19 september 2015

Oliver Pötzsch "Die Henkerstochter und der Teufel von Bamberg" (Henkerstochter V)

Sarja viiendas raamatus reisib timukas Jakob Kuisl koos perekonnaga Bambergi oma venna pulma. Lõbusat sündmust varjutavad linnas valitsev libahundi hirm ning leitud surnukehad. Loomulikult ei suuda Kuisl end selle juhtumi lahendamisest eemale hoida ning uurimuse käigus selgub, et Bambergis toimuval on seos aastate taguste nõiaprotsessidega, mil terved perekonnad võimuvõitluse käigus hävitati.
Võrreldes eelmiste raamatutega ei saanud ma kuidagi vedama, alustasin mitmel korral, kuid ikka panin käest ära, sest midagi huvitavamat tuli vahele, kuid lõpuks oli päris hea lugemine. Mõrvaloo lahendamise kõrval oli huvitav lugeda arutelu timuka hingeelu ja süütunde teemal. Kuigi timukad näevad end vaid kohtuotsuse täideviimise vahendina, on siiski loomulik, et paljude inimeste piinamine ja hukkamine, ei jäta inimest endiseks. Kuidas leppida sellega, et mõnikord tuleb piinapinki panna endale tuttav inimene?
Blogi vanemaid postitusi vaadates märkasin, et pole teinud ühegi eelneva timukatütre sarja raamatu arvustust. Ju siis lugesin neid enne, kui raamatublogi pidama hakkasin. Kui timukateema teid ei häiri, siis need on ajalooliste krimiromaanide austajale hea lugemine. Kahjuks pole neid raamatuid pole eesti keelde tõlgitud, kuid inglise keeles on olemas küll.

eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: "The Werewolf of Bamberg" 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar