21 juuli 2016

Maggie Stiefvater "Shiver" (The Wolves of Mercy Falls I)

Nooruke Grace elas üle huntide rünnaku ja nüüd aastaid hiljem on hundid ta kinnisideeks. Neiu jälgib neid ja üks kollaste silmadega hunt vaatab alati vastu. Selle hundi sees peitub inimene Sam (jah, ta on libahunt), kui teda tulistatakse, siis muutub Sam inimeseks ja jääb Grace'i juurde elama. Algab Sami ja Grace'i võitlus külmaga, sest vaid soojana püsides jääb Sam inimeseks ja mida kauem on ta inimene, seda pikem on koosveedetud aeg.
See oli ülelugemine. Ma  lugesin "Shiverit" esimest korda mitu aastat tagasi ja tookord ei meeldinud see mulle eriti. Lugesin küll ka teise osa esimesed leheküljed läbi, kuid ei saanud vedama. Nüüd, olles kaks uuemat Stiefvateri raamatut läbi lugenud, mis mulle väga meeldisid, mõtlesin, et annan huntide sarjale uue võimaluse. Lootsin, et vahepeal on mingi muudatus toimunud, sest olen nüüd rohkem noortekate lainel kui siis, aga ei olnud.
Ma ei oskagi nimetada ühte ja ainukest põhjust, miks see raamat mulle nii väga ei istunud. Esiteks hakkas mulle see libahuntide maailm vastu, mulle ei meeldinud, kuidas nad teadlikult inimesi ründasid ja nii oma karja suurendasid. Teiseks, puudus inimesel Samil igasugune tegevus, ta lihtsalt oli, selline natuke lontu, kes kutsikana Grace'i järel lonkis. Kolmandaks, oli tempo liiga aeglane, mul hakkas lugedes lihtsalt igav. Tean, et paljud inimesed on eriarvamusel, aga see pole minu sari. 

eesti keeles: "Värin"
saksa keeles: "Nach dem Sommer" (I)

Goodreadsi hinnang: 2/5 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar