Lucy Foley "The Hunting Party"

Pikaajalisel  sõpruskonnal on kombeks vana-aastaõhtud koos veeta ja sel korral minnakse eraldatud hotelli Šotimaal. Lumetorm lõikab nad muust maailmast ära ja uue aasta esimese päeva hommikul leitakse üks sõpradest surnuna.

Lugu jutustatakse mitmete inimeste vaatenurgast. Kooli ajal olid nad lähedased sõbrad, kuid nüüd ei julge keegi tunnistada, et tegelikult on nad juba ammu lahku kasvanud ja koos käiakse vaid vanast harjumusest. Mõni on pere loonud, teisetel on uued partenerid, kuid kõigil oma elu ja eesmärgid. Oxfordi ajal tehtud meeletusi ja rumalusi võib küll nostalgiaga meenutada, kuid tõelist sõprust enam pole. Loomulikult leitakse lõpuks ka kuritööle lahendus, kuid mulle kui lugejale polnudki see kõige olulisem. Inimestevaheline dünaamika oli hoopis põnevam.

Soovitan, kui teile meeldivad aeglase kuluga kriminullid. 

pealkiri: "The Hunting Party"
autor: Foley, Lucy
keel: inglise
kirjastus: William Morrow
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 336
ilmumisaasta: 2019
ISBN-10: 006286890X
ISBN-13: 9780062868909

eesti keeles: "Jahiseltskond"

saksa keeles: "Neuschnee"

Goodreadsi hinnang: 4.5/5 

Grady Hendrix "The Southern Book Club's Guide to Slaying Vampires"

 

Patricia, Slick, Kitty, Grace ja Maryallen on Charlestoni koduperenaised, kes otsustavad luua oma raamatuklubi. Loetavate raamatute hulka kuuluvad enamasti sopakad ja seeriamõrvareid käsitlev true-crime. 

Igapäevane elu on rahulik, kuni Patricia naaber, eakas vanem naisterahvast teda ründab ja kõrva küljest tüki ära hammustab. Tänu vahejuhtumile kohtab Patricia naabri sugulast James Harrist, kes õnnetu kutsika kombel abi vajab. Patricia ei suuda keelduda ja varsti on James nende majas ja raamatuklubis tihe külaline. Ta on vaatamata oma haigusele, mis ta päikesepaistele tundlikuks teeb, väga karismaatiline tegelane. Ainuke, keda ta enda poole võita ei suuda, on Patricia ämm, kes Jamesi nähes vaid mingist  Hoytist, laste kadumisest ja isa surmast, jahub.

Väga omapärane raamat, lugesin ega teadnud, kas peaksin nutma, naerma või hirmu tundma. Ühelt poolt on see Draculast inspiratsiooni saanud (mitte kuigi hirmus) õudukas, aga samas oskab autor ka ühiskonna valupunkte välja tuua ja tal on terav sulg. Näiteks see, et nii kaua kui kannatajateks on halvast piirkonnast pärit mustamahalised lapsed, ei huvita see kedagi. Kaoks aga valge laps, oleks kohe laiem avalikkus teadlik ja mures.

See on ka ood koduperenaistele, kelle töid ja tegemisi ei väärtustata. Ikka on ju arusaam, et nad ei tee päevade kaupa midagi ja lihtsalt logelevad. Antud raamatus märkavad just koduperenaised seda, mis teistel kahe silma vahele jäänud ja tegutsevad.

Ainuke etteheide oleks, et kohati kippus natuke venima, aga muidu meeldis mulle väga ja soovitan teilegi.

pealkiri: "The Southern Book Club's Guide to Slaying Vampires"

autor: Hendrix, Grady

keel: inglise

kirjastus: Quirk Books

formaat: e-raamat

lehekülgede arv: 410

ilmumisaasta: 2020

ISBN-10: 168369144X

ISBN-13: 9781683691440

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Southern Gothic - Das Grauen wohnt nebenan"

Goodreadsi hinnang: 4.5/5 

Sandra Brown "The Switch"

 

Melina ja Gillian Lloyd on identsed kaksikud. Lapsepõlves kasutasid nad oma sarnasust tihti ära, vahetasid kohti ja vedasid teisi inimesi ninapidi, kuid täiskasvanuna nad selliseid mänge enam ei mängi. Seepärast ongi Gillian tõrges, kui Melina ärgitab teda enda asemel NASA astronaudi Chief Hartiga välja minema.  

Järgmisel hommikul leitakse Melina jõhkralt mõrvatuna. Selgub, et eelmisel õhtul õed siiski vahetasid nimed-identiteedid ja tapetud on hoopis Gillian ja vimane, kes teda elusana nägi, oli Chief. Esimese hooga võib muidugi arvata, et tema tappiski Melina/Gilliani, kuid politsei leiab õige kurjategija ja loeb juhtumi lõpetatuks. Melina ja Chief ei usu ametlikku versiooni, vaid ühendavad jõud ja püüavad oma käe peal lahendust leida.

Kui ma eelmise Browni puhul kurtsin, et ainult vilets kondikava on trükki lastud, siis sel korral oli midagi lugeda ka. Minu suureks üllatuseks polnud põhirõhk peategelaste intiimelu kirjeldamisel, pigem püüdis autor krimkat kirjutada. Ta polnud küll kuigi edukas, sest põhipahalase identiteet ja motivatsioon said ruttu selgeks, aga lõpptulemus oli hea meelelahutus. Eelneva kogemuse põhjal lähenesin raamatule madalate ootustega ja need kõik said ületatud.

pealkiri: "The Switch"
autor: Brown, Sandra
keel: inglise
kirjastus: Grand Central Publishing
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 512
ilmumisaasta: 2018
ISBN-10: 1538712687
ISBN-13: 9781538712689

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Betrogen"

Goodreadsi hinnang: 3.5/5 

 

Samalt autorilt olen lugenud veel:

Sandra Brown "Seeing Red" 

Lisa Jackson "Paranoid"

Kakskümmend aasta tagasi juhtus Edgewateri linnas traagiline õnnetus. Rachel Gaston tappis oma poolvenna Luke'i. Teda ei mõistetud süüdi, kuid linnarahvas pole juhtunut unustanud. Mõned inimesed arvavad ikka, et Rachel pääses vanglast vaid tänu politseinikust isale. 

Luke'i surmaaastapäeva lähenedes muutub Rachel üha närvilisemaks, sest talle tundub, et keegi  jälgib-jälitab teda. On seal pimeduses tõesti keegi või on see vaid ta paranoia, mis asju ettekujutama paneb?

"Paranoid"'i sisukirjeldus lubab korralikku närvikõdi. Kujutasin ette, kuidas ma koos peategelasega värisen ja pimedas majas enne magamaminekut voodi alla vaatan, kuid seda hirmutunnet raamat minus tekitada ei suutnud. Potensiaalselt õudutekitav oli raamatus küll olemas, kuid see kadus kõrvalliinide vahele ära. Näis, et autor tahtis ühendada krimi tavalise peredraamaraamatuga ja see polnud kumbki edukas kummagi žanrii suunas. Krimi osa oli keskpärane ja laste- ja eksiprobleemid muutusid tüütuks.

Üldiselt võis lugeda küll ja fakt, et ma ei suutnud mõrvarit ära arvata, annab plusspunkte. See oli mu esimene teadlik kokkupuude Lisa Jacksoniga ja arvan, et kui mu raamatuid ette satub, siis loeksin veel.

pealkiri: "Paranoid"

autor: Jackson, Lisa

keel: inglise

kirjastus: Kensington Books

formaat: pehmekaaneline

lehekülgede arv: 

ilmumisaasta: 2020

ISBN-10: 1496733010

ISBN-13: 9781496733016

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5 

Viis Chris Carteri Robert Hunteri sarja raamatut

Tegin Chris Carteri maratoni ja lugesin viis raamatut üksteise järel. Stiili poolest on need väga sarnased, kõiki iseloomustavad lühikesed peatükid, mille lõpus on nö. pomm, mis sind lehte keerama paneb ja lugemas hoiab ning ülim jõhkrus. Tase on kahjuks ebaühtlane, üks oli ülihea, kuid kaks sellised, mille puhul oli mul nüüd nädalaid hiljem raske, kui mitte võimatu meenutada, millest seal juttu oli.

Ma ei lugenud neid õiges järjekorras, vaid nii nagu raamatukogust parasjagu kätte sain ning see polnud ka mingi probleem. Igas raamatus on piisavalt Hunteri-Garcia taustainfot.

Chris Carter "An Evil Mind" (Robert Hunter VI)
Kiirteeäärse söögikoha parkimisplatsil juhtub autoõnnetus. Kokkupõrke tulemusel avaneb ühe külastaja autopagasnik ja selles on kaks inimpead. Kui autoomanik vahi alla võetakse, siis on ta nõus rääkima vaid Robert Hunteriga. Tuleb välja, et ta on Hunteri kunagine sõber, kuid neil pole juba aastaid mingit kontakti olnud. Sõber vannub, et temal pole selle peade asjaga mitte mingit pistmist, kuid siis tuleb loosse ootamatu pööre. 

See oli loetust üks parimaid, ma kujutasin elavalt ette, kuidas see tele- või kinoekraaanil välja näha võiks. 

 

kirjastus: Atria/Emily Bestler Books

formaat: kõvakaaneline

lehekülgede arv: 368

ilmumisaasta: 2015 

ISBN-10: 1476765685
ISBN-13: 9781476765686
eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: Die stille Bestie"
Goodreadsi hinnag: 4/5

Chris Carter "The Death Sculptor" (Robert Hunter IV)
Mõrvar lõikab ohvri tükkideks ja paneb surnukeha nii kokku, et kui nö. skulptuuri tekitatud varju vaadata, siis kannab see salatähendust. Minu arvates on see raamat ehe näide sellest, kuidas kirjanik on oma oma ideega liiga kaugele läinud. Kuritegu ja selle lahendamine peaks olema loogiline. Ükskõik, kuidas ma ka ei mõelnud, et suutnud ma välja nuputada, kuidas mõrvar skulptuuri nii täpselt luua suutis, et varjul tähendus oleks. Ja isegi kui see probleem lahendatud saab, miks peaks detektiividel tulema pähe surnukeha varju vaadata? Aga noh, ma pole selles valdkonnas geenius kah.

 

keel: inglise
kirjastus: Simon & Schuster Ltd.
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 496
ilmumisaasta: 2013
ISBN-10: 0857203029
ISBN-13: 9780857203021

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Totenkünstler"
Goodreadsi hinnag: 2/5

Chris Carter "The Caller" (Robert Hunter VIII)
Mõrvar helistab oma ohvri lähedastele ja esitab küsimusi. Ta lubab, et kui inimene vastab õigesti, siis ta oma ohvrit ei tapa. Kuid ta on valinud küsimused, millele me arvame vastust teadvat, kuid tegelikult ei pruugi. Kas sa oma parima sõbra(nna) telefoninumbrit tead? Millal on su kaasa sünnipäev või te pulmaaastapäev? Kas oskad peast öelda? Need, kellele helistati, ei teadnud ja inimesed tapeti.

See raamat rõhutas tänapäevase elektroonikale toetuva maailma kitsaskohti. On ju tegelikult tõsi, et nii kaua kui telefoninumbrid on meie mobiili mälus olemas ja sünnipäevadest annab sotsiaalmeedia märku, siis ei vaevu me neid enam meelde jätma.

 

keel: inglise
kirjastus: Simon & Schuster Ltd. UK

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 417
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10: 1471156303
ISBN-13: 9781471156304

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Death Call - Es bringt den Tod"
Goodreadsi hinnag: 3/5 

 

Chris Carter "The Gallery of Dead" (Robert Hunter IX) 

Alles pärast pikka ja põhjalikku järelemõtlemist tuli mulle lõpuks sisu meelde. Meil on jällegi tegemist seeriamõrvariga, kuid detektiivid on hädas, sest ta ohvritel pole midagi midagi ühist. Alles lõpuks tuleb välja, mille alusel ta neid valis.

Nüüd, kus mulle sündmused meelde tulid, olen üllatunud, et see raamat mul nii meelest läks. Idee polnud sugugi halb, aga kõiges kokku oli midagi sellist, mis unustama pani. Võibolla ta kadus lihtsalt teiste vahele ära. 

 

keel: inglise
kirjastus: Simon & Schuster
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 500
ilmumisaasta: 2018
ISBN-10: 1471156346
ISBN-13:9781471156342

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Blutrausch - Er muss töten"
Goodreadsi hinnag: 2/5 

 

Chris Carter "The Night Stalker" (Robert Hunter III)

Morgi tuuakse surnukeha, milles olev pomm tapab lahkamist läbiviiva patoloogi. Rohkem kui see esimene ohver ja midagi laua pealt alla hüppamisega, mulle sisust meelde ei tule. Üks nõrgemaid.

 

keel: inglise
kirjastus: Simon & Schuster Ltd.
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 454
ilmumisaasta: 2012
ISBN-10: 0857202979
ISBN-13: 9780857202970

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Der Knochenbrecher"
Goodreadsi hinnag: 2/5 

 

Kui aus olla, siis pole ma ikka päris kindel, mida ma Chris Carterist kui kirjanikust arvan. Loetute hulgas oli neid, mida ma käest panna ei suutnud, kuid ka mõned, mida pidin sunniga lugema. Seepärast pole ta autor, kelle uut ja värskemat üllitist ma raamatukogust või poest ilmumispäeval otsima lähen, kuid kui ette satub, siis loen, aga eelarvamusega, sest ei tea, millise kategooria alla raamat läheb. Lähimas tulevikus siiski pigem mitte, sest praegu on mul Carteri üleküllastus. 

Samalt autorilt olen lugenud veel:

- Chris Carter "Der Kruzifix Killer" (Robert Hunter I)
- Chris Carter "I am Death. Der Todmacher" (Robert Hunter VII)

Jane Haley "The Animals at Lockwood Manor"

Jane Haley viib meid 1939. aasta Inglismaale. Teine maailmasõda on alanud ja loodusmuuseumi eksponaadid evakueeritakse Londonist välja Lockwoodi härrastemajja. Muuseumi töötaja Hetty Cartwright vastutab imetajate osakonna eest ja sõidab koos kolleegidega esemeid kohale viima. Kui teised töötajad lähevad linna tagasi, siis tema jääb paigale topiseid valvama ja nende pealt tolmu pühkima. Varsti märkab ta, et vanas majas peitub tume saladus, peretütar Lucy kannatab mingi minevikutrauma käes ja surnud loomad näivad oma kohtadelt minema kõndivat.

Sisekirjeldus ja kaanekujundus üheskoos lubasid ülihead lugemiselamust. Kellel on veel arusaam, et ilus raamat ei saa halb olla? Ootasin õuduslugu või siis vähemalt korralikku ajaloolist romaani, aga lõpuks ei saanud kummagist asja. Kahju, sest kõik eeldused heaks ja põnevaks raamatuks olid ju olemas. 

Objektiivselt võttes oli uudne vaid eksponaatide Lockwoodi paigutamise osa. Topistest oli mul juba algusest peale täiesti ükskõik. Ma saan aru, et et muuseumi esemed on väärtuslikud ja neid peab kaitsma, kuid parafraseerides maja omanikku - kes hoolib mingitest täistopitud varblastest, kui mehed valmistuvad surma minema. 

Hetty oli alguses talutav äpu ja ma elasin ta püüdlustele meestemaailmas karjääri teha, kaasa, kuid lõpuks muutus ta sisemonoloog teemal, kuidas ta ikka enese eest seisma hakkab, tüütuks, sest reaalsetes situatsioonides ta sellega hakkama ei saanud. 
Ülejäänud tegelased ja lugu mõjusid tuttavana. Ma ei oska täpselt öelda, millises raamatus või filmis neid kohanud olen, sest olen neid vana maja, sõja- ja ahistamiselugusid omajagu juba lugenud/näinud ka. Meenuvad "Rebecca" ja "Magava mõrv", kuid need pole kindlasti ainukesed.

Lõpuks visati sisse ka kahe naise vaheline armastulugu. Mulle ei meeldi kui suhe pannakse sisse vaid selleks, et see "peab" olema. Ei pea, kui loo loomulik kulg selleks põhjust ei anna ja antud juhul ei näinud ma Hetty ja Lucy vahel mitte mingit keemiat.

Kui tegemist poleks nii ilusa raamatuga, siis oleks ta kohe uut kodu otsima läinud, aga nüüd ei raatsi. Las ta istub riiulil ja tuletab mulle meelde, et ilus välimus ei tähenda veel sügavat sisu.

 

pealkiri: "The Animals at Lockwood Manor"

autor: Haley, Jane
keel: inglise
kirjastus: Mantle
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 352
ilmumisaasta: 2020
ISBN-10: 1529014174
ISBN-13: 9781529014174

 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Die Stummen Wächter von Lockwood Manor"

Goodreadsi hinnang: 1/5 

Anne Swärd "Vera"

 

Autor viib meid 1945. aasta Euroopasse. Prantslanna Sandrine põgeneb Rootsi, kus ta seitse kuud hiljem abiellub kohaliku arstiga ja juba pulmapäeval sünnitab väikese tütre Vera.

Sisukirjelduse järgi võiks loota armastuslugu, kus sõda jääb minevikku ja tulevik on uusi võimalusi-algusi täis, kuid seda me "Verast" ei leia. Minevikusündmused ja -saladused jäävad ning nendega tuleb silmitsi seista. Toimunut ei saa unustada kui sul on pidev, elav meeldetuletus. Lugeja ja kõrvalseisjana tahaks nii väga Vera suhtes üles soojeneda ning ka Sandrine'i veenda, et laps pole milleski süüdi, aga autor ei lase. Ta hoiab meid distansil ega anna võimalust läheduseks, lugu on esitatud nii, et mõnikord tekib tahtmine hoopis ohvrit süüdistada. Loomulikult saan ma aru, et oma läbielamiste baasil ei saanukski Sandrine teistmoodi käituda, kuid ikkagi tahaks talle külmust ette heita.
Kuigi mulle meeldis, et A. Swärd käsitles teemat, mis on minu arvates kirjanduses vähe tähelepanu leidnud, ei suutnud ma kuni lõpuni ei tema kirjutamisstiili ega ka tegelastega sõbruneda. Raamat polnud küll mulle, aga soovitan neile, kes tahavad sõjast natukese teise nurga alt lugeda. Ajalugu tundes on loogiline arvata, et Sandrine-Vera lugu pole haruldus, kuid vägistamise tulemusena sündinud lapse ja ema suhetest polnud ma enne lugenud.

pealkiri: "Vera"
autor: Swärd, Anne
tõlkija: Papp, Kadri
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 312
ilmumisaasta: 2019 (esmatrükk 2017)
ISBN-13: 9789985345795

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 2/5 

Sebastian Fitzek, Michael Tsokos "Ära lõigatud"

 

Kohtupatoloog Paul Herzfeld leiab lahatava laiba koljust kapsli, milles on ta tütre Hannah nimi ning telefoninumber. Loomulikult helistab Paul kohe Hannah'le, aga tütre hääle asemel, kuuleb ta hoopis hirmutava sisuga kõneposti. Röövija sõnul on edasised juhised tütre leidmiseks Helgolandi saarel. Helgoland on aga orkaani tõttu maismaast ära lõigatud ja Herzfeldi ainukeseks abiliseks ja käepikenduseks osutub saarele peitu pugenud koomiksikunstnik Linda. Viimasel pole mitte mingit tahtmist laipa lahata (kellel oleks?), kuid ta nõustub ja uuele vihjele järgneb võigas "aaretejaht".

Autoritest nii palju, et Sebastian Fitzek on ülimenukas kirjanik ja Michael Tsokos kohtumeditsiini ekspert. Mõlemad oma ala spetsialistid. Kuna "Ära lõigatud" on nende koostöö tulemus, siis on minul võimatu otsustada, milline osa raamatust ühele või teisele kuulub. Oletame, et Fitzeki poolt tuli süzee ning Tsokose poolt patoloogiatehniline külg.  Olen mõlema kirjutatut enne lugenud ja kohanud nii häid kui halbu raamatuid, kuid "Lahti lõigatud" on üks parimaid. See on kaasahaarav ja põnev, ei mingit pikka sissejuhatust ega tutvustust, lugeja lükatakse kohe sündmuste keskele. 

Minu arvates iseoomustab Fitzeki teoseid heas mõttes jaburdus, st, et ta suudab lood täiesti üle võlli keerata. Kui sa oled korra mõlenud, et nüüd on lagi saavutatud, siis tuleb uus pööre ning järgmine jne. Antud raamatu puhul võiks öelda, et sündmused on "teataval" (kui raamatu läbi loete, siis saate aru, miks ma selle sõna jutumärkidesse panin) määral tõepärased. 

Ma ei usu siiski, et see raamat kõigile lugejaile sobiks, sest on kohati liiga võigas ja detailine, kuid tunnistan ausalt, et mulle mõnikord meeldib selliseid üliveriseid asju lugeda. Teleekraanil ma neid vaadata ei suudaks, kuid paberil lugeda saan. Oktoober on just selline kuu, kus tänu Halloweenile hirmutavaid raamatuid soovitatakse, nii et lugege "Ära lõigatut", igati sobiv. 

