Robert Harris "Second Sleep"

Robert Harris viib meid 1486. aastasse Exmoori külla, Inglismaal. Kohalik kirikuõpetaja sai õnnetult surma ning noor preester Christoper Fairfax tuleb teda matma. Surnu asju läbi vaadates avastab ta, et mees huvitus teemadest ning kogus antiikseid esemeid, mille kirik on juba ammu ketserlikuks kuulutanud. Kuigi ta ei tohiks, hakkab ta seda asja lähemalt uurima.
Autori vaatenurk meeldis mulle väga, kuid teostus oleks võinud olla natuke parem, praegune tulemus jäi nõrgaks ning pealiskaudseks. Idee võimaldanuks hoopis sügavamat teemaarendust.
Olen täiesti teadlikult väga-väga hägune, sest "Second Sleep" on üks neist raamatuist, mille puhul on sisu saladuses hoidmine ülioluline.

Nüüd tuleb SPOILER.

KUI EI TAHA SISU TEADA, SIIS ÄRA ENAM EDASI LOE.

See, mis esmapilgul tundub tavalise ajaloolise romaanina, on tegelikult postapokalüptiline lugu. Umbes 2025. aasta paiku vajus meie praegune ühiskond kokku, elektrisüsteem vedas alt ning maa mattus pimedusse, linnad hävinesid ja inimesed metsistusid.
Kiriku silmis toimus muidugi nö. päris, Jumala poolt põhjustatud maailmalõpp, mitte inimeste enda poolt kokkukeeratud katastroof. Otsustati, et see apokalüpsisse aasta saab aastanumbriks 666 ja nüüd on aeg u. 800 aasta võrra edasi tulevikku liikunud. Meie arusaama järgi on siis tegelikult umbes 2886. Need vanad esemed, mida preester kogus on nt. plastiklusikad, pangakaardid, Apple telefon jne. Meieaegseid asju on veel alles, aga suurem osa teadmistest on kadunud, sest koos elektriga kadus ka Pilv.

Põhimõtteliselt keerati osuti nulli ja hakati otsast peale. Hirmus on aga see, et autori nägemuses läheb ka teisel korral kõik samas suunas, mis esimesel. "Uus" 15. sajandi ühiskond on sarnane ajalooraamatutest loetule.  Kas see tähendab, et inimkond ei õpi oma vigadest ja on igal juhul hukule määratud?

pealkiri: "Second Sleep"
autor: Harris, Robert

keel: inglise

kirjastus: Knopf Publishing Group

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 304
ilmumisaasta: 2019

ISBN-10: 0525656693
ISBN-13: 9780525656692
  

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Der zweite Schlaf"

Goodreadsi hinnang: 3/5 

Alex North "The Whisper Man"

Lesestunud kirjanik Tom Kennedy kolib koos väikese poja Jakega uude linna-majja, värsket algust otsima. Nad ei tea seda, kuid Featherbankil on traagiline minevik. Kakskümmend aastat tagasi tegutses siin seeriamõrvar Frank Carter, kes röövis ja tappis viis last. Mõrvar istub vanglas, kuid nüüd kaob jällegi väike poiss, kelle juhtum meenutab väga Franki tegutsemisstiili. Asja asuvad uurima detektiivid Amanda Beck ning Pete Willis ja näib, et sel korral on asi seotud Tomi uue majaga.
Viimasel ajal olen üleskiidetud krimkades enamasti pettunud ja ei saanud minust sõpra ka "The Whisper Man-iga". Kui muul juhul oleksin ehk kirjutanud lauseid algusega, et  "idee oli hea, aga..." või "siin oli hea lugu peidus, aga...", siis antud juhul ei saa, sest tegelikult ei arva ma kumbagi. Miks? Esiteks jäi mulle mulje, et autor polnud lõplikult läbi mõelnud, mis žanris ta raamatut kirjutada tahab ning tulemuseks on "ei liha ega kala" tüüpi teos. Teiseks, kirjanik püüdis näidata erinevate inimeste vaatenurki, kuid tulemus jäi killustatuks ning peatükkide omavaheline side nõrgaks. Kolmandaks, võibolla pole see tegelaskuju suhtes aus, kuid antud juhul soovinuksin tavalist last. Jake on hea tegelaskuju, aga mõnes teises raamatus.
Mulle ei meeldinud ja ei soovita ka. Samas näitab Goodreadsi ülihea hinnag (keskmine hinne 4.08), et suurem osa lugejatest minuga ei nõustu.

pealkiri: "The Whisper Man"
autor: North, Alex

keel: inglise

kirjastus: Celadon Books

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 355
ilmumisaasta: 2019

ISBN-10: 1250317991
ISBN-13: 9781250317995
  

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Der Kinderflüster"

Goodreadsi hinnang: 1.5/5 (hinnang hüppas pidevalt ühe ja kahe vahepeal, otsustasin keskmise kasuks)

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium" (Apteeker Melchior VII)

Kahe vihavaenul oleva perekonna pead otsustavad rahu sõlmida ning lubaduse kinnituseks saadavad oma pojad nö. neutraalse vahemehe juurde elama. Poisid sõbrunevad omavahel ning kõik näib olevat parimas korras kuni üks neist surnuna leitakse ning teist tapatöös süüdistatakse. Kuna väidetava tapja isal on ikkagi lootus oma poja süütust tõestada, kutsub ta Melchiori appi. Apteeker nõustub, loomulikult leiabki lahenduse ning süüdlane saab karistada.

Tegemist on sarja seitsmenda raamatuga ja kui vahepeal hakkas apteekrihärra vananemise märke näitma, siis nüüd on ta jälle kenasti kosunud. Miskipärast tekkis mul pärast läbilugemist paralleel Agatha Christie Miss Marplega (Poirot sobiks soo poolest muidugi rohkem, kuid Melchior on mu arvates ikkagi enam Miss Marple moodi - jututab siin ja seal ning näeb loos detaile, mis mulle lugejana varjatuks jäid). Mõrvari tegelane jäi minu jaoks kuni lõpuni mõistatuseks ja see on kriminulli puhul alati pluss.
Kuigi peategelane vananeb, loodan, et tal on veel palju aastaid (loe raamatuid) ees. Noor Melchior ei ole veel valmis teatepulka üle võtma.

pealkiri: "Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium"
autor: Hargla, Indrek

keel: eesti

kirjastus: Raudhammas 

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 468
ilmumisaasta: 2019

ISBN-13: 9789949739707
  

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4.5/5 

Anders de la Motte "Talvetuli" (III)

Kui noored 1987. aasta luutsinaööl (13. detsembril) Skåne puhkemajas pidu peavad, puhkeb tulekahju, milles hukkub noor neiu. Laura Aulin on üks neist, kes tookord eluga pääses ning ta pole õnnetuseööst alates Skånes käinud, kuid tädi surm ja pärandus sunnivad teda tagasi minema.
Miski pole enam nii nagu aastakümneid tagasi. Kohalikud pole tookordsetest sündmustest üle saanud ning kui samaaegselt ta saabumisega hakkavad toimuma ka uued tulekahjud, muutub suhtumine Laurasse vaenulikuks. On ju loogiline arvata, et tal on nende õnnetustega mingi seos? 

Raamat haaras mind esimesest leheküljest ja oli põnev kuni viimaste ridadeni. Järk-järgult tuleb välja, mis tookord tegelikult juhtus ja see on hoopis midagi muud, kui senini arvatud on. Kui otsida, siis leiab loomulikult ka puudusi, näiteks ei tulnud teismeliste armukolmnurk üllatusena ning lõpus on rohkem pöördeid kui Mehhiko seebikas, kuid lõppkokkuvõttes ei muutnud see mu hinnangut.
Mu arvates sobiks see väga hästi neile lugejatele, kes otsivad põnevust, kuid ei armasta liiga veriseid kriminulle.  Loodan varsti ka sarja esimese raamatu oma riiulile saada ja läbi lugeda.

pealkiri: "Talvetuli"

autor: de la Motte, Anders
tõlkija: Papp, Kadri

keel: eesti 

kirjastus: Varrak

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 376
ilmumisaasta: 2019 (esmatrükk 2018)

ISBN-13: 9789985347843
  

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Samat autorilt olen veel lugenud:

Anders de la Motte "Sügisroim" 

Yrsa Sigurðardóttir "Lunastus" (Children's House III)

Politsei saab neiu surmast teada väga tänapäevasel moel, Snapchati videosõnumi kaudu. Selles on näha andestust paluv tüdruk ning hiljem on ta surnukeha juures number 2. Varsti lisandub ka kolmas ohver.
Miks tapab kurjategija noori inimesi, kellel esmapilgul mingit süüd pole?
Kõigi mõrvade taga on koolikiusamine ja "Lunastuses" ei räägita lihtsalt halvasti ütlemisest või väikesest togimisest, vaid ulatuslikust, isegi virtuaalmaailma kolinud kiusamisest. Internet annab kiusajale suurema tegutsemisvabaduse, julguse teha ja öelda asju, mida reaalses maailmas võibolla ei söendaks, sest parafraseerides "ekraan kannatab kõike".
Raamat tekitas mitmeid mõtteid. Eeldatavasti peaks ju kaasa tundma ohvrile, mitte kurjategijale, kuid lugedes jäi mulje, et autor on samuti subjektiivne. Ta maalib ohvritest ebameeldiva pildi ning selgitab kuritegude tausta nii, et lugejana noogutad tahtmatult kaasa. Jah, need noored olid süüdi ning väärisid karistust (mitte küll surma), kuid siit tulevad edasised küsimused. Kas koolikiusamine on aegumatu kuritegu? Kas vahepeal täiskasvanuks saanud kiusaja, on oma tegudes ikka veel süüdi või rehabiliteerib aeg, nooruse vead? Mis üldse oleks kiusajale sobiv karistus? Kuidas muuta pedagoogide suhtumist koolikiusamisse? Kõige tavalisem reaktsioon on ju, et meie asutuses seda küll pole, aga see et asi ei toimu sinu silma all, et tähenda veel, et seda ei eksisteeri.

Kui tavaliselt oleksin virisenud, et Freyja ja Huldari romanss kuhugi edasi ei liigu, siis antud juhul see mind ei seganud. Freyjal oli endaga niigi palju tegemist ja Huldar tundus lihtsalt väsinud.
Võrreldes sarja eelmiste raamatutega on see mõnevõrra leebem, kuid elulisem ning seepärast ka mõjuvam. Mulle meeldis.

pealkiri: "Lunastus"

autor: Sigurðardóttir, Yrsa
tõlkija: Villmann, Peeter

keel: eesti

kirjastus: Varrak

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 365
ilmumisaasta: 2019 (esmatrükk 2016)

ISBN-13: 9789985347836
  

inglise keeles: "The Absolution"

saksa keeles: "R.I.P"

Goodreadsi hinnang: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

John Grisham "The Guardians"

Raamatu peategelaseks on pastor/advokaat Cullen Post, kes töötab heategevusliku firma Guardian Ministries heaks. Nende eesmärgiks on süütult vangismõistetud inimeste vanglast vabastamine ja kuna nad töötavad tasuta, siis valivad nad kliente äärmiselt hoolikalt. Näiteks otsustab Post, et nad ei aita inimest, kes on küll süütu, kuid vannub pärast vangist välja saamist, kättemaksu neile, kes ta sinna saatsid. Pärast põhjalikku kaalumist otsustab ta aga tegeleda Quincy Milleri juhtumiga. Viimast süüdistatakse lahutusadvokaadi mõrvamises ning ta on juba aastaid vanglas istunud. Kuigi Quincy on süütu, pole selle tõestamine sugugi lihtne, sest mõrvaga seotud inimesed varjavad saladust kiivalt ka aastakümneid hiljem ning liigne uudishimu võib kõigile ohtlikuks saada.

"The Guardians" on John Grishami värskeim teos ning ta sai inspiratsiooni nn. süütuse projektidest, mille tööks ongi nagu raamatus kirjeldatud, süütult vangi sattunud inimeste jaoks õigluse jaluleseadmine. Kahjuks heast ideest üksi ei piisa, et ka raamat hea oleks. See venis ja venis...
Cullen Post oli esmalt advokaat, pärast närvivapustust õppis pastoriks ja nüüd peaks ta endas koondama mõlemad erialad ning ka vastavalt käituma. Kuid jumalasulase pool jäi täiesti puudu, st kui õilsa eesmärgi nimel tegutseva advokaadi puhul on mõistetav, et ta mõnikord veidi ebaausalt käitub (eriti veel Grishami romaanis), siis pastorilt oodanuks teistsugust käitumist. Tavaliselt elan peategelasele kaasa, kuid Posti suhtes ei tekkinud mul mingeid soojemaid tundeid.
Läbiva teemana jooksis raamatus läbi ka Guardian Ministries majanduslik seis, nad panid kogu raha klientide aitamise alla, kuid Cullen elab vaesuses ning suudab endale vaevu korralikku õhtusööki lubada. Kui see oli autori poolt teadlik nüke, et lugejad nn. süütuse projekte toetaksid, siis minu puhul ei toiminud.
Hindasin Goodreadsis 3 punktiga, mis tähendab, et lugeda võib, aga on ka parimaid raamatuid, eriti Grishamil endal.

pealkiri: "The Guardians"
autor: Grisham, John

keel: inglise

kirjastus: Doubleday Books 

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 375
ilmumisaasta: 2019

ISBN-10: 0385544189
ISBN-13: 9780385544184
  

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5 

2019. aasta kokkuvõte

Selline see minu 2019. lugemisaasta siis sai. Suur aitäh kirjastusele Varrak, kelleta oleks mu lugemisvalik hoopis kitsam! 

1. Stephen King "Needful Things"
2. Volker Kutscher "Der Nasse Fish" (Gereon Rath I)
3. Michelle Obama "Becoming" e.k. "Minu lugu"
4. Mehis Tulk "Kuningas" (Maa ja Taeva mõrsja II)
5. Liz Fenwick "Tõusuvesi"
6. Michael Hjorth "Die Toten, die niemand vermisst" (Sebastian Bergman III)
7. Helen Rappaport "The Romanov Sisters: The Lost Lives of Nicholas ja Alexandra e.k. "Neli õde"
8. Åsa Larsson, Ingela Korsell "Kodukäija" (PAX X)

9. John Grisham "Der Richter" e.k. "Kohtukutse"

10. Simon Beckett "Totenfang" (David Hunter V)
11. Kathy Reichs "Tote lügen nicht" (Temperance Brennan I)
12. John Grisham "The Last Juror"
13. Heather Morris "The Tattooist of Auschwitz" e.k. "Auschwitzi tätoveerija"
14. Douglas Smith "Rasputin. Usk, võim ja Romanovite langus"
15. Peter V. Brett "Maalingutega mees" (I) (ülelugemine)
16. Peter V. Brett "Kõrbeoda" (II)
17. Peter V. Brett "Päise päeva sõda" (III)

18. Robert Bryndza "The Girl in the Ice" (Erika Foster I) e.k. "Tüdruk jääs"

19. Robert Brzndza "The Night Stalker" (Erika Foster II) e.k. "Varitseja öös"
20. Robert Brzndzya "Dark Water" (Erika Foster III) e.k. "Mustjas vesi"
21. John Grisham "A Painted House"
22. Tara Westover "Educated"
23. Peter V. Brett "Pealuutroon" (IV)
24. Helen Rappaport "Võidujooks Romanovite päästmise nimel"
25. Mari Teede "Appi, me muutusime kassideks"
26. Leelo Tungal "Naisekäe puudutus ehk seltsimees laps ja isa" (III)
27. Diana Wynne Jones "Kindlus õhus" (Howl's Moving Castle II")
28. Wilkie Collins "Kuukivi"
29. Nancy Mitford "Armastust otsimas" (I) (ülelugemine)
30. Nancy Mitford "Armastus külmas kliimas" (II)

31. Agatha Christie "Nukker küpress"
32. Agatha Christie "Kass tuvide seas"
33. Geir Tangen "Maestro"
34. C. W. Gortner "Caterina de' Medici pihtimused"
35. Agatha Christie "On kurjust päikese all"
36. Agatha Christie "Haripunkti poole"
37. Agatha Christie "Pruuni ülikonnaga mees"

38. Rita Falk "Winterkartoffelknödel" (Franz Eberhofer I) e.k. "Talvekartulikneedlid"

39. Herta Laipaik "Hauakaevaja lood"
40. Thomas Harris "Voonakeste vaikimine"
41. Christina Dodd "Peaaegu armunud"
42. Mae Lender "Minu Hiiumaa"
43. Pamela Maran "Eesti vanaemade lood ja salatarkused"
44. Jilly Cooper "Rivaalid"
45. Pamela Maran "Eesti vanaemade lood ja salatarkused"
46. James Krüss "Timm Thaler ehk müüdud naer
47. Stefan Zweig "Marie-Antoinette: keskpärase inimese portree"
48. Carlos Ruiz Zafón "Tuule vari" (Unustatud raamatute surnuaed I)
49. Carlos Ruiz Zafón "Ingli mäng" (Unustatud raamatute surnuaed II)
50. Carlos Ruiz Zafón "Taeva vang" (Unustatud raamatute surnuaed III)
51. Annemarie Selinko "Desiree"
52. Rita Falk "Dampfnudelblues" (Franz Eberhofer II)
53. Donna Leon "Une pealt ja rahus" (Brunetti VI)
54. Carlos Ruiz Zafón "Vaimude labürint" I (Unustatud raamatute surnuaed IV)
55. Stephen King "The Institute"
56. Karin Slaughter "The Last Widow" (Will Trent IX)
57. Luca D'Andrea "Kurja loomus"
58. Niklas Natt ot Dag "The Wolf and the Watchman" (I) e.k. "Stockholm 1793"
59. Andreas de la Motte "Sügisroim"
60. Vicky Halls "Kasside varjatud elu"
60. Rita Falk "Schweinskopf al dente" (Franz Eberhofer III)
61. Donna Leon "Death at la Venice" (Brunetti I)
62. Søren Sveistrup "The Chestnut Man" e.k. "Kastanimunamees"
63. Kristin Hannah "True Colors"
64. Jessie Burton "Muusa"
65. Maria Dueñas "Õmblejanna Madriidist"
66. Philippa Gregory "The White Queen" (Cousin's War I)
67. Philippa Gregory "The Kingmaker's Daugther" (Plantagenet ja Tudor IV)
68. Louis-Ferdinand Céline "Surm järelmaksuga" (Ferdinand Bardamu II)
69. Philippa Gregory "The White Princess" (Cousin War V)

70. Lars Brownworth "Merehundid. Viikingite ajalugu"
71. Elizabeth Chadwick "Lady of the English"
72. Donna Leon "Hukatuslikud abinõud" (Brunetti IX)