Ühel päeval avastatakse väikese Georgia linnakese söögikohas jõhka rünnaku ohvriks langenud ülikooli professor Sybil Adams. Naise leiab kohalik pediaater ja surnuarst Sara Linton, kellel kahjuks ei õnnestu Sybili elu päästa. Mõned päevad hiljem leitakse mõrvari järgmine ohver, noor tudeng, kes oli jäetud Sara auto peale.
Juhtumeid uurib Sara eksmees, kohalik politseiülem Jeffrey Tolliver. Nad lahutasid, sest Jeff pettis Sarat, kuid ei suuda teineteist unustada ja üritavad suhet lappida. Uurimine liigub erinevatesse suundadesse ning politseinikud püüavad välja selgitada, mis mõrvarit motiveerib ning kuidas ta ohvreid valib. Näiteks, kas võis Sybili mõrva põhjuseks olla tema pimedus või seksuaaleelistused? Kolmanda ohvrina röövib kurjategija Jeffrey meeskonda kuuluva politseiniku Lena Adamsi (Sybili õe). Aja jooksul selgub ka, et Sara on kuritegudega tihedamalt seotud kui esialgu arvatakse.
Juhtumeid uurib Sara eksmees, kohalik politseiülem Jeffrey Tolliver. Nad lahutasid, sest Jeff pettis Sarat, kuid ei suuda teineteist unustada ja üritavad suhet lappida. Uurimine liigub erinevatesse suundadesse ning politseinikud püüavad välja selgitada, mis mõrvarit motiveerib ning kuidas ta ohvreid valib. Näiteks, kas võis Sybili mõrva põhjuseks olla tema pimedus või seksuaaleelistused? Kolmanda ohvrina röövib kurjategija Jeffrey meeskonda kuuluva politseiniku Lena Adamsi (Sybili õe). Aja jooksul selgub ka, et Sara on kuritegudega tihedamalt seotud kui esialgu arvatakse.
Ma tundsin vajadust lugeda midagi hoopis teistsugust, tõeliselt jõhkrat ja verist krimkat. Otsustasin katsetada autoriga, kellest olin küll kuulnud, aga lugenud mitte. Sarja esimest raamatut polnud tookord raamatukogus sees ning seepärast lugesin esimesena kolmanda osa. Kuna olen vahepeal ka teised raamatud läbi lugenud, siis otsustasin arvustused kirjutada õiges järjekorras.
Autori stiil meenutas mulle kõige enam Tess Gerritseni oma parimal päevil (viimased raamatud pole enam nii head kui esimesed). Raamat oli põnev ja hoidis lugemas. Mõrvari arvasin ma küll juba varakult ära, aga seda pigem seepärast, et see oli inimene, keda kolmandas raamatus enam polnud. Detailsete kirjelduste tõttu ei soovita ma Karin Slaughterit nõrganärvilisematele lugejatele, kuid see raamat sobib ideaalselt neile, kes naudivad näiteks Patricia Cornwelli Scarpetta või eelpool nimetatud Gerritseni Rizzoli ja Isles sarja.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Belladonna"
Goodreadsi hinnang: 4/5
Autori stiil meenutas mulle kõige enam Tess Gerritseni oma parimal päevil (viimased raamatud pole enam nii head kui esimesed). Raamat oli põnev ja hoidis lugemas. Mõrvari arvasin ma küll juba varakult ära, aga seda pigem seepärast, et see oli inimene, keda kolmandas raamatus enam polnud. Detailsete kirjelduste tõttu ei soovita ma Karin Slaughterit nõrganärvilisematele lugejatele, kuid see raamat sobib ideaalselt neile, kes naudivad näiteks Patricia Cornwelli Scarpetta või eelpool nimetatud Gerritseni Rizzoli ja Isles sarja.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Belladonna"
Goodreadsi hinnang: 4/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar