29 august 2016

Rachel Hartman "Seraphina" (Seraphina I)

Raamatu sündmused leiavad aset väljamõeldud maailmas, milles elavad nii inimesed kui draakonid. Kahe kogukonna vahel on juba aastakümneid rahu valitsenud, kuid rahuleppe aastapäeva lähenedes, suurenevad ka pinged.
Seraphina Dombegh on andekas muusik, kes töötab lossis ja kui üks kuningliku perekonna liikmetest mõrvatakse ning tapmises draakoneid kahtlustatakse, siis asub neiu koos prints Lucian Kiggsiga mõrvarit otsima.
Ma kõhklesin pikalt, kas hakkan seda raamatut lugema või mitte, sest inimeste kuju võtnud draakonite idee tundus mulle liiga veider. Kuid mõtlesin proovida, sest olen ennegi eelarvamusi kõrvale heites, heade raamatute otsa juhtunud. 
Minu arvamus on, et "Seraphina" on väga kummaline raamat. Ühelt poolt mõjus see natuke segasena, mis on kindlasti ka mu oma viga, sest ma ei taibanud enne lõppu jõudmist kontrollida, aga viimastel lehekülgedel oli autori poolt väljamõeldud sõnade selgitus, mis oleks lugemise kindlasti lihtsamaks ja arusaadavamaks teinud. Ärge teie sama viga tehke. Ja kui te veel ei tea, siis  raamat sisaldab pühakutenimesid, mille puhul tahaksin ma ainuüksi seepärast, et teada saada, millega tõlkija mees- ja naissuguorganite nimetused asendab, väga eestikeelset tõlget näha. Teisalt, on see kummaliselt kütkestav raamat, mind huvitas Seraphina eneseotsimise- ja leidmise pool väga. 
Ma polnud pikalt kindel, kas ka järge lugeda tahan, kuid lõpp veenis mind, et tahan teada, kuidas lugu edasi läheb.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Serafina: Das Königreich der Drachen"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar