Agatha Christie "Paddington 16.50" (Miss Marple VIII)

Sisututvustus Goodreadsist:

Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marple'i ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima...

"Paddington 16.50" oli üks esimesi Agatha Christie raamatuid, mida lugesin ning kuulub siiani mu lemmikute hulka. Kõik klapib - tegelased ja sündmustik, midagi pole üleliia ega vähe ning miss Marple on oma tähelepanekutes lihtsalt vaimustav. Ühe asja osas pole ma siiski veel kunagi täielikult kindel olnud - mis te arvate, kellega Lucy lõpuks abiellus? Miss Marple teadis vastust, mina aga siiani mitte.  

Igal juhul soovitan.

  

"St. Mary Meadis tundsid miss Marple't kõik: pealtnäha saamatu ja kohmetu, aga sisemiselt nii terane ja kaval, kui üldse võib olla." (Christie, Agatha, 1976 (1957),"Paddington 16.50", lk. 12)

pealkiri: ""Paddington 16.50"

autor: Christie, Agatha

keel: eesti

tõlkija: Mark Sinisoo

kirjastus: Eesti Raamat

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 190
ilmumisaasta:1976 (esmatrükk 1957)

inglise keeles: "4.50 from Paddington"

saksa keeles: "16 Uhr 50 ab Paddington"

Goodreadsi hinnag: 5/5