Kerrelyn Sparks "Vampire withe the Dragon Tattoo" (Love at Stake Series 14)

Šotlased on oma kiltides teatavasti seksikad, muuda nad ka vampiirideks ja nad on vastupandamatud. Suurepärane lugemine minu ajavahest vaevatud pea jaoks. 

See on "Love at Stakes" sarja 14. raamat ja loodetavasti hakkab autor nüüd ka otsi kokku tõmbama, sest kui aus olla, siis mina küll ei viitsi enam lugeda, kuidas vampiirid õnnelikku pereelu elavad.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Kristiina Kass "Petra lood"

Tüdrukutirtsu Petraga juhtub igasuguseid asju, näiteks käib ta isaga kelgutamas ning emaga allahindluste ajal poes shoppamas, võtab oma kaisukoera Pontu järve äärde kaasa ning hüppab vanemate voodi katki. 

Kõik lood on väga toredad "lapsesuu stiilis", aga samas väga tabavate tähelepanekutega. Näiteks lugu sellest, kuidas isa ja ema külas olles alati kasse ja koere silitavad ning räägivad kui toredad need kõik on, aga endale kunagi võtta ei taha, sest loomad ajavad karvu ja ronivad voodisse. Mul tekkis kohe võrdlus Tjorveniga, Petra on täpselt sama tore väike tüdruk. 

Väga lõbus raamat!

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Kristiina Kass "Samueli võlupadi"

Samuel on natuke laisk üheksa-aastane poiss, kes ajab oma nõudliku ja tänitava ema pidevalt närvi, sest ta pole nii tark ja tubli kui vanem õde Susanna. Ühel õhtul magama minnes paneb Samuel oma õpiku padja alla ja hommikul selgub, et talle on kõik sellest raamatust pähe jäänud. Kuidas lugu edasi areneb ja laheneb, saate juba lugedes teada. Väga mõnusalt kirjutatud ja tore lugemine ka täiskasvanutele!

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Justin Petrone "Misjonäripoos"

Lühijuttude (pigem mõtiskluste) kogumik, millest paljud juba kuskilt varem loetud ja tuttavad, aga mõned ka päris uued. Kui otsite samasugust eestlaste ja Eesti kommentaare kui olid tema eelnevates raamatutes "Minu Eesti 1 ja 2", siis seda eriti pole, on hoopis hea suvine meelelahutus. 

Kaks mõtet, no öelge mulle, kuidas saab raamatu inglise keelse pealkirja „Mission Estonia“ tõlkida "Misjonäripoosiks"? Teiseks,  miks pole Justin kunagi kirjutanud eestlaste madalatest palkadest ja second hand poodide rohkusest (parandage mind, kui tegelikult on). Viimased olid küll vähemalt aastaid tagasi vägagi olulised, kas enam pole või ei puutu Justin nendega lihtsalt kokku? Lihtsalt mõtisklen. 

saksa keeles: pole ilmunud

inglise keeles: "Mission Estonia"

Avo Kull "Haigla"

Tegevustik toimub 1978. aasta ENSV-s ja peateglasteks on Kalvi, kes on määratud uue haigla ehituse töödejuhatajaks, günekoloog Tiina ja KGB operatiivtöötaja Armin.  

Mida selle kohta siis öelda? Kalvi ja Tiina kahekõned on liialt kunstlikud ja väga mehelikult kirjutatud ning kui aus olla, siis ei meeldinud mulle neist kumbki, Armin oli hoopis põnevam tegelane. Lisaks sellele, et ma ei viitsi ma lugeda pidevast viinaviskamisest, häiris, et autor oli sisse pikkinud ohtralt nõukogudeaegseid nalju, mida sai ühtekokku liiga palju. Nooremale lugejale on see raamat arvatavasti õpetlik ja vanemale meeldetuletuslik, kuid mulle lihtsalt tüütu. Võibolla on minu kui lugeja viga see, et olen piisavalt vana, et midagigi nõukogude ajast mäletada, aga liiga noor, et sellest täpselt aru saada. Idee poolest võinuks sellest hoopis parem raamat saada, aga praegu on selline „ei liha ei kala“, mille sihtgrupiks ma ilmselgelt pole. 

saksa keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud 

Emily Croy Barker "The Thinking Woman's Guide to Real Magic"

Nora Fisher on oma doktoritööga (inglise kirjandus) jännis olev, hiljuti mahajäetud ja igatepidi madalseisus olev kolmekümnendates naisterahvas. Ta sõidab nädalavahetuseks sõprade pulma ning üksi jalutama minnes, eksib teelt ning leiab vana surnuaia, kus ta loeb kõvasti ühel vanal hauakivil olevat kummalist teksti.

Edasi kõndides satub ta teise maailma, kus ta kohtub imeilusa ja šarmantse Ilissaga, kelle elu seineb pidevas pidutsemises ja elu nautimises. Nora tutvub ka Ilissa poja Racliniga, nad armuvad ja kiiresti hakatakse juba pulmigi organiseerima. Üsna varsti selgub, et kõik pole nii nagu pealtnäha paistab, Ilissa, Raclin ja teised on haldjad (Faitloren) ning Nora suures ohus. Võlur Aruendieli abiga õnnestub Noral oma abikaasa juurest põgeneda, ta hakkab võluri juures teenijana tööle ning Arundiel võtab ta endale ka õpilaseks.
Selle raamatu puhul köitis mind esimesena pealkiri, siis lugesin võrdlusest ühe mu lemmikraamatuga "Nõidade avastus" ning teadsin, et pean vähemalt sisse vaatama. Jah, need kaks raamatut on tõesti sarnased, eelkõige selle poolest, et kummaski raamatus ei toimu midagi kiiresti, autor võtab loo jutustamiseks aega, arutletakse ja selgitatakse. Üks arvustajaid kirjutas, et autor pole millegi uuega välja tulnud, sest sedalaadi süžeeliinid on juba erinevatest raamatutest läbi jooksnud ja see on tõesti nii, kuid E. C. Barker teeb seda väga nauditavas vormis ja ta raamat on kindlasti lugemist väärt ning peaaegu 600 leheküljelist teost jätkub kauaks (mulle meeldivad paksud raamatud). Ühte oleks mul siiski ette heita ka, Nora ja Arundiel on kui Elizabet ja Mr. Darcy, kuid kahjuks ei tule ligilähedastki lõpplahendust kui "Uhkuses ja eelarvamuses" ja sellest on natuke kahju. Jääb vaid loota, et autor kirjutab järje.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Philipp Meyer "The Son"

See on Teksase osariigis elava perekonna lugu 19. sajandi keskpaigast tänapäevani. Raamatus on kolm põhijutustajat. Kolonel Eli McCullogh oli 13 aastane, kui komantši indiaanlased ta röövisid ja lõpuks adopteerisid. Kolm aastat hiljem läheb ta tsivilisatsiooni tagasi ning püüab oma eluga hakkama saada. Tema poeg Peter kirjutab oma päevikusse üksikasjalikult mehhiklastest naabrite tapmisest ning sellega seotud enesevihkamisest. Kolmandaks kõnelejaks on Jeanne, kes on Eli lapselaps ja Peteri tütar. Ta jäi varakult perefirma eesotsa ja pidi hakkama saama ajal, mil mehi peeti naistest paremaks ja naise koht oli kodus, nüüd on ta surivoodil ja meenutab minevikku.

Sündmusi ei kirjeldata kronoloogilises järjekorras, vaid vaheldumisi läbi nende kolme inimeste silmade. Eli osa meeldis mulle kõige rohkem, kuid olles eelnevalt lugenud  Sam Gwynne raamatut: "Empire of the Summer Moon: Quanah Parker and the rise and Fall of the Comanches, the Most Powerful Indian Tribe in American History", siis ei tulnud miski ka üllatusena, pigem tundus, et vägivalla kirjelduste puhul on autor sama raamatu aluseks võtnud. Lugedes peatükke ameeriklaste ja mehhiklaste suhetest ei saanud ma aga teisiti kui mõtlesin oma Mehhikost pärit sõprade peale, kas nende rahvaskaaslate ajalugu ja reaalsus on tõesti selline? 

Kokkuvõttes on see hea raamat, mis väärib lugemist, sest see on hästi kirjutatud ja teistest erinev. Sobiks hästi näiteks isadepäeva kingituseks. 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Robert Galbraith "The Cuckoo's Calling"

Kriminaalromaani võib lühidalt kokku võtta ühe lausega: "Eradetektiiv Cormoran Strike uurib supermodelli võimalikku mõrva". Strike on sõjaveteran, kes kaotas oma jala Afganistaanis maamiini otsas, ta on  pankrotis ning magab oma kontoris, sest sõbranna viskas ta just välja. Ta võtab Lula Landry juhtumi uurimisse vaid seepärast, et talle pakutakse kahekordset töötasu. Watsonina toimib ajutine sekretär Robin.

Sama autori eelmise raamatu põhjal olin alguses natuke skeptiline, aga kuna mulle kriminullid väga meeldivad, siis mõtlesin, et katsetan. Mul on väga hea meel, et lugema hakkasin, sest see on väga hästi ja põnevalt kirjutatud raamat, mida on tõeline nauding lugeda ja raske käest ära panna. "Ootamatu võimalusega" ei saa seda üldse võrrelda, need nagu polekski sama autori kirjutatud.   Ma tõesti loodan, et sellest saab uus sari.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

14.07.2013 Postimees
 Harry Potteri raamatutega kuulsaks saanud J.K. Rowling tunnistas, et avaldas käesoleva aasta aprillis Robert Galbraithi pseudonüümi kasutades kriminaalromaani «The Cuckoo's Calling» («Käo kukkumine» eesti k.)

Neil Gaiman "The Ocean at the End of the Lane"

Keskeas meesterahvas (tema nime ei mainita kordagi) tuleb tagasi väikesesse inglise linna, kus ta lapsena elas. Tema lapsepõlvekodu pole enam olemas, aga lapsepõlvesõbra Lettie oma on. Ta läheb vaatama, kes seal majas veel elavad ja kohapeal olles meenuvad talle sündmused, mis juhtusid siis kui ta oli seitsme aastane. 

Lapsena oli ta eraklik ja eelistas lugemist teiste laste seltskonnale.  Kuna perel on rahalisi raskusi, siis üürivad vanemad poisi toa välja ja minategelane kolib õega ühte tuppa magama. Üürilisi on mitmeid, kuid seoses ühega neist hakkavad toimuma kummalised asjad. 

Poiss kohtub kolme põlevkonna Hempstocki naistega, kes elavad tee lõpus asuvas talus. Neist noorim Lettie on 11 aastane, kes räägib veidralt ja üritab poiss veenda, et raja lõpus asuv tiik on tegelikult ookean. Toimunust kuuldes, võtab Lettie poisi endaga kaasa kohta, mis asub selle ja järgneva maailma vahel. Seal poeb "kuri olend" poisi jala sisse,  pääseb nii välja ning kehastades kurja lapsehoidjat, tuleb poisi koju elama. Poisil õnnestub Lettie ja ta ema ning vanaema juurde põgeneda ja üheskoos saadakse sellest olendist jagu, kahjuks aga mitte kaotusteta.  

See on üsna sünge raamat ja vaatamata muinasjutusarnasele sisule, pole kindlasti tegemist lasteraamatuga, selles on stseene, mille pärast ma seda neile lugeda ei annaks. Kuigi ainuke, mida ma raamatule ette heidaks on lehekülgede arv (192), jääb "The Graveyard Book" siiski mu lemmikuks.  Mõlemad on head, kuid üks meeldis lihtsalt rohkem.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Mats Traat "Harala elulood"

Ma ei ole suur luuletuste lugeja, kuid mu raamaturiiulis on raamat, mida  aegajalt ikka uuesti loen, selleks on Mats Traadi "Harala elulood". Nägin seda kunagi ühe sõbranna raamaturiiulis ja järgmisel päeval läksin poodi ostma sest juba lühikese lugemise järel hakkas raamat meeldima.

Sellesse väikesesse raamatusse on koondatud 168 inimese elulood, mis kõik luuletustena kirja pandud. Üks kõik mitmendat korda ma neid ka ei loeks, hämmastab mind Traadi võime inimese terve elu ühe luuletusega edasi anda, nende hulgas on pikemaid ja lühemaid, kurvemaid ja õnnelikemaid elusaatusi, aga külmaks ei jäta neist ükski.

Traat on avaldanud ka "Vastsed Harala elulood", aga too raamat mulle miskipärast nii väga ei meeldi.

saksa keeles: pole ilmunud

eesti keeles: pole ilmunud