Armando Lucas Correa "The German Girl"

See  on kahe tüdruku lugu - Hannah elab 1939. aasta  Berliinis ja Anna, 2014. aasta New Yorgis.

Enne natside võimuletulekut elas Hannah Rosenthal Saksamaal priviligeeritud maailmas, kuid  nüüd on kõik muutunud, sest juutidest on saanud räpane ja vihatud inimklass. Saatuse iroonia peitub selles, et Hannah ei näe üldse juudi tüdruku moodi välja. Ta on isegi nii aaria rassi moodi, et jääb juhuslikule fotograafile silma ja mees paneb ta pildi ajakirja kaanele, näitena puhtaverelisest saksa tüdrukust. Ta pere püüab Saksamaalt põgeneda ning vanemad ostavad piletid laevale St. Louis.* Laev purjetab juudi põgenikega pardal Kuuba suunas, kuid kohale jõudes, ei lubata laeval sadamasse sõita, sest vahepeal on jõustunud otsus, juute mitte riiki lubada. Lõpuks on Hannah ja ta ema ühed neist vähestest, keda Havannas siiski maale lastakse. Ta isa ja sõber Leo jäid laevale ning mööduvad aastad, enne kui Hannah nende saatusest kuuleb.

Anna Rosen elab  koos emaga ning räägib, kuidas ta isa ei saanud tütre olemasolust kunagi teada. Ema oli kolm kuud rase, valmistas kõik ilusti ette, et koju tulevat abikaasat lapseootusega üllatada, kuid mees astus hommikul uksest välja ja ei tulnud enam kunagi tagasi. Ma ei saanud tükk aega aru, kuidas see võimalik on, mis selle inimesega siis juhtus, kuid siis vaatasin aastaarvu ning linna nime ja hakkasin  arvutama. Anna isa kadus 11. 09. 2011, päeval, mil New Yorgis toimus terrorirünnak.

Selgub, et Hannah ja Anna on omavahel sugulased ja nad kohtuvadki 2014. aastal Kuubas. Nii Anna kui ta ema kuulevad lõpuks isa minevikust ning tema perekonnast lähemalt.

Sel raamatul oli nii palju potensiaali saada üliheaks raamatuks. Ajalooline taust tegelikult juhtunud sündmuste näol oli väga huvitav,  kuid autor ei kasutanud seda ära. Tema mõte lasta Hannahl ja ta emal Kuubas maale minna, päästis kaks inimest ning andis võimaluse Anna vanaisa/isa liini arendada, kuid loo seisukohast oleks see võitnud, kui nad oleksid pidanud laevaga Euroopa poole tagasi sõitma. Kui ma lugesin sellest ajaloolisest sündmusest lähemalt, siis eeldasin, et autor rõhutab seda ebaõiglust ning traagikat, mida Kuuba, Ameerika Ühendriikide ja Kanada otsus kaasa tõi, et ta kirjutab sellest, mis toimus laeva pardal pärast seda kui reisijad olid kuulnud, et nende loodetud pääsemine ei toimu. Praegusel kujul läks raamat pärast seda kui Hannah emaga maale läksid, minu silmis kehvemaks. Sõda jäi nii nende kui ka lugeja jaoks tahaplaanile, edasi läks perekonnalugu, mis mind enam samaväärselt köita ei suutnud. 

pealkiri: "The German Girl" 
autor: Correa, Lucas Armando

keel: inglise

kirjastus: Atria Books

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 360
ilmumisaasta: 2016

ISBN-10: 1501121146

ISBN-13: 9781501121142

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud
 

Goodreadsi hinnag: 3/5
  

*13. mail 1939. aastal asus St. Louis kapteni Gustav Schröderi juhtimisel Hamburgist Kuuba poole teele. Laevas oli 937 reisijat, kellest suurem osa olid Natsi-Saksamaalt lahkuvad juudi põgenikud. Ellujääjad meenutavad, et see oli imeline reis, sest kõiki reisijaid koheldi väga hästi. Toimusid kontsertid ja tantsuõhtud, neil lubati reedeti oma usupüha pidada ning isegi Hitleri pilt kinni katta.

27. mail keelati Havanna sadamas laeval sisse sõita.  Järgmise kuue päeva jooksul käis tihe arutelu. Selgus, et 5. mail oli Kuuba valitsus võtnud vastu otsuse, et kõik viisad, mis olid välja antud enne seda kuupäeva, on nüüd kehtetud. Sissepääs oli piiratud kõigile välismaalastele, v. a. Usa elanikele, kellel pidi olema ette näidata vastav luba ja $500 tagatisraha. Ükski laeva pardal olevatest reisijatest ei teadnud enne laevale astumist, et nende viisad on tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud. Lõpuks lubati Kuuba pinnale 29 reisijat, neist 22 olid kehtiva Usa viisaga juudid, kuus Hispaania ja Kuuba kodanikud ning üks enesetappu üritanud reisija, kes viidi Havanna haiglasse.

Pärast seda kui St. Louis ei saanud luba Kuubas silduda, liikus laev 907 põgenikuga pardal Ameerika Ühendriikide poole. Laev liikus sissepääsuluba lootes Florida ranniku lähedal, kuid tollane president Roosevelt ei lubanud samuti  juutidel maale tulla. Ka Kanada keeldus põgenikke vastu võtmast.

Kapten Schröder keeldus Saksamaale tagasi sõitmisest, ta nõudis, et enne peab kõigile reisjatele ohutu koht leitama. 17. juunil 1939 sildus laev Belgias, Antwerpeni sadamas ning reisijad jaotati erinevate riikide vahel järgmiselt: Inglismaa  võttis vastu 288 põgenikku, Prantsusmaa 224, Belgia 214 ja Holland 181. Tühi laev suundus tagasi Hamburgi.
1940. aastal okupeeris Saksamaa Belgia, Prantsusmaa ja Hollandi ning kõik seal elavad juudid olid ohus. Hilisem statsistika näitab, et 936 laeval olnud reisijast mõrvati sõja jooksu 254 inimest.