Rahva Raamatu kodulehel tutvustatakse Meelis Friedenthal uut raamatut järgmiselt:
Ootamatult on välja ilmunud aastaid tagasi kahtlastel asjaoludel kaduma läinud arhiiv. Paberiuurijate Asta ja Eino Aaroni kogu sisaldab varauusaegsete vesimärkidega paberilehti ja üht kummalist 17. sajandist pärit raamatut, mida on näinud vaid loetud silmapaarid. Nimetus kolkakülas asuvas majapidamises, kuhu ajaloolased Joonas ja Siim kastidele järele lähevad, võtab neid vastu pealetükkiv vanakraamikaupmehest torupillimängija. Erinevate seoste jada tuletab Joonasele meelde, et üks veider torupillimängija on ta elust vilksamisi varemgi läbi astunud. Siis, kui ta aastaid tagasi tudengipõlves kohtus Mirjamiga. Mingeid hämaraid seoseid pidi on kõik need kohtumised seotud Aaronite elutööga. Oma uurimistöö käigus avastasid nad ajaloohämarusest asju, mis oleksidki võinud saladuseks jääda.
Ootamatult on välja ilmunud aastaid tagasi kahtlastel asjaoludel kaduma läinud arhiiv. Paberiuurijate Asta ja Eino Aaroni kogu sisaldab varauusaegsete vesimärkidega paberilehti ja üht kummalist 17. sajandist pärit raamatut, mida on näinud vaid loetud silmapaarid. Nimetus kolkakülas asuvas majapidamises, kuhu ajaloolased Joonas ja Siim kastidele järele lähevad, võtab neid vastu pealetükkiv vanakraamikaupmehest torupillimängija. Erinevate seoste jada tuletab Joonasele meelde, et üks veider torupillimängija on ta elust vilksamisi varemgi läbi astunud. Siis, kui ta aastaid tagasi tudengipõlves kohtus Mirjamiga. Mingeid hämaraid seoseid pidi on kõik need kohtumised seotud Aaronite elutööga. Oma uurimistöö käigus avastasid nad ajaloohämarusest asju, mis oleksidki võinud saladuseks jääda.
Raamatu sündmused hüppavad tänapäeva ning 17. sajandi Tartu vahel, vahepeal peatutakse ka 1980. ja 1990. aastates ning tehakse kõrvalepõige Saksamaalegi. Tegelased on kirjud - eelkõige ajaloolane Joonas, tudeng Mirjam ning salapärane torupillimängija, kuid ka vana raamat, mille loomisele nii palju vaeva ja verd sisse oli pandud. Pean tunnistama, et see raamat huvitas mind asja juures tegelikult kõige rohkem. Juhtusin kunagi nägema pilte muuseumites olevatest hästi vanadest raamatutest ja tundus tõesti, et neil teostel oli oma elu ja hing nagu sellelgi raamatul "Inglite keeles". Põnev.
Ainuke etteheide oleks, et raamat oleks võinud paari peatüki võrra veel pikem olla, sellisel kujul jäi lugu lõpetamata, mis punktisummat mu silmis ei alandanud, aga huvitav oleks ikkagi teada saada, mis näiteks Mirjamist edasi sai.
Olen lugenud sama autori raamatut "Mesilased" ning mäletan tunnet, et raamat meeldis, aga ma ei leidnud sõnu loetu täpseks kirjeldamiseks. "Inglite keele" puhul oli emotsioon üldjoontes sarnane, kui õhustikult on see väga Tartulik raamat. Mul tekkis seda lugedes tõsine igatsus Toomemäe ja varemete järele. Mulle väga meeldis ja soovitan teilegi!
Ainuke etteheide oleks, et raamat oleks võinud paari peatüki võrra veel pikem olla, sellisel kujul jäi lugu lõpetamata, mis punktisummat mu silmis ei alandanud, aga huvitav oleks ikkagi teada saada, mis näiteks Mirjamist edasi sai.
Olen lugenud sama autori raamatut "Mesilased" ning mäletan tunnet, et raamat meeldis, aga ma ei leidnud sõnu loetu täpseks kirjeldamiseks. "Inglite keele" puhul oli emotsioon üldjoontes sarnane, kui õhustikult on see väga Tartulik raamat. Mul tekkis seda lugedes tõsine igatsus Toomemäe ja varemete järele. Mulle väga meeldis ja soovitan teilegi!
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Goodreadsi hinnang: 5/5
***Suur tänu kirjastusele Varrak!***
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar