Enzo on tark ja telekavaatamisest haritud koer, kes jutustab meile oma perekonna, isa Danny, ema Eve ja tütar Zoe, loo. Me saame teada, kuidas isa ja ema kohtusid ning lapse said; loeme Eve'i haigusest ja surmast ning Danny üksindusest ja pere toimetulekust leinaga.
See on ladusalt ja kaasahaaravalt kirjutatud raamat ning ma saan täiesti aru, miks see nii paljudele meeldis. Idee on ju hea, miks mitte kirjutada inimestest läbi nende koera silmade ja seepärast arvan, et lugemine annaks eriti palju tõelisele koerainimesele, kes suudab looma inimesega võrdsustada. Ma ei kirjuta seda lauset sugugi mitte irooniliselt, see on lihtsalt elukogemus, mis mul puudub.
Kui
aus olla, siis pole ma kindel, kas suudan sellele raamatule ausat
hinnangut anda, sest ükskõik, kuidas ma ka ei püüaks, hindan seda läbi
sama autori eelmise teose. Lõppsõna hetkel veel ei ütle, sest mõnikord pani loetu mind lihtsalt vaikselt silmipööritama.
saksa keeles: "Enzo oder Die Kunst, ein Mensch zu sein"
eesti keeles: pole ilmunud