Kiidusõnad ka kaanekujundusele!

pealkiri: "Ära lõigatud"
autor: Fitzek, Sebastian; Tsokos Michael

tõlkija: Viilukas, Triinu

keel: eesti

kirjastus: Helios

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 352
ilmumisaasta: 2020 (esmatrükk 2013)

ISBN: 9789949691647
 

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Abgeschnitten"

Goodreadsi hinnang: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Helios!***

 

Neilt autoritelt olen lugenud veel:

Sebastian Fitzek "Das Paket"

Michael Tsokos, Andreas Gößling "Fred Abeli triloogia"

 

 

 

Sandra Brown "Seeing Red"

Algus oli päris huvitav, sest kõik traditsioonilised Browni elemendid olid raamatus olemas - seksikas, vastupandamatu "paha" poiss (John Trapper), kes tegelikult on tundeline ja kannatav ning vääriti mõistetud; naine (Kerra Bailey), kes püüab olla tugev ja professionaalne ning ei julge endale tunnistada, et tunneb mehe vastu tõmmet; natuke kriminaalset ning skandaalset ja loomulikult sellist seksi, kus mees kohe teab, kuidas naist rahuldada. Puudu jäi vaid ootamatu rasedus, sest kondoomi ju loomulikult ei kasutatud. 
Ma ei mäletagi, millal viimati Sandra Browni lugesin, kuid niipalju kui ma mäletan, oli ta vanemates raamatutes ikka natuke liha ka kontide peale kirjutatud. Antud raamatu puhul jäi tunne, et autor polnud isegi viitsinud enam vaeva näha ning pani midagi eelnevate teoste põhjal kokku, sest oli vaja midagi uut avaldada ja raha saada.

pealkiri: "Seeing Red"
autor: Brown, Sandra
keel: inglise
kirjastus: Mass Market Paperback
formaat: taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv: 460
ilmumisaasta: 2018 (esmatrükk 2017)
ISBN-10: 1455572098
ISBN-13: 9781455572090

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Värhängnisvolle Nähe"

Goodreadsi hinnang: 1/5 

Kristin Hannah "The Great Alone"

Lugu algab 1974. aastal. Ernt Allbright on Vietnami sõja veteran, kes tuli koju tagasi muutunud inimesena. Ta näeb õudusunenägusid, joob palju, on paranoiline ja armukade ning äkkvihaga vägivaldne mees. Kõik see mõjutab ta naise Cora ning kolmeteistkümneaastase tütre Leni elu. Kuna isa ei suuda pikalt ühes kohas tööl püsida, siis kolivad nad palju ja lõpuks jõuavad Alaska üksildusse. 

Loomulikult pole neil aimugi, kuidas sellises ekstreemses olukorras toime tulla, kuid naabrid on sõbralikud ja abivalmid. Cora ja Leni võetakse kiiresti omaks, kuid Ernti käitumist taunitakse. 

Alaska raske elu, üksildus ja pimedus ei mõju Erntile hästi ja ta muutub aina paranoilisemaks ning vägivaldsemaks. Lenit ta ei puutu, kuid peksab Corat. Naine ei taha meest maha jätta, sest mäletab ikka veel ennesõjaaegset Ernti ning leiab vägivallale traditsioonilisi põhjendusi, näiteks, et ta ise provotseeris meest.

Praeguseks olen lugenud nelja Kristin Hannah raamatut ja kaks neist polnud mu arvates eriti head, teised pole ideaalsed, kuid paremad. Antud raamat kuulub viimaste hulka. Viimaste peatükkideni tundus lugu usutav ja hästi kirjutatud. Lõpp oli ettearvatavalt traagiline. Autor jääb oma käekirjale kindlaks ja ei anna õnnelikku elu väärivale tegelasele ilusat elu. Leni oli aga üllatavalt rumal, mul oli raske uskuda, et juristi lapselaps nii käitub. 

Soovitada ei julge, sest perevägivald on valus teema ning seepärast pole ka raamat kerge meelelahutuslik lugemine. Kuid arvan, et see on üks autori parimaid teoseid.

pealkiri: "The Great Alone"
autor: Hannah, Kristin

keel: inglise

kirjastus: St. Martin's Press

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 440
ilmumisaasta: 2018

ISBN-10: 0312577230
ISBN-13: 9780312577230
 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Liebe und Verderben"

Goodreadsi hinnang: 3.5/5 

Samalt autorilt olen veel lugenud:

Kristin Hannah "Firefly Lane" e.k. "Jaanimardika tee"

Kristin Hannah "True Colors"

Kristin Hannah "The Nightingale" e.k. "Ööbik"