Tänapäeva New York. Etta Spencer on 17 aastane viiulimängija, kes valmistub suureks ja tähtsaks esinemiseks. Kui ta õpetaja tapetakse, siis leiab Etta end ühtäkki laeva pealt ja aastast 1776. Asjaolude selginedes saab ta teada, et ta ema on ajarändur, kes peitis kuhugi väärtusliku astrolaabi (asi, mida saab kasutada ajarändamiseks) ning Cyrus Ironwood tahab seda enda kätte saada. Ta saadab Etta ja endise vangi Nicholas Carteri masinat otsima.
Kuna pole teada, kuhu ja millisesse aega ema astrolaabi peitis, siis tuleb Ettal ja Nicholasel hüpata väga erinevatesse sajanditesse ja kohtadesse. Otsingutel on neile abiks Etta ema piltid ja kirjad. Raamatu lõpp jäi lahtiseks ja viitab sellele, et tulemas on järg.
Kuna pole teada, kuhu ja millisesse aega ema astrolaabi peitis, siis tuleb Ettal ja Nicholasel hüpata väga erinevatesse sajanditesse ja kohtadesse. Otsingutel on neile abiks Etta ema piltid ja kirjad. Raamatu lõpp jäi lahtiseks ja viitab sellele, et tulemas on järg.
"The Passenger" on üks neid raamatuid, mille postituse tegemine on mul väga kaua aega võtnud. Paljude loetud raamatute puhul hakkab mõte juba lugedes liikuma, et mida kirjutada ning milliseid mõtteid blogilugejatega jagada, kuid sel korral mitte. Laenutasin selle ainuüksi seepärast, et raamatut mitmel pool kiideti ja sisukirjeldus tundus huvitav. Tegelikkus oli natuke teine. Mulle ei meeldi raamatuid, milles lugeja pea ees, ilma igasuguste selgitusteta, vette (loe tundmatusse maailma) visatakse ja "The Passenger" oli täpselt selline. Algus oli segane ja veniv ning alles siis kui olin end vaevaga esimesest 100 lk. läbi närinud, hakkas lugu selgemaks saama. Tegelikult on kahju, et see raamat mulle nii väga ei istunud.
Kui järg lõpuks ilmub, siis vaatan arvatavasti sisse, kuid suuri lootusi ei hellita.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Goodreadsi hinnang: 2/5
Goodreadsi hinnang: 2/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar