04 aprill 2017

Min Jin Lee "Pachinko"

Min Jin Lee raamat jälgib ühe Korea perekonna lugu kaheksa aastakümne vältel. 1910. aasta Koreas abiellub jänesemoka ja vigase jalaga Hoonie vaesest perest tüdruku Yangjiniga. Abielust sünnib neli last, kuid elama jääb neist vaid viimane, väike tüdruk Sunja. 
1930ndateks aasteks on Sunjast kasvanud usin neiu, kes tutvub endast vanema mehe, Hansuga. Neiu on kogenematu ja jääb rasedaks, kuid loodab, et Hansu täidab oma kohust ja abiellub temaga.  Viimane seletab Sunjale, et tal on juba Jaapanis pere, kuid on valmis tüdruku endale nö. Korea naiseks (loe armukeseks) võtma ning tema ja lapse eest hoolitsema. Sunja pole sellega nõus, kuid soovimatule rasedusele on ikkagi vaja lahendus leida. Kui pansionaati tulnud ja Sunja ning ta ema poolt elule tagasi poputatud preester Isak tüdrukule abielu pakub, siis võtab ta selle tänulikult vastu. Sunja ja Isak rändavad Jaapanisse, kus mees preestrina tööle asub. 
Jaapanis pole pudrumägesid ja piimajõgesid, Isaki vend Yoseb ja ta naine Kyunghee elavad vaeselt ning korealastesse suhtutakse väga halvasti. Sunjal sünnib poeg Noa ja aastaid hiljem veel teinegi, Solomon. Sõja ajal Isak vangistatakse ning Yosebi palgast pere ülalpidamiseks ei jätku.  Naised otsivad rahateenimisvõimalusi ning hiljem selgub, et just Hansu oli see, kes neid rasketel aegadel aitas ja kulisside taga niite tõmbas.
Noast kasvab tark ja õpihimuline poiss, kes tahab kaugele jõuda ning ülikooliharidust saada. Salomoni kool ei huvita, tema hakkab tööle pachinko (mingit sorti mänguautomaadid) kasiinos. 
Raamat lõppeb Hoonie ja Yangjini järeltulijate lugudega 1989 aasta Jaapanis.
Kuigi blogipostitused ei ilmunud üksteise järel, alustasin "Pachinkoga" kohe pärast "House of Winds" lõpetamist ja nii läks lugu sujuvalt edasi.  Need kaks on sisu poolest natuke kattuvad, kuid "Pachinko" kahtlemata mahukam. 
Raamatus puudutatakse mitmeid valusaid teemasid - välismaalasena uues riigis toimetulemine, oma rahvusidentiteedi mahasalgamine ja varjamine, soovimatu rasedus ning konservatiivse peremudeliga toimetulek. Näiteks, kuigi Yoseb saab aru, et tema sissetulekust ei piisa, ei taha ta sellest, et ta naine võiks kodust välja tööle minna, kuuldagi. Vaevaliselt aktsepteerib ta lõpuks, et Kyunghee kodus töötab.  
Täiesti ootamatult osutuks minu jaoks kõige vastumeelsemaks tegelaseks Noa. Mul pole Korea kultuuri osas täpseid teadmisi ja seepärast ei oska ma tegelaste teguviisi tollest vaatenurgast hinnata, kuid minu seisukohast oli ta väga tänamatu inimene. Ta nägi end vaid ohvrina ning ei suutnud kordagi mõista kui palju ta ema oli sunnitud vaeva nägema ning kui palju see talle maksma läks, et Noa üldse nii kaugele jõudis. Ka mehe viimane tegu oli äärmiselt isekas, kuid sellest ma siinkohal täpsemalt ei kirjuta, sest see rikuks sisu. 
Nõustun arvamustega, et raamat võinuks olla lühem. Saan täiesti aru, et autor tahtis kirjutada ka neist probleemidest, millega järeltulevad põlved, isegi juba Jaapanis sündinud Korea juurtega inimesed peavad silmitsi seisma, kuid võrreldes eelmiste aastakümnetega, sellega, mida Sunja ja ta pere sõja ajal läbi elas, tundus see 1970-1989. aastal toimunu kuidagi "virisemisena". Viimane osa oleks iseseisva raamatuna olnud mõjuvam, sest antud juhul tekkis võrdlusmoment ja seda hilisemate aastate kahjuks. Ma ei tea ka, kas see oli autori teadlik valik, aga ainukesed Jaapani tüdrukud, kellest rohkem räägiti, olid väga ebameeldivad tegelased. 
Kui te tahate lugeda natuke teistsuguse kultuuritausta ja sündmuskohaga ajaloolist romaani, siis soovitan  "Pachinkot" igal juhul. Minule väga meeldis. 

pealkiri: "Pachinko"
autor: Lee, Min Jin
keel: inglise
kirjastus:
Grand Central Publishing
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 490
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10:
1455563935
ISBN-13: 9781455563937
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar