Jussi Adler-Olsen "Verachtung"

Neljas osa Carl Mørcki raamatute sarjast.

Autor on toetunud 1923-1967. aastal Taanis aset leidnud sündmustele. Sel ajaperioodil eraldati paljud naised ühiskonnast, sest neid peeti debiilseteks või kerglaste elukommetega inimesteks. Tuues põhjenduseks eugeenika ja rassipuhtuse, paljud neist ka sundsteriliseeriti. Raamatus kirjeldatud kurjategija Nete ongi naine, kes seda kõike omal nahal üle elab. Nete ema suri kui ta oli väike ning tüdruk jäi hoolimatu isa kasvatada, koolis ei suutnud ta õpiraskuste tõttu lugema ega kirjutama õppida. Ainuke, mida ta elus kogeb on kaasinimeste hoolimatus.
Ma ei õigusta mõrvu, kuid lugedes Nete lugu saan temast aru ning on vähe kriminulle, mida lugedes olen kurjategija suhtes nii suurt kaastunnet tundunud. 

See on neljast raamatust parim! Jään kannatamatult sarja viiendat raamatut ootama (no mis selle Assadiga siis ikkagi lahti on?), taani keeles on see juba ilmunud.

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud

Andrew Pyper "The Demonologist"

David Ullmann on üks juhtivaid teadlasi demonoloogia ning spetsialist eelkõige Miltoni "Kaotatud paradiis" alal. Ühel päeval ilmub ta kabinetti Kõhn Naine (Thin Woman), kes palkab ta ühele juhtumile hinnangut andma ning kuigi David keeldub, jätab naine talle lennupileteid Veneetsiasse. Järgnevalt saab David igasuguseid halbu uudiseid, et naine jätab ta teise mehe pärast maha ning parimal sõbral on vähk, nii pakibki ta kotid ja lendab koos tütre Tessiga Itaaliasse. Minnes Kõhna Naise antud aadressil, näeb ta kurjast vaimust vaevatud meest ning enne kui ta Veneetsiast lahkuda jõuab, on üks deemonitest ta tütre sisse pugenud ning sunnib lapse katuselt alla kanalisse hüppama. David on veendunud, et tütar on elus ja hakkab järgides igasuguseid "märke" ning Miltoni teost, last taga otsima. 

Kohati on see õudukas, milles deemonid inimese kuju võtavad või kellegi sisse poevad, samas on selles palju kirjanduslikke viiteid eelkõige "Kaotatud paradiisile". Kui aus olla, siis ei oskagi ma sellest raamatust midagi arvata. Uuesti ei loeks, aga kulutatud ajast ka päris kahju pole.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Helene Hanff "84, Charing Cross Road"

Londonis on tänav Charing Cross Road, mis raamatu- ja lugemishuvilisele inimesele näib maapealse paradiisina, sest tänav on täis raamatupoode (ning seal asub ka Harry Potteris mainitud Lekkiva Katla kõrts). 

Raamat "84, Charing Cross Road" on ongi seotud ühe sellel tänaval asunud poega. 1949. aastal kirjutab ameeriklanna Helene Hanff Marks & Co raamatupoele, sooviga osta mõningaid raamatuid. Tema ja poe töötaja Frank Doeli ning hiljem ka teiste töötajate vahel algab tihe kirjavahetus. Alguses on kirjade põhirõhk raamatutel, kuid siis kirjutatakse ka muust elust ja olust. Helene ja Franki kirjavahetus ning sõprus kestab kaks aastakümmet kuni Frank 1968. aastal ootamatult sureb.
Tegemist on tõestisündinud looga ning raamatus olevad kirjad on ehtsad. Nad ei kohtunud kunagi, elasid erinevates riikides ja kultuurides, kuid ometi olid nad head sõbrad.  

Seda raamatut soovitati mulle aastaid tagasi ja alles nüüd jõudsin selleni. Aitäh, Mary lugemissoovituse eest! Väga armas lugemine (vaatamata sellele, et 99.9% mainitud raamatutest on mulle täiesti võõrad), ainuke mida võiks ette heita on see, et umbes 100 leheküljelist raamatut ei jätku kuigi kauaks. Raamatu esmatrükk ilmus 1970.aastal.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "84, Charing Cross Road: Eine Freundschaft in Briefe"

Isaac Marion "Warm Bodies"

Kui kõik päris ausalt ära rääkida, siis mulle zombied ei meeldi. "Warm Bodies" võtsin kätte seepärast, et nägin raamatu järgi tehtud filmi treilerit ja see mulle meeldis.

Tsivilisatsioon on hävinenud ja maailmas elavad Elavad (inimesed) ja Surnud (zombied). Inimesed elavad vanal staadionil, zombid resideeruvad lennujaamas, kust nad siis aegajalt elavatele jahti pidamas käivad. Ühel jahiretkel kohtab minategelane zombie R neiu Juliet (olles just enne tüdruku poisssõbra Perry ära söönud). Miskipärast tunneb R, et peab Juliet kaitsma ja endaga kaasa võtma. Edasi jätkub sündmustik juba ootuspäraselt ning selle võib kokku võtta lausega, et "Armastus võidab kõik".

Mitte eriti hea, aga kerge lugemine. 

Zombide suhtes pole mu arvamus muutunud. 

eesti keeles: "Soojad kehad"

saksa keeles: "Mein fahler Freund"


EDIT: Lõpuks vaatasin ka filmi ära ja see meeldis mulle tõesti väga, selline mõnus meelelahutus, milles parasjagu huumorit sees. Soovitan!

Thomas Brussig "Am kürzeren Ende der Sonnenallee"

Üks juba vana tuttav ja eelnevalt loetud raamat, mille nüüd uuesti kätte võtsin. Brussigi raamat räägib DDR-i aegsest Ida-Berliinist, täpsemalt Sonnenallee tänaval Ida-Lääne piiriületuspunkti lähedal elavatest noortest. Ma pole päris kindel, aga lapsepõlvest on meeles, et DDR oli meie jaoks peaaegu välismaa, kus võimalused palju suuremad ja kaubavalik tohutult suurem. Olles ise endises Ida-Berliinis elanud ning mitmeid kordi Leipzigis käinud, võin öelda, et arhitektuuri osas oldi nii Nõukogude Liidus kui DDR-is ühel meelel, vaevata võib öelda, milline hoone on lasteaed, milline kool ning suured Annelinna tüüpi elamurajoonidki on sarnased. Seda raamatut lugedes tuleb teisigi äratundmishetki ja  leiab kinnitust, et tegelikult oli sarnane ka muu elu-olu Väga lõbus tagasivaade.  Kui teile raamatut ette ei juhtu, siis samanimelist filmi tasub kindlasti vaadata.

eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

Jussi Adler-Olsen "Erlösung"

Olen jätkuvalt kriminullide lainel ja lugesin läbi kolmanda osa Jussi Adler-Olseni Carl Mørcki sarjast. 

Kalamehed leiavad pudeli, milles on verega kirjutatud appikutse. Läbi mitme inimese jõuab see lõpuks Mørcki lauale, kes koos Assadi juhtumit lahendada püüab. On see kiri ja häda ehtne või poisikeste rumal nali?

Carl on jätkuvalt mu üks lemmikumaid raamatudetektiive, selline natuke tige ja torisev, mis aga tema kirju eraelu puhul pole ka mingi ime. 

Väga mõnus lugemine! Ainuke, mida ette võib heita on see, et see on kirjutatud liiga paljude inimeste vaatenurgast, see teeb küll sündmustiku selgemaks ja põnevamaks, aga ka raskemalt jälgitavaks.  

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles:  "Redemption" (UK) "A Conspiracy of Faith" (US - ilmub mais)

Raamatud, mida ma ei suutnud lõpetada

Hakkasin mõtlema, et raamatublogis peaks olema ka nimekiri raamatutest, mille lugemist olen alustanud, aga mingil põhjusel jälle käest ära pannud. Kindlasti pole need halvad ega lugemist mitteväärivad raamatud, mulle need lihtsalt ei sobinud.

"This Is How You Lose Her" Junot Diaz - lühijutud pole eriti minu teema

"The Edge of Nowhere" Elizabeth George - tuntud krimiautori esimene noorsooraamat, minu jaoks tundus lihtsalt igav.

"The Legend of Broken" Caleb Carr - sama autori "The Alienist" meeldis mulle väga ja ma tõesti proovisin ka seda lugeda, umbes 20 lehekülje järel andsin alla, sest laused pikad ja keerulised ning väga raskesti mõistetavad, ühtekokku lihtsalt igav.

"The Twelve Tribes of Hattie" Ayana Mathis - ma ei suuda lugeda raamatut, mille juba esimestel lehekülgedel väikesed lapsed surevad.

"Remarkable Creatures" Tracy Chevalier - sama autori  "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" on üks parimaid raamatuid, mida ma lugenud olen, kahjuks pole ta suutnud teist samaväärset raamatut kirjutada.

"Edge of Dawn: A Midnight Breed Novel"  Lara Adrian - kui tegemist on sarja 12. raamatuga, siis pole enam midagi uut ega üllatavat oodata, sirvisin läbi aga lugeda ei viitsinud, kõik on juba tuttav.

"Mrs. Robinson's Disgrace: The Private Diary of a Victorian Lady" Kate Summerscale - nii palju kui ma aru saan, siis tõetud tõestisündinud sündmustele. Nimetatud daam on õnnetus abielus, armub abielumehesse ning tulemuseks on väga räpane ja avalik abielulahutus. See on hea lugemine kui tahad selle ajaperioodi elust-olust täpsemalt teada, minu jaoks tuli lihtsalt valel hetkel.

"Bared to You" Sylvia Day - miks ma selle raamatu üldse laenutasin??? Midagi "Viiekümne varjundi" sarnast ja ma ka ise imestan, et selle lause siia kirja panen, aga need varjundid on isegi parem kui see raamat.

"Iced" Karen Marie Moning - samalt autorilt on ilmunud viieosaline "The Fever Series", milles   keskmes on inimeste ja haldjate (maailmade) vaheline võitlus. Tookord lugesin seda, sest muud paremat polnud võtta ja ju siis nii halb polnud, sest jõudsin lõpule ka. "Iced" on selle sarja spin-off, aga tundus lihtsalt igav (ja mul on paremat lugemist ka).

"1356" Bernard Cornwell - ajaloolised raamatud mulle meeldivad ning seegi on hästi ja huvitavalt kirjutatud. Minu jaoks polnud hetkel lihtsalt piisavalt köitev. Ei välista, et sama autorit veel lugeda püüan.

"The Painted Girls" Cathy Marie Buchanan - raamatu tegevus toimub 19. sajandi lõpu Pariisis ning peategelasteks on õed, kes pärast isa surma endale ise elatist peavad teenima hakkama. Ühest saab näitlejanna, teisest tantsijanna. Ei suutnud huvi üleval hoida.

 "A Natural History of Dragons: A Memoir by Lady Trent" Marie Brennan - ei saagi päris täpselt aru, millest saa raamat olema peaks, lugesin esimese lehekülje ja pani käest ära.

 "The Accursed" Joyce Carol Oates - vabandust, aga üks suuremat sorti jama, mille esimestest lehtedest ma kaugemale ei jõudnud.

"The Enchanted Life of Adam Hope" Rhonda Riley - mul olid selle raamatu suhtes väga suured ootused ja millise ootusärevusega ma selle raamatukogust ära tõin ja lugema hakkasin ... suutsin lugeda täpselt ühe peatüki, sest siis läks lugu väga veidraks.

"The Rathbones" Janice Clark - ühe vaalapüüdjate perekonna saaga, idee poolest tundus põneva, aga juba esimesed lehed polnud eriti köitvad, siis aga juhtusin lugema Amazonist seda arvamust 
ja jõudsin järele, et ma ei hakka üritamagi, see pole minu raamat.

"A Treacherous Paradise" Henning Mankell -  mulle meeldivad selle autori Wallanderi lood väga, aga teised miskipärast eriti köita ei suuda.

"Fin & Lady" Cathleen Schine - seda raamatut soovitas kohalik suur raamatupoekett "Barnes & Noble", aga mina esimestest lehtedest kaugemale ei jõudnud. Raamat polnud halb, aga ma tundisin, et ei viitsi lugeda katoliku kiriku piirangutest jne.

"The Shining Girls" Lauren Beukes - mõrvar, kes liigub ajas edasi tagasi ja tapab nn. helendavaid tüdrukuid ning üks tema ellujäänud ohver, kes siis mõrvarit kätte saada üritab. Tundus päris huvitav, kuigi ma ei saanud ikka päris täpselt aru, kuidas see edasi-tagasi hüppamine käib, aga lugesin poole raamatu pealt lõpu ära ja jõudsin järeldusele, et tegelikult mind ei huvitagi, mis selles lugemata pooles juhtub.

"Sisterland" Curtis Sittenfeld - raamat kahest õest, tahtsin väga lugeda, aga juba esimesed leheküljed ei köitnud piisavalt, et lugema jäädagi.

"The Girl You Left Behind" Joyo Moyes - olen samalt autorilt sellel aastal juba kahte raamatut lugenud ja ootasin kolmandat põnevusega. Osa sündmustikust leiab aset Esimese Maailmasõja aegsel Prantsusmaal, mil sakslased riigi okupeerinud on, rohkem ma edasi ei lugenud. Usun, et raamatul pole tegelikult häda midagi, aga ma olen viimasel ajal nii palju sõja ajal toimuvaid raamatuid lugenud, et on saabunud küllastus, (armastus)romaanide puhul pole ju seda varieerumisvõimalust nii palju.

"Fifth Grave Past Light" Darynda Jones - Oleksin tahtnud teada küll, kuidas lugu edasi läheb, aga no ma tõesti ei suutnud. Sarja esimese raamatu lugesin läbi ja järgmised sirvisid läbi, aga no rohkem ma enam ei suutnud. Sarja peategelaseks on naisterahvas, kes on enda arvates äärmiselt teravmeelne ja vaimukas, olles pannud nimed oma rindadele ja munasarjadele, kuid tegelikult on lihtlabane ja tüütu. 

"Life After Life" Kate Atkinson - kriitikute ja lugejate poolt väga positiivseid hinnanguid saanud, aga ükskõik, kuidas ma ka ei püüdnud, ei saanud ma seda loetud. Vähemalt kolm korda alustasin, no ei sobi selle kirjaniku stiil mulle.

"The Healer" Antti Tuomainen - mõnikord on nii, et hakkad lugema raamatut, millel polegi tegelikult midagi viga ja päris loetav on ka, aga siis tuleb midagi paremat vahele ja siis paned esimese kahjutundeta käest ja lõpuks viidki läbilugemata raamatukokku tagasi.  "The Healer" on täpselt selline raamat.

"Alex" Pierre Lemaitre -  arvatavasti hea kriminull, mis mulle ei meeldinud.

Nele Neuhaus "Eine unbeliebte Frau" (Bodenstein-Kirchhoff-Krimi I)

Kuidas ma selle raamatuni jõudsin? Selle aasta alguses ilmus inglise keeles Nele Neuhausi "Snow White Must Die", mida lugema hakates ei saanud ma kahe detektiivi taustast päris hästi aru, googeldades selgus, et  see on ka mõistetav, sest see on juba sarja neljas raamat. Igal juhul panin tolle raamatu kõrvale ja alustasin algusest. Ma ei saa aru, miks hakatakse sarja tõlkima mitte esimesest vaid x-ndast raamatust?
Nele Neuhausi krimisarja tegevus toimub Frankfurdi lähedal ja peategelasteks on Oliver von Bodenstein ja Pia Kirchhoff. Leiatakse mõrvatud naine ning enesetapu sooritanud mees, hiljem selgub, et need kaks juhtumit on omavahel tihedalt seotud. kuidas täpselt, seda ma ära kirjutama ei hakka. Kuigi lõpp on veidi segane, sest on raske järge pidada, kes ja kuidas kuritegudega täpselt seotud oli, on tegemist väga loetavalt kirjutatud raamatuga. Kindlasti loen ka järgmised osad läbi.

eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud