Kate Mosse "Labyrinth" (I)

Raamatu sündmused toimuvad kahel ajaliinil - 13. ning 21. sajandil. 

2005. aastal osaleb Alice Prantsumaal, Carcassonne's läbiviidavatel arheoloogilistel kaevamistel ja juhtub salajase koopa peale, millest leiab teineteise embuses oleva paari luud, vana sõrmuse (ja võibolla ka raamatu).

1209. aastal elas samas piirkonnas noor naine Alais, kes saab isa käest sõrmuse ja raamatu, mida ta peab oma eluhinnaga valvama, sest on inimesi, kes on nendest kahest esemest väga huvitatud ja nende omandamiseks kõigeks valmis.

Tegelikult oli see mul teistkordne katsetus ja esimesel korral ei jõudnud ma esimestest lehekülgedest kaugemale. Nüüd olen vahepeal lugenud ka Kate Mosse uusimat ajaloolist sarja, mis mulle meeldis ja otsustasin labürindiraamatulegi uue võimaluse anda. Nojah. Kohati väga hea ja siis jälle väga jabur. Nii palju kui ma aru sain, siis on seal Prantsumaa piirkonnas püha ja tõeline Graal, mille saladust Alais ja teised asjassepühendatud valvavad, niisamuti kui eelnevad, aastasadu enne neid ja teine "paha" pool, kes neid esemeid endale tahavad. Kogu see saladuste hoidmine ja vastaseis kestab aastasadu, tänapäevani välja, kuni lõpuks Alice'i kord kätte jõuab.

Mulle meeldib Mosse uusim sari ikkagi rohkem ja Graali asja lahendas Dan Brown hoopis paremini. Kuigi ma ei usu, et mul midagi olulist teadmata jäi, siis mind väga segas, et prantsuskeelsele tekstile polnud inglisekeelset tõlget. 

Goodreadsist selgub, et olen oma arvamusega pigem vähemuses, nii, et otsustage ise, kas on te aega ja vaeva väärt.

pealkiri: "Labyrinth"

autor: Mosse, Kate

kirjastus: Berkley Books
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 515

ilmumisaasta: 2005
ISBN-10: 0425213978

ISBN-13: 9780425213971

eesti keeles: "Labürint"
saksa keeles: "Das verlorene Labyrinth" 

Goodreadsi hinnag: 2/5 

Blake Pierce "Kadunud" (I)

Usa Virginia osariigis tegutseb sarimõrvar, kes muudab oma ohvrid nukkude sarnaseks ja jätab nad siis kauni looduse keskele istuma. Kõige värskem tapetu on senaatori tütar ja nii saab juhtum kõrgendatud tähelepanu. FBI püüab küll kurjategijat tabada, kuid kellegil pole mõrvari mõtteviisi lahtimuukimiseks piisavalt oskusi. Ainuke, kes oskaks, on eriagent Riley Paige, kuid tema on oma eelmise juhtumi järel, haiguslehel. 

Kaks kuud tagasi tormas Riley ilma abiväge ootamata sarimõrvari ohvrit päästma ja naise vabastamise asemel, sattus ise samuti vangi. Lõpuks õnnestus nii temal, kui esialgsel ohvril põgeneda ja Riley'l mõrvar tappa, kuid mõtetes on ta ikka veel seal ruumis ning kahtleb, kas mees on ikka päriselt surnud. Kuigi Riley pole ilmselgelt valmis tööle tagasi minema, teeb ta seda siiski. Järgnevad sündmused näitavad selgesti, et ta oleks pidanud koju jääma ja oma traumaga tegelema, mitte aga järgmise sarimõrvari järele tormama.

Raamat mõjub telesarja episoodina, just mitte pikema ja põhjalikuma filmi, vaid alla tunni kestva osana. Sündmused liiguvad kiiresti, süvenemiseks ja loogika jaoks aega ei võeta ega anta. Näiteks pole usutav, et Riley teismeline tütar ei tea, mis emaga juhtus. Hea küll, üksikasjadest vaikiti, kuid üldjoonteski? Kuidas saab sellist asja tänapäeval varjata? 

Teiseks, Riley peaks olema nutikas ja tark, kuid pärast seda, kui ta juba kolmandat korda sama vea teeb, oli mul tema mõistuse suhtes kahtlusi. Esimene kord tormas ta uisapäisa mõrvarile sülle, hea küll, selle paneme õnnetu juhuse alla, kuid sellest mitte õppida ja kaks korda veel samasse ämbrisse astuda, pole just intelligentsuse näitaja.

Oli kiire lugemine ja kuigi see mõrvar tabati, jäi lõpp seriaali kombel õhku rippuma. Tahaks juba teada, kuidas edasi läheb. 

pealkiri: "Kadunud"

autor: Pierce, Blake

tõlkija: Jälle, Ülle

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 269

ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 2015)

ISBN-13: 9789916972540

inglise keeles: "Once Gone"
saksa keeles: "Verschwunden"

Goodreadsi hinnag: 3/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Matthew Costello, Neil Richards "Arveteklaarimine"

Arheloogiliste kaevamiste käigus avastatakse surnukeha, mis sattus sinna auku roomlaste ajast kindlasti hiljem ja seega peab keegi seda asja uurima hakkama. Juhtumi võtavad enda peale asjaarmastajatest detektiivid Jack ja Sarah. Lõpuks leitakse mõrvale lahendus ja töö käigus tulevad igasugu minevikusaladused välja.

Ohh, kuidas mulle aegajalt meeldivad sellised aeglase kuluga, "midagi nagu eriti ei juhtugi" muhekrimid. Kuigi lugedes tead, et keegi sai surma ja sa peaksid tegelikult hoopis kaasa tundma, siis on sees ikkagi soe tunne, sest autorid ei rõhu mõrva verisusele ega soovi lugejat šokeerida. Seekordsest raamatust jäi mulle meelde hoopis jõel toimuv, Usa teemaline regatt. Mõrv ja selle lahendus olid muidugi ka. 

Tegemist on sarja teise osaga, kuid võib vabalt ka iseseisvana lugeda. Soovitan.

pealkiri: "Arveteklaarimine"

autor: Costello, Matthew; Richards, Neil

tõlkija: Mikk, Nele

kirjastus: Eesti Raamat 
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 320

ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 2017)

ISBN-13: 9789916977118

inglise keeles: "The Body in the Woods"
saksa keeles: "Eine alte Schuld"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Samadelt autoritelt olen lugenud veel:
Matthew Costello, Neil Richards "Arveteklaarimine" (I)

Catherine Moloney "Kuritegu koorikoolis"

St. Mary koorikooli territooriumilt leitakse kaks luustikku. Politsei eeldab kuritegu ja juhtumit asub uurima inspektor Gilbert Markham. Selgub, et aastakümneid tagasi läksid kolm koolipoissi kaduma, aga leiti vaid ühe laip. Kas leitud luud võivad kuuluda neile lastele? Markhami uurimine näitab, et koolis toimub midagi sünget, lapsed räägivad pimeduses liikuvast hirmutavast kujust. Vahepeal poelgi selge, kas tegemist on mõrvarliku kummituse või verejanulise tapjaga. Esimene variant tundus lugedes samuti täiesti võimalik.

Raamatu idee meeldis mulle väga, aga autori stiil ei istunud kohe üldse. Terve raamat on tsitaate täis pikitud ja dialoogid mõjuvad vanaaegsetena. See sobib küll kirikukooli õhustikku, kuid mitte tänapäevasesse kriminulli. 

Stiilist mööda vaadates, on siin tõesti hea krimilugu peidus. Nii, et jätan teie valida, kas tahate pingutada või mitte. Ma arvan, et kui sarja järgmine osa samuti tõlgitakse, siis loeksin juba huvist, et kas autor jätkab sama stiiliga, või muudab lähenemist.

pealkiri: "Kuritegu koolikooris"

autor: Moloney, Catherine

tõlkija: Noon, Eva

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 270

ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 2018)

ISBN-13: 9789916977149

inglise keeles: "A Crime in Choir" / "A Walking Shadow"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"*** 

Sunyi Dean "The Book Eaters"

Inglismaal elavad kuus raamatusööjate perekonda, kes hoivad end inimestest eraldi ja toituvad ainult paberile trükitud kirjasõnast. Nende rass on välja suremas, sest raamatusööjatest tüdrukuid sünnib aina vähem ning iga naine on enne menopausi võimeline sünnitama vaid kaks järeltulijat. Sellest tulenevalt abielluvad neiud kaks korda, iga kord erinevasse peresse. Abieluleping kestab neli aastat, kuhu mahub rasedus, sünnitus ja kolm aastat lapsega koos olemist. Pärast seda kolivad naised oma koju tagasi, kas uut abielu ootama või niisama olema. Lapsed jäävad isaga. Abiellumist kontrollivad ja organiseerivad rüütlid. 

Mõnikord sünnib raamatusööja asemel puudega laps, nn. mõistusesööja (mind eater), kes ei toitu mitte raamatutest, vaid inimeste mõistustest. Nad imevad ohvri aju kõigest seal olevast puhtaks, pmt. võtavad isiksuse koos kõigi mälestuste ja oskustega. Mõistusesööjaid nimetatakse draakoniteks ja rüütlid kasutavad neid oma musta töö tegemiseks. 

Üks kuuest perekonnast leiutas ravimi, mis aitab draakonite toitumisharjumusi kontrolli alla hoida, kuid nad kadusid jäljetult.

Raamatu peategelane Devon on raamatusööja ja lapsest peale end eriliseks, printsessiks pidanud. Tüdrukuid söödetakse vaid ilusate muinasjuttudega, et nad teaksid, kuidas kuulekas printsess käituma peab. Esimesest abielust sünnib Devonile tütar Salem, teisest poeg Cai, kes kahjuks osutub mõistusesööjaks. Poja kaitsmise nimel on Devon kõigeks valmis ja hakkab ravimit tootvat perekonda otsima. 

Milline vaimustav pealkiri, kas pole? Kui te ootate helget ja võibolla isegi romantilist fantaasialugu, siis siit te seda ei leia, pigem võiks seda kohati isegi õudukana kirjeldada. Raamatud on nende sööjate jaoks vaid toit ja info kogumise allikas. Tahad uut keelt õppida või oskust omanda, pole midagi lihtsamat kui söö sõna- või käsiraamat ära. Sellega seoses tekkis mul küsimus, et millega need olendid (nad poleks end inimesteks nimetanud) küll terved päevad tegelesid ja raha teenisid. Kuna raamatusööjad ei ole võimelised kirjutama õppima, siis pole neil ei dokumente ega ka töökohti. Mismoodi nad hakkama said?

Algus läks väga ladusalt, mulle meeldisid tagasivaated Devoni minevikku, kuid oleviku osa jäi järkjärgult nõrgemaks. Kui alguses võeti aega tausta ja tegevusi pikemalt-põhjalikumalt selgitada, siis lõpp liikus liiga kiiresti. 

Esimese teose kohta tubli saavutus ja kui autorilt veel midagi ilmub, siis loeksin küll. Teistele lugejatele tahaks hoiatuse kaasa anda, et raamatus on naiste ja laste vastast vägivalda. 

pealkiri: "The Book Eaters"

autor: Dean, Sunyi

kirjastus: Tor Books
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 304

ilmumisaasta: 2022
ISBN-10: 1250810183

ISBN-13: 9781250810182
 

saksa keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2.5/5

Janet Skeslien Charles "The Paris Library"

 

 

Odile Souchet saab 1939. aastal tööle Pariisi Ameerika raamatukokku ja jääb sinna ametisse terveks sõjaks. Ta naudib oma tööd väga ja tänu temale kohtume meiegi värvikireva kolleegide ja lugejate seltskonnaga. Sõja lõppedes avastab ta endale lähedaste inimestega seoses midagi andestamatut ja põgeneb Prantsusmaalt Ameerikasse. 1983. aastal leiame Odile'i Usast, Montana osariigist, kus ta sõbruneb teismelise naabritüdruku Lilyga ja seda sõprust on vaja neile mõlemale.

Raamat on hea ladus lugemine ja sai minult kõrge hinde, eelkõige seepärast, et autor käsitleb sõja ja natsiokupatsiooniga seoses teemat, millega ma pole kirjanduses varem kokku puutunud. 

Etteheiteid on ka. Esiteks, Ameerika osa oleks võinud vabalt ka ära jääda, minu silmis oli selle ainuke funktsioon näidata, et Odile pole ka aastaid hiljem, endale andeks andnud. Teiseks, sisutuvutuses lubati mulle raamatukogutöötajate vastupanuliikumise alast tegevust, kuid milles see siis täpselt seisnes, jäigi mulle häguseks. 

Ajaloolise romaanina kuulub see kindlasti leebemate hulka ja julgen soovitada küll.  Aga mina lähen nüüd porrusupi retsepti otsima.

 

pealkiri: "The Paris Library"

autor: Charles Skeslien, Janet

kirjastus: Atria Books
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 384

ilmumisaasta: 2021
ISBN-10: 1982134208

ISBN-13: 9781982134204

eesti keeles: "Pariisi raamatukogu"
saksa keeles: "Eine Bibliotek in Paris"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

C.W. Gortner "Caterina de' Medici pihtimused"

Caterina de Medicit peetakse 16. sajandi Euroopa kõige mõjuvõimsamaks naiseks. Ta oli Itaaliast pärit Prantsusmaa kuninganna, kes pärast oma mehe surma jäi viie lapsega üksi ja püüdis trooni võimuahnete inimeste kiuste oma poegadele hoida. Tema eluajal toimusid Prantsusmaal verised ususõjad ning autor pakub omapoolse tõlgenduse kuninganna osaluse kohta.

Ma olen Gortnerilt juba mitut raamatut lugenud ja nii teadsin, mida oodata. Ei pettunud. Kuigi autor märgib teose järelsõnas, millised muudatusi ta ajaloolistes sündmustes ilukirjanduse tarbeks on teinud, siis tuleks tervet raamatut siiski võtta ilukirjanduse, mitte ajaloolise tõena.

pealkiri: "Caterina de' Medici pihtimused"
autor: Gortner, C. W. 
tõlkija: Liidja, Marja
kirjastus: Ersen
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 469
ilmumisaasta: 2015 (esmatrükk 2010)
ISBN-13: 9789949256853

inglise keeles: "The Confessions of Catherine de Medici"
saksa keeles: "Die florentinische Prinzessin"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Samalt autorilt olen lugenud veel: 

C.W. Gortner "The Vatican Princess"

C. W. Gortner "Kuninganna vanne"

C.W. Gortner "Viimane kuninganna"

Erle Stanley Gardner "Sametiste küüniste juhtum" (Perry Mason I)

Advokaat Perry Masoni ukse taha tuleb uus klient, Eva Belter, kes vajab hädasti abi. Neiu Eva oli parajasti ühe poliitikuga restoranis, kui seda toitlustusasutust röövida üritati ja nüüd on vaid aja küsimus, mil kollase lehe ajakirjanikud asjast haisu ninna saavad ja juhtumist, kas lugu kirjutada tahavad või mitteavaldamise eest suurt rahasummat nõuavad. Kuigi Masoni sekretär soovitab juhtumit mitte vastu võtta, otsustab advokaat siiski teisiti ja ei jõua end pärast ära kirjuda.

Haarasin selle pisikese raamatu rongi peale lugemiseks. Sõit Jõgevalt Tallinnasse kestab umbes kaks tundi ja oleks see veerandtunnikese võrra pikem olnud, oleksin ka raamatu läbi saanud. Kahjuks polnud mul muud lugemist käepärast, sest kuigi mulle on üldiselt mulje jäänud, et Perry Masoni lood on päris head, siis see oli vilets. 

Olin päris kindel, et tegemist on autori hilisema tööga, no mõnikord on ju nii, et mida edasi, seda kehvemaks sarja raamatud lähevad, kuid selgus, et hoopis sarja esimesega. Kogu raamat mõjus toorena, kondikava oli, aga liha luudel mitte. Kuna mul muud teha polnud, siis kõlbas lugeda ka, aga muus olukorras, oleksin pooleli jätnud.

pealkiri: "Sametiste küüniste juhtum"

autor: Gardner, Stanley Erle
tõlkija: Kahusk, Neeme
kirjastus: Elmatar
formaat: taskuformaadis pehemkaaneline
lehekülgede arv: 224
ilmumisaasta: 1998 (esmatrükk 1933)
ISBN-10: 998583271X

inglise keeles: "The Case of Velvet Claws"
saksa keeles: ei leidnud infot

Goodreadsi hinnag: 2/5