Jane Haley viib meid 1939. aasta Inglismaale. Teine maailmasõda on alanud ja loodusmuuseumi eksponaadid evakueeritakse Londonist välja Lockwoodi härrastemajja. Muuseumi töötaja Hetty Cartwright vastutab imetajate osakonna eest ja sõidab koos kolleegidega esemeid kohale viima. Kui teised töötajad lähevad linna tagasi, siis tema jääb paigale topiseid valvama ja nende pealt tolmu pühkima. Varsti märkab ta, et vanas majas peitub tume saladus, peretütar Lucy kannatab mingi minevikutrauma käes ja surnud loomad näivad oma kohtadelt minema kõndivat.
Sisekirjeldus
ja kaanekujundus üheskoos lubasid ülihead lugemiselamust. Kellel on
veel arusaam, et ilus raamat ei saa halb olla? Ootasin õuduslugu või
siis vähemalt korralikku ajaloolist romaani, aga lõpuks ei saanud
kummagist asja. Kahju, sest kõik eeldused heaks ja põnevaks raamatuks olid ju
olemas.
Objektiivselt võttes oli uudne vaid eksponaatide Lockwoodi paigutamise osa. Topistest oli mul juba algusest peale täiesti ükskõik. Ma saan aru, et et muuseumi esemed on väärtuslikud ja neid peab kaitsma, kuid parafraseerides maja omanikku - kes hoolib mingitest täistopitud varblastest, kui
mehed valmistuvad surma minema.
Hetty oli alguses talutav äpu ja ma elasin
ta püüdlustele meestemaailmas karjääri teha, kaasa, kuid lõpuks muutus ta sisemonoloog teemal, kuidas ta ikka enese eest seisma hakkab, tüütuks, sest reaalsetes situatsioonides ta sellega hakkama ei saanud.
Ülejäänud tegelased ja lugu mõjusid tuttavana. Ma ei oska täpselt öelda, millises raamatus või filmis neid kohanud olen, sest olen neid vana maja, sõja- ja ahistamiselugusid omajagu juba lugenud/näinud ka. Meenuvad "Rebecca" ja "Magava mõrv", kuid need pole kindlasti ainukesed.
Ülejäänud tegelased ja lugu mõjusid tuttavana. Ma ei oska täpselt öelda, millises raamatus või filmis neid kohanud olen, sest olen neid vana maja, sõja- ja ahistamiselugusid omajagu juba lugenud/näinud ka. Meenuvad "Rebecca" ja "Magava mõrv", kuid need pole kindlasti ainukesed.
Lõpuks visati sisse ka kahe naise vaheline armastulugu. Mulle
ei meeldi kui suhe pannakse sisse vaid selleks, et see "peab" olema. Ei pea, kui loo loomulik kulg selleks põhjust ei anna ja antud juhul ei näinud ma Hetty ja Lucy vahel mitte mingit keemiat.
Kui tegemist poleks nii ilusa raamatuga, siis oleks ta kohe uut kodu otsima läinud, aga nüüd ei raatsi. Las ta istub riiulil ja tuletab mulle meelde, et ilus välimus ei tähenda veel sügavat sisu.
pealkiri: "The Animals at Lockwood Manor"
autor: Haley, Jane
keel: inglise
kirjastus: Mantle
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 352
ilmumisaasta: 2020
ISBN-10: 1529014174
ISBN-13: 9781529014174
keel: inglise
kirjastus: Mantle
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 352
ilmumisaasta: 2020
ISBN-10: 1529014174
ISBN-13: 9781529014174
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die Stummen Wächter von Lockwood Manor"Goodreadsi hinnang: 1/5
