Loo keskmes on seitse õde. Nende isa oli küll suurepärane jahimees, aga selline inimene, kes ei usalda valitsust ega selle esindajaid ja tahab riigiasutuste silmis märkamatu olla. Tüdrukud pole koolis käinud, ei oska lugeda ega kirjutada, neid on õpetatud jahti pidama ja probleeme vägivallaga lahendama. Nad umbusaldavad kõike ja kõiki, mis metsast väljaspoole jääb. Ema on laste silmis mõtetu tegelane. Isa jäljendades puudub lastel ta vastu igasugune austus ning ainuke viis, kuidas emal õnnestub oma tütreid kontrollida, on peks.
Pärast vanemate surma võtab vanem õde Johanna juhtimise enda peale ning ähvardab kõiki, kes lahkuda plaanivad, jällegi vägivallaga. Samas on nooremate hulgas neid, kes tahaksid elust midagi muud ja ei taha Johanna käskudele alluda. Nooremad leiavad endas lõpus julgust väljamurda ja saavad sotsiaaltöötaja abiga oma elud järje peale.
Tahaks öelda, et lool on õnnelik lõpp, kuid olgem ausad, seda kohutavat algust ja keskpaika ei oleks tohtinud üldse olemas olla. Ma loodan, et need naised suudavad normaalselt edasi elada ega korda lapsepõlvest õpitud suhtemustreid.
Autor sai raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni "Seitsmest vennast" ja otsustas oma teose jaoks tegelaste soo ära vahetada ning tegevuse tänapäeva paigutada.
Julgen soovitada, aga hoiatusega. See on ühelt poolt väga hästi kirjutatud, kuid on ka emotsionaalselt väga raske lugemine, sest autor pole oma sõnu valinud ega midagi delikaatselt läbi lillede öelnud. Kogu vägivald, hooletusse jätmine, mustus ja kasvatamatus on näha ja paberil kirjas.
Üks raamatuid, mis niipea ei unune.
pealkiri: "Karuküti tütred"
autor: Jordahl, Anneli
tõlkija: Haasma, Kadi-Riin
kirjastus: Varrak
lehekülgede arv: 318
ilmumisaasta: 2024lehekülgede arv: 318
inglise keeles: "Die Bear-Hunter's Daughters: A Tale of Seven Sisters"
saksa keeles: "Die Tochter der Bärenjägers"
Goodreadsi hinnag: 4/5
Goodreadsi hinnag: 4/5
***Suur tänu kirjastusele Varrak!***
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar