ostab majakaunistuseks nn. vaikseteks kaaslasteks nimetatud kujud, mis on võimalikult inimeste sarnaseks maalitud puuplaadid.

"I saw my mistake: it was no customer standing in the corner but a board, painted to resemble a person. So splendidly was it worked that you would not notice it was a piece of art, at first glance. (---) 
They call them "silent companions" (Purcell, Laura, 2017, "The Silent Companions", lk. 130-131)

Hetta survel palkab Anna lisatööjõuna tundmatu mustlaspoisi tallipoisiks. Kui kuninganna hobune leitakse tapetuna, siis peetakse automaatselt süüdlaseks just mustlaspoissi ning kaudselt ka Annat, kes ta majja tõi. Sündmuste arenedes selgub, et Hetta polegi süütu ja armas tüdrukuke.
Umbes 200 aastat hiljem, 1865. aastal saabub Elsie Bainbridge koos saatja Sarahiga oma abikaasa perekonnakoju, Silda. Tegelikult peaksid nad värskeltabiellunutena koos olemist nautima, kuid mees suri ootamatult ning Elsie on nüüd lesk ja rase. Maja on räämas ning kehvas seisus, külaelanikud avalikult vaenulikud ja hoiavad hoonest ning selle elanikest eemale. Elsie ja Sarah leiavad Anna päeviku ning ühe vaikse kaaslase, mille sarnasus Elsiega on pehmelt öeldes kõhedusttekitav. Järk-järgult hakkavad toimuma asjad, mille tulemusena Elsie lõpetab vaimuhaiglas.

Juba enne lugema hakkamist haarab pilku raamatu imekaunis ja detailirohke kaanekujundus, mida foto kahjuks edasi anda ei suuda.  Sees aga peitub õuduslugu, mille kõige hirmutavamaks elemendiks oli lootusetus - see hetk, mil sa mõistad, et halbade asjade toimumist pole võimalik mitte kuidagi takistada. 

Kui julgete, siis lugege küünlavalgel ja ärge mingil juhul lõppu ära piiluge (mina lugesin viimase lause kahjuks enne ära ja see rikkus efekti)! Ma pole küll nn. hooajaline lugeja, kuid see raamat sobiks ideaalselt pimedasse sügisesse.

pealkiri: "The Silent Companions"

autor: Purcell, Laura

keel: inglise

kirjastus: Raven Books

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 384
ilmumisaasta: 2017 

ISBN-10: 1408888092
ISBN-13: 9781408888094

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

 

Agatha Christie "Five Little Pigs" (Hercule Poirot XXIV)

Kuusteist aastat tagasi mürgitati naistemaias maalikunstnik Amyas Crale ja mõrvas süüdistati ta naist Caroline'i. Naine mõistetigi süüdi, ta sai eluaegse vanglakaristuse, kuid suri aasta hiljem. Enne oma surma kirjutas ta tütar Clarale kirja, milles kinnitas oma süütust. Nüüd palub Clara oma ema nime puhtakspesemisel Hercule Poirot abi. Poirot vestleb paljude tookord asjaga seotud olnud inimestega ning kahtlusaluste ring kahaneb viie inimese peale.  

"With her hand shielding her eyes she studies five faces, surreptitiously. Could she see any of these people commiting murder? The exotic Elsam the red-faced Philip, dear, nice, kind Mr. Meredith Blake, that grim tartar of a governess, the cool, competent Angela Warren?" (Christie, Agatha, 2011 (1942), "Five Little Bigs", lk. 242)

Kuigi olen viimasel ajal Agatha Christie lainel, olin seni tegelenud vaid ülelugemisega. "Five Little Pigs" (e.k. "Viis väikest põrsast") oli minu jaoks uus raamat ja nii sain üle hulga aja nautida Christie esmalugeja tunnet. Ülesehitusele annaksin täisarvu punkte - on olemas kuritegu, ohver ja süüdistatav ning keegi lugejatest ei usu, et see, kes vangi pandi, mõrva tegelikult ka sooritas. Oli huvitav ja tõesti, ma ei suutnud mõrvarit päris täpselt ära arvata, kuid raamat oli ka väga traditsiooniline, lõpplahendus oli liiga lihtne, Christie oleks olnud võimeline ka hoopis keerulisemateks pööreteks. Siiski soovitan lugeda, kui te seda veel teinud pole, mulle meeldis. 

pealkiri: "Five Little Pigs"

autor: Christie, Agatha 

keel: inglise

kirjastus: William Morrow Paperbacks

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 266
ilmumisaasta: 2011 (esmatrükk 1942)

ISBN-10: 0062073575

ISBN-13: 9780062073570

eesti keeles: "Viis väikest põrsast"

saksa keeles: "Das unvollendete Bildnis"  

Goodreadsi hinnag: 4/5

Andreas Gruber "Todesmärchen " (Maarten S. Sneijder III)

Bernis leitakse naise laip, kelle nahale on lõigatud kummaline sümbol ja kohale kutsutakse Maarten S. Sneijder. Loomulikult ei jää see naine ainukeseks ohvriks, neid tuleb aina juurde.
Nooruke Hannah alustab tööd vanglapsühholoogina. Ta hakkab tegema grupiteraapiat, kuid tegelikult huvitab teda vaid üks vang - Piet van Loon. Piet on üks neid mõrvareid, kelle Maarten vangi saatis ja kuigi ta peaks trellide taga istuma, on hiljutised mõrvad väga tema käekirjaga...
Sarja kolmas raamat. Alguses oli veidi igav, sest Hannah oli tüütu ja naiivne tegelane, aga siis läks käima ja tulemuseks oli kohati seebiooperlik, aga väga hea kriminull. 

pealkiri: "Todesmärchen"

autor: Gruber, Andreas

keel: saksa

kirjastus: Goldmann

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 544
ilmumisaasta: 2016

ISBN-10: 3442483123

ISBN-13: 9783442483129

inglise keeles: pole ilmunud

eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5

Andreas Gruber "Todesurteil" (Maarten S. Sneijder II)

Aasta tagasi kadus kümneaastane Clara, kui tüdruk leitakse, siis on ta selja peale tätoveeritud osa Dante "Infernost". Kuritegusid tuleb loomulikult juurde ja alles Sabine Nemez avastab, et paljude esmapilgul üksteisega mitteseotud juhtumite vahel on tegelikult seos.
Kuna sarja esimene osa "Todesfrist" mind nii endasse haaras, siis alustasin kohe teise raamatuga. Alguses olin natuke pettunud. Nimelt sai Sabine lõpuks ometi võimaluse edasi õppida, kuid koolisituatsioon oli täpselt selline, mida mitmeid kordi kuskilt loetud - uus õpilane läheb kooli, on teistest erinev ega sulandu klassi, tal pole ühtegi sõpra ning lõpuks on kõik ühise eesmärgi nimel suured semud.
Kuigi teises pooles läks raamat kuritegude osas nii huvitavaks, et unustasin oma pettumuse sootuks, jäi see esimesest osast veidi nõrgemaks. 

pealkiri: "Todesurtail"

autor: Gruber, Andreas

keel: saksa

kirjastus: Goldmann

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 576
ilmumisaasta: 2015

ISBN-10: 3442480256

ISBN-13: 9783442480258

inglise keeles: pole ilmunud

eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5

Agatha Christie "Das fehlende Glied in der Kette" (Hercule Poirot I)

Arthur Hastings peatub Sussexis oma vana sõbra John Cavendishi juures. Majas elavad ka Johni naine Mary, vend Lawrence ning kasuema Emily, kes on lähedaste pahameeleks just abiellunud endast oluliselt noorema mehe, Alfred Inglethorpiga ja noor neiu Cynthia Murdoch. Kui Emily leitakse ühel hommikul strühiinimürgitusse surnuna, siis hakatakse süüdlast otsima majaelanike seast. Hastings kutsub mõrva lahendamiseks appi belglasest detektiivi Hercule Poirot. 

Agatha Christie kirjutas selle raamatu Esimese maailmasõja ajal, 1916. aastal ning mul on kuskilt meelde jäänud, et ta tegi seda kihlveo peale. Nimelt väitis ta vestluskaaslane, et ei ole võimalik kirjutada kriminulli, milles lugeja kurjategijat ära ei arvaks. Tõestuse tulemusena ilmuski 1920. aastal "The Mysterious Affair at Styles" (e.k. "Saladuslik juhtum Stylesis"). Proovin sellele faktile internetist kinnitust leida, kuid ei õnnestunud. Nii, et kui te teate selle kohta täpsemalt, siis palun andke mulle teada ja ma täiendan postitust. 
Kuigi olin seda raamatut enne lugenud, ei tulnud sisu mulle väga tuttav ette. Nüüd ülelugedes tundus teistega võrreldes ka natuke nõrgem, toorem kui nii võib öelda, mis on ka mõistetav, sest tegemist on autori debüütromaaniga. 
Võibolla ei peaks käesolev olema Agatha Christie loominguga alustava inimese esimene valik, sest see pole ta parim, näiteks "Paddington 16.50-st" saab Christiest parema tunde kätte. Minu enda jaoks olid raamatu taust ning viited sõjale, mõrvaloost isegi huvitavamad.

pealkiri: "Das fehlende Glied in der Kette"

autor: Christie, Agatha

keel: saksa
kirjastus: Hachette Collections

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 237
ilmumisaasta: 2009 (esmatrükk 1920)

inglise keeles: "The Mysterious Affair at Styles"

eesti keeles: "Saladuslik juhtum Stylesis"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5

Woldemar von Löwenstern "Ühe liivimaalase mälestused (aastastest 1790-1845)"

Goodreadsi koduleheküljel tutvustatakse raamatut järgmiselt:

Napoleoni sõjad 19. sajandi alguses tähendasid Euroopa ajaloo ja sõjanduse jaoks suuri muudatusi. Suuri muudatusi tähendasid nad ka inimeste jaoks, kes nende keerisesse jäid. Ühe sellise mehe mälestused on koondatud siinsesse raamatusse. Nagu paljud baltisaksa aadlikud, pidas ka Raasiku mõisas sündinud Woldemar von Löwenstern (1776–1858) tsaari teenimist loomulikuks. 17-aastasena astus ta Vene sõjaväeteenistusse, liitus peatselt ratsakaardiväega ja tegi tsaariarmees pika, mitmekülgse ning eduka karjääri. 1858. aastal ilmunud Löwensterni mälestused sõjateenistusest on üllatavalt mitmekihilised, siin leiavad kajastamist tema sõjameheelu ilusam pool, teenistus kindral Kutuzovi ja Barclay de Tolly lähikonnas, huvitavad ülesanded ja lõbus elu vallutatud Pariisis, ent samuti tagasilöögid ja tagakiusamine, usaldamatus tema kui mittevenelasest ohvitseri vastu, sõjaretkede raskused ja koledused, õnnetu isiklik elu – naise ja laste varajane surm. Tänapäeva lugejale pakub raamat unikaalse võimaluse jälgida lähedalt Napoleoni sõdu, pääseda ligi keisritele ja väejuhtidele ja olla tunnistajaks Eestist võrsunud kõrge sõjaväelase seiklustele mitmel pool Euroopas ja Venemaal.

Kuigi sisukirjeldus tundus väga huvitav, läks raamatu lugemine mul tõusude ja mõõnadega - oli väga köitvaid peatükke ning osi, millest end sunniga läbi närisin. Seega oleks lühike ja mingil määral aus arvamus, et raamat ei vastanud mu ootustele, kuid tõsi on hoopis see, et mu ootused olid valed. Oleksin pidanud arvestama, et autoriks on endine sõjaväelane, mistõttu oli ka loomulik, et ta just armee-elust kirjutab. Sõjaga seotu polnud mu jaoks mitte otseselt igav, vaid lõpuks kadus lihtsalt ülevaade ära ja ma ei saanud enam aru, kes on kes.

Autori eraelu osad olid väga huvitavad, sest ma polnud kunagi lugenud baltisaksa mõisnike kodusest elust. Kui aus olla, siis polnud ma neist kunagi selles valguses mõelnudki, tavaliselt on mõisnik ikka paha tegelase, kes eestlastest talupoegi rõhub ja peksab, rollis. Avanev pilt oli tegelikult nukker, sest rikkusele ja heaolule vaatamata käisid neilgi rõõm ja kurbus käsikäes, noored naised surid sünnitusel  ja lapsi ei suudeta ravida. 

Kas ma soovitan lugeda? Jah, kuid enne kätte võtmist arvestage, et tegemist pole kergesti loetava ilukirjandusega, autori kirjutamisstiiliga harjumine võtab veidi aega, eraelu osa on raamatus väike ning põhirõhk on sõjaväeelul.

pealkiri: "Woldemar von Löwenstern "Ühe liivimaalase mälestused (aastastest 1790-1845)"

autor: von Löwenstern, Woldemar 

keel: eesti

tõlkija: Agur Benno

kirjastus: Varrak

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 400
ilmumisaasta: 2017 (1858)

ISBN-13: 9789985340943 

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Denkwürdigkeiten eines Livländers aus den Jahren 1790–1815" 

Goodreadsi hinnag: 3/5   

  ***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Andreas Gruber "Todesfrist" (Maarten S. Sneijder I)

Raamatus tegutseb sarimõrvar, kes tapab oma ohvrid väga "eriliselt"- üks inimene leitakse tsementblokki valatuna, teine tinti uputatult, kolmas surnuks näljutatult jne. Müncheni politseiniku Sabine Nemezi ema on üks tapetutest ning see motiveerib naist mõrvarit taga otsima. Koos hollandlasest profileerija Maarten S. Sneijderiga juhtumeid analüüsides, avastavad nad, et mõrvar saab inspiratsiooni Heinrich Hoffmann lasteraamatust "Struwwelpeter" (eesti keeles: "Kolumats"), kus halvasti käituvaid inimesi äärmiselt julmalt karistatakse. Raamatus on kümme lugu ja jääb ainult oletada, et täpselt nii palju peaks lõpuks ka ohvreid kokku saama. 
Mul oli lapsepõlves kolm raamatut, mis mind hirmutasid või ei meeldinud. Üks neist oli jube "Kolumats" ja vot, nüüd ehitas Gruber terve oma kriminulli sellele lasteraamatule üles. Seega oli hirmuelement minu jaoks juba algusest peale olemas.
"Todesfrist" on jõhker, aga kummaliselt kütkestav raamat, mida ma lausa neelasin. Autori stiil laseb end väga kiiresti lugeda, kuid leebemate kriminullide armastajatele väga ei sobi, sest kohati on kirjeldused väga detailsed. Maarten S. Sneijderi (S-i ei tohi mingil juhul unustada) tegelaskuju on ilmselgelt Sherlock Holmesist inspireeritud ja tema kõrval jääb Sabine tavainimesena natuke kahvatuks. Jutustajaid on tegelikult mitu ning alguses on raske ajaliinides ja sündmustes orienteerida, kuid lõpuks saab kõik selgituse ja lahenduse. 
Olin vaimustuses ning tellisin järgmised kolm osa juba enne ära, kui käesolevaga lõpule jõudsin.

pealkiri: "Todesfrist"  
autor: Gruber, Andreas 
keel: saksa 
kirjastus: Goldmann  

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 410
ilmumisaasta: 2013 
ISBN-10: 3442478669
ISBN-13: 9783442478668

inglise keeles: pole ilmunud

eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5

*kaanepilt Goodreadsist