Jane Harper "Dry" (Aaron Falk I)

Austraalia linnakeses Kiewarras pole juba kaks aastat vihma sadanud ja põua mõju tunda nii maas kui inimestes. 

Kiewarras elanud Hadleri perekonna kaks liiget on jõhkralt mõrvatud ning ilmselgeks süüdlaseks näib olevat pereisa Luke, kes esmalt tappis oma naise ja poja  ning sooritas siis enesetapu. Kuid miks ta pisitütre ellu jättis?
Matusteks tuleb linna Luke´i vana sõber Aaron Falk, kes lahkus Kiewarrast kahekümne aasta eest, pärast seda kui teda mõrvas kahtlustati. Kuigi nad tol ajaperioodil koos polnud, andis Luke talle alibi ning teoreetiliselt oli Aaron süütu, kuid ilmselgelt ei uskunud elanikud seda ja mehe tagasitulek toob mitmed kunagised kahtlused uuesti päevavalgele. 
Kuna Aaron töötab nüüd politseis, siis paluvadki Luke´i vanemad tal tõestada, et nende poeg polnud külmavereline mõrvar ning tapjaks oli hoopis keegi teine.
Olin Harperi raamatu kohta mitmelt poolt ülikiitvad sõnu kuulnud ja nii oli huvi lugeda suur. "The Dry" oli küll huvitav, sest Austraalia pakub hoopis teistsuguse tausta kui Inglismaa või Skandinaaviariigid, kuid ka natuke veniv.  Seepärast ei paigutu see mu aasta hittide hulka, vaid jääb keskpäraseks lugemiselamuseks. 

Tean, et autor otsustas selle sarjaks kirjutada ning uus osa ilmub 2018. aastal, kuid ma ei saa päris täpselt aru, miks see vajalik on või kuidas see välja nägema peaks, sest traditsioonilist politseijaoskonna-uurijate tausta raamatus polnud. Minu arvates oli see terviklik kriminull ja järge ei vajanuks, iseseisvaid krimiraamatuid on uuemas kirjanduses niigi vähe.

pealkiri: "Dry"

autor: Harper, Jane

keel: inglise

kirjastus: Flatiron Books

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 326
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2016)

ISBN-10: 1250105609

ISBN-13: 9781250105608
 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "The Dry"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5

Jacqueline Winspear "Pardonable Lies" (Maisie Dobbs III)

Sarja uues osas tuleb südikal eradetektiivil tegeleda kolme juhtumiga. Kaks neist on omavahel seotud. Sir Cecil Lawton  palkab Maisie otsimaks tõendeid, et ta poeg Ralph tõepoolest hukkus sõjas. Nimelt oli Lawtoni naine Agnes kindlalt veendunud, et poeg jäi ellu ja on lihtsalt teadmata kadunud. Agnes käis mitmete selgeltnägijate juures oma usule kinnitust saamas ning vannutas meest veel surivoodilgi asja uurima. Kui Maisie sõbranna Priscilla Evernden kuuleb Lawtonist lepingust, siis palub ta Maisiel uurida, mis juhtus ta noorema venna Peteriga. Viimane sai samuti sõjas surma, kuid kus ja mis täpselt juhtus, on teadmata.
Kolmandaks juhtumiks on teismeline tüdruk, keda süüdistatakse mõrvas. Maisie pole küll asjaga otseselt seotud, kuid on võtnud oma südameasjaks tüdrukule võimalikult hea kaitsja palgata ning objektiivne kohtumõistmine saavutada.
Maisie isiklikus elus toimus kaks muutust, mille üle oli mul lugejana hea meel. Esiteks sai ta pime austus ja usaldus Maurice Blanche vastu tõsise hoobi. Maisie seisukohast oli see kindasti väga valus üleelamine, kuid mul oli isiklikult juba mõõt täis, kuidas ta meest nii kõrgele aukohale asetas. Tundus olevat paras hetk, et Maurice sealt alla kukuks ja inimlikuks muutuks. Teise muutusena hakkas Maisie üha enam iseseisvust saavutama ning plaanis päris oma elukoha ostmist.
Kuigi Winspeari sari on minu silmis mõnus cosy crime ehk Facebookis väljapakutud pehmokrimi, mida on vahelduseks ülihea lugeda, siis ei saa ma siiski kriitikata. Mulle ei meeldi, kuhu suunas autor oma tegelast juhib. Antud raamatus oli palju juttu selgeltnägemisest ja viidati, et ka Maisiel on mingid sedalaadi võimed ning vahele olid pikitud ta unenägude kirjeldused. Ma ei ole eriliste võimete vastu, kuid arvan, et andma vihje juba sarja alguses, teiseks mingisugused unenäod krimiromaanis lihtsalt ei huvita mind.
Seega, mida ma öelda tahan on,  et kuigi Dobbsi raamatud on seni olnud väga mõnus meelelahutus, käib peategelase isiksus mulle veidike närvidele. Ta on selline tüüp, keda ma palkaksin, kuid sõbrannaks ei tahaks.

pealkiri: "Pardonable Lies"

autor: Winspear, Jacqueline

keel: inglise

kirjastus: Picador

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 359
ilmumisaasta: 2006 (esmatrükk 2005)

ISBN-10: 0312426216

ISBN-13: 9780312426217
 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Maisie Dobbs - Verzeihliche Lügen"

Goodreadsi hinnag: 3/5 

J.K. Rowling "The Tales of Beedle the Bard"

Tegemist on väikese kogumikuga Harry Potteri võlumaailma muinasjutupärandist. Raamatus on viis lugu, mis räägivad ustavast sõprusest, armastuse lunastavast väest ja tõelisest võlukunstist, mis on meie kõigi südameis:

- “The Wizard and the Hopping Pot” ("Võlur ja kargav kastrul")

- “The Fountain of Fair Fortune” ("Õiglase õnne allikas")

- “The Warlock’s Hairy Heart” ("Sortsi karvane süda")

- “Babbitty Rabbitty and Her Cackling Stump” ("Babbitty Rabbitty ja tema kõkutav känd")

- “The Tale of the Three Brothers.” ("Lugu kolmest vennast")

Igale jutule on lisatud ka Dumbledore selgitavad ja täpsustavad kommentaarid (minu poolest oleks võinud need ka olemata olla, lugesin küll läbi, kuid otseselt juurde ei andnud midagi).
Oma üllatuseks avastasin, et väikeste võlurite ja meie muinaslood polegi ülesehituselt nii väga erinevad. Antud valikust meeldis mulle enim "Õiglase õnne allikas", mis tõestab, et mõnikord piisab probleemide lahendamiseks vaid uskumisest ja platseeboefektist.
Ühele Harry Potteri fännile kindlasti kohustuslik kirjandus, teistele rangelt vabatahtlik. 

pealkiri: "The Tales of Beedle the Bard" 
autor: Rowling, J. K.
keel: inglise 
kirjastus: Bloomsbury
formaat: taskuformaadis kõvakaaneline
lehekülgede arv: 190
ilmumisaasta: 2008 (esmatrükk 2007)
ISBN-10: 0747599874
ISBN-13: 9780747599876

eesti keeles: "Bard Beedle´i lood"
saksa keeles: "Die Märchen von Beedle der Barden"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Victoria Schwab "This Savage Song" (Monsters of Verity I)

Koletised on päriselt olemas...
Eristatakse kolme tüüpi, kuid kõige haruldasemad on Sunai´d ehk hingesööjad, kes sünnivad vägivaldsetest olukordadest, milles palju inimesi korraga surma saab, näiteks massipommitamistest. Nad on väliselt kõige enam inimeste sarnased ja tapavad oma ohvreid muusikaga. August Flynn on Sunai ning annaks kõik, et tavaline inimene olla. 
Kate Harkeri isa on maffiaboss, kes inimesi koletiste eest kaitseb, tuleb vaid piisavalt maksta.
Mis asjaoludel Kate ja August kohtuvad ja  mis edasi saab, selgub juba raamatust.
Andsin raamatule "Goodreadsis" kaks punkti. Küllap imestate, miks nii vähe, aga vaadake, minu kõige esimene noortele mõeldud fantaasiaromaan oli "Videvik" ja selle kolm järge. Alustasin sarja lugemist siis kui "Noorkuu" oli just ilmunud ja järgmisi oodates lugesin ja kuulasin esimest raamatut nii lugematu arvu kordi, et see kulus pähe. Ja minu silmis on August nii tugevalt Edwardist inspireeritud, et see mõjus peaaegu plagiaadina. Raamatu teises pooles olin hakanud leppima ning lugu haaras kaasa, kuid see ei parandanud üldpilti.
Seega, pole halb raamat, sest Victoria Schwabil on hea kirjutamisstiil, aga minu lugemistaustaga "The Savage Song" kokku ei sobinud.

pealkiri: "This Savage Song"
autor: Schwab, Victoria
keel: inglise
kirjastus: Greenwillow Books
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 427
ilmumisaasta: 2016
ISBN-10: 0062380850
ISBN-13: 9780062380852

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 2/5

Astrid Lindgren "Sõjapäevikud 1939–1945"

Kuigi enamikele inimestele seostub Astrid Lindgreni nimi automaatselt lastekirjandusega, siis käesoleva raamatu materjal on hoopis teistsugune ning polnud arvatavasti kunagi üldse avaldamiseks mõeldudki. 
Teise maailmasõja puhkedes, 1939. aastal oli Lindgren noor, kahe lapse ema, kes terve sõja vältel oma isiklikku päevikusse märkmeid tegi. Kuigi Rootsi jäi sõjas ametlikult neutraalseks, mõjutas maailmas toimuv neidki ning tänu päevikumaterjalidele on meil võimalik tollesse aega pilk heita.
Niipea seda raamatut "Lugemise väljakutse" grupis tutvustati, teadsin, et tahan "Sõjapäevikuid" lugeda ja mul on väga hea meel, et seda ka tegin. Huvitav oli avastada, kuidas vaatamata koledustele elu ikkagi võimalikult "normaalselt" edasi läks - lapsed käisid koolis ja jäid haigeks, ema muretses toidu pärast, kuid võimalusel tähitati sünnipäevi ja peeti pühi.

Kuigi teos on paks, tervelt 428lk., on reaalset teksti võibolla umbes pool kogumahust, ülejäänu võtavad enda alla  koopiaid originaalpäevikutest ning fotod.
Minu soovitus oleks selle raamatu jaoks aega võtta ning põhjalikult lugeda.

pealkiri: "Sõjapäevikud 1939-1945"

autor: Lindgren, Astrid

keel: eesti

tõlkija: Kaja Sakk

kirjastus: Sinisukk

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 428
ilmumisaasta: 2015

ISBN-13: 9789949343683

inglise keeles: "War Diaries, 1939-1945"

saksa keeles: "Die Menschheit hat den Verstand verloren: Tagebücher 1939-1945"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Dan Brown "Origin" (Robert Langdon V)

"In other words, it's not our fault that we belive the crazy things we belive." (Brown, Dan, 2017, "Origin", lk. 86)

Sel korral leiavad Dan Browni raamatu sündmused aset Hispaanias, Bilbaos ja Barcelonas.

Harvardi professor Robert Langdon saab oma kunagiselt õpilaselt Edmond Kirschilt kutse, osaleda Bilbao Guggenheimi muuseumis, toimuval suurejoonelisel üritusel. Keegi ei tea täpselt, miks neid on sinna kutsutud, kuid käivad jutud, et Kirschil on suur uudis, ta teatavat midagi nii sensatsioonilist, et see muudab meie arusaama teadusest täielikult. 

Külalised on kõik kohal ja suur hetk käes ning enne kui Edmond saab oma teate avalikustada, ta (loomulikult) tapetakse. Langdon ja õhtujuht, kes on muuseas ka Hispaania kroonprintsi kihlatu, Ambra Vidal põgenevad ja püüavad Kirschi koju jõuda, et seal arvutisse sisse logida ning teade inimestele siiski avalikuks teha. 

Lugeja teab muidugi ka seda, et enne oma ettekannet kohtus Kirsch kolme tähtsa usujuhiga ning rääkis neile oma avastusest. See on midagi, mille avalikuks tegemine hävitab inimeste usu jumala(i)sse ning seega pole keegi neist kolmest teate väljakuulutamisest tegelikult huvitatud.

Lisaks tegutseb ka salapärane niiditõmbaja, kes muuhulgas organiseeris ka Kirschi mõrva.

Tegelikult täiesti plaaniväliselt ostetud raamat, sest "Inferno" mulle väga ei meeldinud, kavatsesin enne raamatukogust võtta ja siis võibolla hiljem kasutatult soetada, aga olin just eelmisel päeval puhkuselt tagasi jõudnud, ajavahes ja unine ning  toidupoes oli ka uus Dan Brown olemas. Otsekui ise läks ostukärusse. 

Siis tuli muidugi ka läbi lugeda. Kuigi esimesed kümme lehekülge möödusid silmipööritades, lugesin edasi ja ütlengi kohe, et loo lõpplahendus mulle meeldis. Etteheiteid on loomulikult ka, sest eelmiste raamatute vead pole kuhugi kadunud. Tõsi, sündmuskohtade vähesus ei võimaldanud väga palju turismiinfot sisse panna, kuid rohkem või vähem olulisi ja (eba)tõeseid fakte küll. No milline inimene kõnnib muuseumisse sisse ja mõtleb: "Oi siin on täpselt samasugune 45% niiskusesisaldusega õhk, kui igal pool mujal maailma muuseumites". Veel mõned stiilinäited, mis oma absurdsuses mind silmi pööritama ja naerma ajasid:

Mõrvar tellis põgenemiseks Uberi:

"The U-shaped symbol on the too," Langdon said, "is a separate sticker entirely"

(---)

"This getaway car was hired," Langdon said, pointing to the stylized U on the windshield. "It's an Uber." (Brown, Dan, 2017, "Origin", lk. 121)

Viide "Frozeni" ehk "Lumekuninganna ja igavese talve" multikale:

"Robert," Ambra whispered, " just remember the wise words of Disney's Princess Elsa."

Langdon turned. "I'm sorry?"

Ambra smiled softly. "Let it go." (Brown, Dan, 2017, "Origin", lk. 162)

See viimane pole mingi spoiler - Browni raamat ei saa ju läbi vähemalt ühe salasõna sisestamiseta.

PLEASE ENTER PASSWORD

...............................................

Langdon counted the dots - forty -seven.

Perfect. Here goes nothing.

Langdon made eye contact with Ambra and she gave him a nod. He reached out and hit the return key.

Instantly, the computer emitted a dull buzz.

INCORRECT PASSWORD.

TRY AGAIN.

Langdon´s heart thundered.

"Ambra - I typed it perfectly! I´m sure of it!" He spun in his chair and looked up at her, fully expecting to see her face filled with fear.

Instead Ambra Vidal stared down at him with a amused smile. She shook her head and laughed.

"Professor", she whispered, pointing to his keyboard. "Your caps lock is on." (Brown, Dan, 2017, "Origin", lk. 377-378) 

 Ja minu isiklik lemmik, sest valedest uudistest on Usas peaaegu igapäevaselt juttu.

 

"Fake news now carries as much weight as real news." (Brown, Dan, 2017, "Origin", lk. 172)

See, kuidas neid suuri ja tähtsaid avastusi rahvale tutvustati, oli samuti naljakas, kõik oli väga piltlikult, puust ja punaseks tehtud, nii et isegi väike laps peaks asjale pihta saama.

Lugedes hakkasin ka mõtlema, et kuigi Langdon on küll nohikust James Bond, pole ta veel ühegi naistegelasega isegi mitte suudelnud (palun parandage, kui eksin) ja hoidku veel Jumal veel selle kui ta peaks nendega voodisse minema. Ei taha ette kujutadagi, mis fakte autor sinna kirjelduste vahele topiks. Aga see selleks.

Oma suureks üllatuseks kirjutan, et "Origin" meeldis mulle rohkem kui "Inferno". Jaburaid lõike ignoreerides, oli päris korralik põnevik. Suutsin lõpu küll teataval määral ette ära arvata, kuid järelejäänud üllatusmoment oli siiski piisavalt suur. See oleks hea reisiraamat, võtad näiteks lennukisse, lehekülgi on piisavalt, jätkub kauaks, hoiab tähelepanu ning mõnikord ajab naermagi.  

  

pealkiri: "Origin"

autor: Brown, Dan

keel: inglise 

kirjastus: Doubleday Books

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 461
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10: 0385514239

ISBN-13: 9780385514231

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Origin"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

Jaana Davidjants "Minu Berliin. Pidu kunstnike paabelis"

Sisututvustus Goodreadsist:

Aastal 2006 sõitsin kuueks kuuks Berliini disaini­praktikale. Linna muretu, kosmopoliitne õhustik sobis mulle hästi ja poolest aastast sai sujuvalt kaheksa.

Pärast mitmeid kolimisi leidsin omale kodu Kreuz­bergi linnaosas, kus pesitsevad paljud kunstnikud, tudengid ja ka türgi kogukonna esindajad. Koos saksa sõbraga asutasime väikese graafilise disaini büroo.

Politiseerusin, võtsin omaks ökomõtlemise ja jalgratta ning jätsin liha. Tundsin end koduselt linnas, mis ei panusta turismivoldikutes ajaloole, olgugi et kunagine lõhenemine idaks ja lääneks linna kaootilises arhitek­tuuris end aktiivselt meenutab. Lasin end nakatada Euroopa peopealinna lustlikust meeleolust ja väsisin sellest. Sõbrunesin uustulnukate ja põliste berliin­lastega, endiste skvottijate, anarhistide ja grafiti­kunstnikega, kõigi nendega, kes kujundasid üheksa­kümnendate alul Berliini uue kuvandi – vaba, loomingulise, inspireeriva ja jõukohase kõigile. 

Ma elasin Berliinis 2007-2008 ja sel linnal on mu südames eriline, soe koht. Nii et kui nägin müügil Petrone Prindi uut raamatut "Minu Berliin", siis tahtsin seda kindlasti lugeda, kuid olin ka skeptiline, sest sarja raamatud pole võrdse tasemega, näiteks "Minu Soome" meeldis mulle väga, mõni teine jälle mitte.

Kuigi Davidjants kirjutab hästi, jäi ta raamat minu jaoks kuhugi sinna vahepeale. Põhjuseid on mitu. Linnajaod, millest ta kirjutab, on mulle küll üldjoontes tuttavad, sest elasin seal lähedal, aga üksikasjaline teadmine mul puudub; meie elustiilid ning tutvusringkonnad olid väga erinevad ja raamatus nimetatud kunstnikud on mu jaoks võõrad. Kõigest sellest tulenevalt ei kattu meie kogemused ka linnast eriti palju ja see vähendas äratundmisrõõmu. Siiski, igapäevaelu probleemid uues riigis olid mullegi tuttavad.

"Eks uude linna kolides on iga pisike argieluline detail tõeline väljakutse. Metroopiletit ostes kohmitsesin pikalt, selja taga aga ootas juba pikk järjekord. Supermarketis olid tundmatud kõik brändid, tihti ka tooted ise. Hapukoore asemel ostsin quark´i, hoopis lahjemat kohupiimasarnast lurri. Vale oli ka piimaprotsent, mis Eesti tavapärase 2,5 asemel oli kas 1,5 ehk siis liiga lahja või 3,5, teisisõnu liiga rammus." (Davidjants; Jaana, 2014, "Minu Berliin. Pidu kunstnike paabelis", lk. 23) 

Uuesti ma ei loeks, kuid nostalgialaksuna oli hea lugemiselamus.

pealkiri: "Minu Berliin. Pidu kunstnike paabelis"

autor: Davidjants, Jaana

keel: eesti

kirjastus: Petrone Print

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 208
ilmumisaasta: 2014

ISBN-13: 9789949511754

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5 

Heli Künnapas "Tähtajaline elu" (I)

Raamatu peategelane, nooruke Rebecca põgeneb suhtekriiside eest aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. Võõras riigis ja kultuuris hakkamasaamine pole kerge.
Lugesin "Tähtajalist elu" väga sobival ajal, ise lennukiga Usasse, koju lennates. Raamat sai ruttu läbi ja nii oli mul pika lennusõidu ajal aega järele mõelda. Alustuseks ütlen, et see oli mu esimene kokkupuude nimetatud autori teostega ja tema stiil meeldis mulle, oli hea ja kerge lugeda.
Sisu  hinnata on natuke keerulisem. Kuigi ma pole kunagi peategelasega täpselt samas situatsioonis olnud, oli kõik see, mida Rebecca kogeb õige, kuid ka väga stereotüüpne. Mäletan ise, et enne esimest korda Ameerikasse tulemist arvasin, et Usas käiakse kogu aega ka toas kingad jalas, poes pakitakse kogu toit pruunidesse paberkottidesse ning kellegile külla minnes, on tavaline nende külmkapi kallale minna, lisaks on ameeriklased muidugi pealikaudsed ning pideva naeratusega näol, sest see on maailm, mida teleseriaalid toidavad. Kuid siin elades näed, et see arusaam on samuti pinnapealne, sest nii riigis kui inimestes on hoopis enam peidus. Ajaga kohaned ja aktsepteerid uue elukoha nii häid kui halbu külgi. Võibolla tuleb see raamatu järjes, kuid esimeses osas jäigi mul puudu just  kohanemisest.
Oleks huvitav teada, kas autor kirjutas selle omadele kogemustele toetudes või mõnede materjalide põhjal. Antud kujul mõjus loetu natuke käsiraamatu "Mida oodata Usasse lapsehoidjaks tulles" ilustamata versioonina, st loetu põhjal ei julgeks ma küll kohvreid pakkima hakata. Reaalse lapsehoidmise osa jäi raamatus samuti natuke napiks.    

pealkiri: "Tähtajaline elu"

autor: Künnapas, Heli

keel: eesti

kirjastus: Kuuse Farm OÜ
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 158
ilmumisaasta: 2015
ISBN-13: 9789949384068

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2.5/5 (punktihinnangu andmine oli raske, seepärast otsustasin, et panen kiriku keset küla ja annan täpselt keskmise)

Indrek Hargla "Raudrästiku aeg"

Sisututvustus Goodreadsist:
 
Menukate apteeker Melchiori lugude autori Indrek Hargla uue kriminaalromaani tegevus toimub alternatiivajaloolises muinasaja Eestis. Selle riigi nimi on Kuningavald ning muistses Viljandis, mida siis Veelindeks kutsuti, valitseb noor kuningas Uljas. Romaani peategelaseks on kuninga nõunik Koiola Aotõiv, kelle terav vaist ja nutikus aitavad tal lahendada mitu mõrvamõistatust. Aotõivi retked viivad teda ka Saaremaale Kaali linnusesse, kuhu on saabunud saladuslik rändur Kreekast, ning tänapäeva Tallinna asukohta, kus paiknevad muistse Rävala pealinn Iru ja sellega rivaalitsev Härjapää
linnus. See on tuhande aasta tagune aeg, mil kaugel Põhjalas usutakse olevat jumalate koda ja laevamehed käivad mööda jõgesid kauplemas lõunamaaturgudel; aeg, mil idast ja läänest ründavad Kuningavalda raevukad viikingid ning Euroopast saabuvad ristiusumisjonärid, kuulutades patuhimu hukatuslikkust ja lunastust läbi Jeesusjumala. Panused on kõrged ja intriigid surmavad. See on raudrästiku aeg.

"Raudrästiku ajas" on neli peatükki: "Sõstar ja käoking", "Vasar ja hingetuul", "Needus ja kaliraud" ning "Rebas ja Härjapää". Neid ühendavaks lüliks on kuninga nõunik Koiola Aotõiv, kes oma nutikuse ja elutarkusega mõrvajuhtumeid lahendab. Võrreldes Melchiori sarjaga, pole see puhas krimiromaan, vaid kaldub ulme poole, sest tegevus toimub alternatiivajaloolises Eestis. Hargla nägemus meie minevikust tõi mulle mitmes kohas muige näole, näiteks see ristiusustamise osa, milles kiriku eeskotta saun ehitati ning armulaualeib rukki omaga asendati. Ainuke, mida võiks ette heita on see, et loodud maailm on liialt traditsioonilise meheliku soovunelma, milles lahked ja iharad naised ning ohtralt alkoholi, moodi.
Üldiselt ei jää Hargla uued raamatud mul pikalt läbilugemata riiulisse seisma, kuid käesolev siiski jäi. Tean ka põhjust, nimelt ei meeldi mulle lühijutud ja nende abil ülesehitatud romaanid. Pärast Melchiori lõpetamist olin Hargla lainel ja nii mõtlesingi proovida. Mul on väga hea meel, et seda tegin, sest tegemist oli huvitava raamatuga. Lõpp laseb oletada, et on plaanitud ka järg ja loodan, et mul on õigus, sest tahaksin Koiola seiklustest edasi lugeda. 

pealkiri: "Raudrästiku aeg 
autor: Hargla, Indrek 
keel: eesti 
kirjastus: Raudhammas

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 352
ilmumisaasta: 2016  
ISBN-13: 9789949388608

inglise keeles: pole ilmunud 
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Hiromi Kawakami "The Nakano Thrift Shop"

Sisututvustus Goodreadsist: 

Objects for sale at the Nakano Thrift Shop appear as commonplace as the staff and customers that handle them. But like those same customers and staff, they hold many secrets. If examined carefully, they show the signs of innumerable extravagancies, of immeasurable pleasure and pain, and of the deep mysteries of the human heart.
Hitomi, the inexperienced young woman who works the register at Mr. Nakano's thrift shop, has fallen for her coworker, the oddly reserved Takeo. Unsure of how to attract his attention, she seeks advice from her employer's sister, Masayo, whose sentimental entanglements make her a somewhat unconventional guide. But thanks in part to Masayo, Hitomi will come to realize that love, desire, and intimacy require acceptance not only of idiosyncrasies but also of the delicate waltz between open and hidden secrets.
Animating each delicately rendered chapter in Kawakami's playful novel is Mr. Nakano himself, an original, entertaining, and enigmatic creation whose compulsive mannerisms, secretive love life, and impulsive behavior defy all expectations.

Raamatu keskmes on vanakraamipood, millega seotud inimesed, alates omanikust endast, on väikeste kiiksudega ja omamoodi. Härra Nakano peab oma peas pikki arutlusi ja kaasab kaasvestleja alles kuskilt keskelt. Üks töötajatest, Hitomi on uje ja ebakindel neiu, kes on miskipärast võtnud nõuks kolleegi Takeo südant võita. Viimane on aga lihtsalt veider, just oma sõbrannast lahku läinud noormees. Kõige normaalsemana mõjus Nakano õde Masayo, kes aegajalt poes vägesid juhatamas käis. 
Algus oli aeglane, kuid siiski piisavalt huvitav, et mind lugemas hoida. Kahjuks panin raamatu poole pealt käest, lugesin midagi muud ja uuesti ei suutnud autor mu tähelepanu enam haarata. Ma arvan, et tegelikult polnud põhjuseks üldse mitte kirjutamisstiil ja lugu iseenesest, vaid Hitomi, kelle tegelaskuju mind lõpuks tõsiselt tüütama hakkas. Ta oli endale pähe võtnud, et on Takeost sisse võetud ja käitus teismelisena, kes oma huviobjekti pidevate tekstisõnumite või telefonikõnedega tüütab. Takeo ei jõudnud sellele tempole mitte kuidagi järele, siis oli Hitomi jälle pahane ja nii kinnise ringina ikka uuesti ja edasi.
Kui valus on pettumus, mis tekib lugedes raamatut, millele olid suured ootused. Tundsin, et tahaksin neist tegelastest hoolida ja raamatut nautida, kuid ei suutnud. Goodreadsi põhjal võib järeldada, et olen oma arvamusega vähemuses, nii et ei oskagi muud soovitada, et kui teile see raamat natukenegi huvi pakub, siis proovige.

pealkiri: "The Nakano Thrift Shop"

autor: Kawakami, Hiromi 
keel: inglise 
kirjastus: Europa Editions

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 229
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2005)
ISBN-10: 1609453999
ISBN-13: 9781609453992

eesti keeles: pole ilmunud 
saksa keeles: "Herr Nakano und die Frauen" 

Goodreadsi hinnag: 2/5