Emily Croy Barker "The Thinking Woman's Guide to Real Magic"

Nora Fisher on oma doktoritööga (inglise kirjandus) jännis olev, hiljuti mahajäetud ja igatepidi madalseisus olev kolmekümnendates naisterahvas. Ta sõidab nädalavahetuseks sõprade pulma ning üksi jalutama minnes, eksib teelt ning leiab vana surnuaia, kus ta loeb kõvasti ühel vanal hauakivil olevat kummalist teksti.

Edasi kõndides satub ta teise maailma, kus ta kohtub imeilusa ja šarmantse Ilissaga, kelle elu seineb pidevas pidutsemises ja elu nautimises. Nora tutvub ka Ilissa poja Racliniga, nad armuvad ja kiiresti hakatakse juba pulmigi organiseerima. Üsna varsti selgub, et kõik pole nii nagu pealtnäha paistab, Ilissa, Raclin ja teised on haldjad (Faitloren) ning Nora suures ohus. Võlur Aruendieli abiga õnnestub Noral oma abikaasa juurest põgeneda, ta hakkab võluri juures teenijana tööle ning Arundiel võtab ta endale ka õpilaseks.
Selle raamatu puhul köitis mind esimesena pealkiri, siis lugesin võrdlusest ühe mu lemmikraamatuga "Nõidade avastus" ning teadsin, et pean vähemalt sisse vaatama. Jah, need kaks raamatut on tõesti sarnased, eelkõige selle poolest, et kummaski raamatus ei toimu midagi kiiresti, autor võtab loo jutustamiseks aega, arutletakse ja selgitatakse. Üks arvustajaid kirjutas, et autor pole millegi uuega välja tulnud, sest sedalaadi süžeeliinid on juba erinevatest raamatutest läbi jooksnud ja see on tõesti nii, kuid E. C. Barker teeb seda väga nauditavas vormis ja ta raamat on kindlasti lugemist väärt ning peaaegu 600 leheküljelist teost jätkub kauaks (mulle meeldivad paksud raamatud). Ühte oleks mul siiski ette heita ka, Nora ja Arundiel on kui Elizabet ja Mr. Darcy, kuid kahjuks ei tule ligilähedastki lõpplahendust kui "Uhkuses ja eelarvamuses" ja sellest on natuke kahju. Jääb vaid loota, et autor kirjutab järje.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Philipp Meyer "The Son"

See on Teksase osariigis elava perekonna lugu 19. sajandi keskpaigast tänapäevani. Raamatus on kolm põhijutustajat. Kolonel Eli McCullogh oli 13 aastane, kui komantši indiaanlased ta röövisid ja lõpuks adopteerisid. Kolm aastat hiljem läheb ta tsivilisatsiooni tagasi ning püüab oma eluga hakkama saada. Tema poeg Peter kirjutab oma päevikusse üksikasjalikult mehhiklastest naabrite tapmisest ning sellega seotud enesevihkamisest. Kolmandaks kõnelejaks on Jeanne, kes on Eli lapselaps ja Peteri tütar. Ta jäi varakult perefirma eesotsa ja pidi hakkama saama ajal, mil mehi peeti naistest paremaks ja naise koht oli kodus, nüüd on ta surivoodil ja meenutab minevikku.

Sündmusi ei kirjeldata kronoloogilises järjekorras, vaid vaheldumisi läbi nende kolme inimeste silmade. Eli osa meeldis mulle kõige rohkem, kuid olles eelnevalt lugenud  Sam Gwynne raamatut: "Empire of the Summer Moon: Quanah Parker and the rise and Fall of the Comanches, the Most Powerful Indian Tribe in American History", siis ei tulnud miski ka üllatusena, pigem tundus, et vägivalla kirjelduste puhul on autor sama raamatu aluseks võtnud. Lugedes peatükke ameeriklaste ja mehhiklaste suhetest ei saanud ma aga teisiti kui mõtlesin oma Mehhikost pärit sõprade peale, kas nende rahvaskaaslate ajalugu ja reaalsus on tõesti selline? 

Kokkuvõttes on see hea raamat, mis väärib lugemist, sest see on hästi kirjutatud ja teistest erinev. Sobiks hästi näiteks isadepäeva kingituseks. 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud