05 märts 2016

Marie Rutkoski "The Winner's Curse" (The Winner's Trilogy I)

Kümme aastat  tagasi vallutasid valorianid herranite maa, orjastasid rahva ja valitsevad uusi valdusi raudse rusikaga. 17 aastase Kestreli isa on valorianide kindral. Oma rahva traditsioonide kohaselt peab Kestrel kolme aasta pärast otsustama, kas ta abiellub või hakkab sõduriks. Võitlejana on ta keskpärane, kuid pianisti ja kaardimängurina hea. 
Ühel päeval sooritab Kestrel orjaturul impulssostu ja tuleb koju 19 aastase herrani orjaga. Smith (ehk Sepp), kelle tegelik nimi on Arin, on tõesti metallitöös osav, kuid Kastrel ei oska oma orjaga eriti midagi muud peale hakata, kui hakkab teda saatjana kasutama. Tundub, et nende vahelised tunded soojenevad, kuid selles ei saa päris kindel olla, sest kas saab olla kindel orja armastuses?
Olin lugema hakates täiesti vaimustuses, sest Marie Rutkoski loodud maailm meenutas mulle Vana-Rooma/Kreekat, mis on mulle alati meeldinud ja Arin ning Kestrel on huvitav paar. Nende vahel pole armastust esimesest (isegi mitte teisest ja kolmandast) silmapilgust ja see teeb loo huvitavaks ja väga kaasahaaravaks. Arin ei käitu Kestreli juuresolekul kordagi orjana. Ta on arrogantne ning enesekindel ja tegelikult mängib tulega, sest pole ju teada, kuidas neiu sellele reageerida võiks. Kestrel peaks olema väga hea strateeg, aga tal läheb päris pikka aega aega enne, kui mõistab, et Arin paigutati ta teele teadlikult.
Lugesin peaaegu öö läbi, sest ei suutnud raamatut käest ära panna. 

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar