Kujutage ette, et elate vanas, teistes eemaleasuvas majas, olete koos koeraga kahekesi kodus, on pime ja lumine ning äkki kuulete välisuksel koputust. Väljas seisab viieliikmeline perekond, kes palub luba hetkeks sisse tulla ja ringivaadata, sest isa kasvas selles majas üles. Kas lasete nad viisakusest sisse või lööte ukse pauguga kinni?
Kui sellest raamatust on midagi õppida, siis seda, et teine variant on mõistlikum. Sisselastud võõras osutub, kas millegi müügimeheks või kurjategijaks, kes enam kunagi välja ei koli ja terve su senise elu pea peale keerab. Arvestades, et "We Used to Live Here" on õudukas, siis on selge, et meie peategelane Eve tegi vale valiku ning lasi võõrad tuppa, vaid veerandtunniks ringivaatama. Ja nad ei läinud enam kunagi minema.
Stephen King ütles kunagi midagi sellist, et hirmusoon on sama individuaalne, kui huumorisoon, st see, mis ühe inimese südamest naerma paneb, ei aja teist isegi muigele ning õuduslugudega on sama, sama asi ei hirmuta kõiki. Käesolev ei sobinud mu hirmusoonega, algus oli küll paljutõotav, aga lõpp tegi lihtsalt kurvaks.
pealkiri: "We Used to Live Here"
autor: Kliewer, Marcus
kirjastus: Bantam
lehekülgede arv: 312
ilmumisaasta: 2024lehekülgede arv: 312
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die Besucher: Wenn du sie herein lässt, werden sie nie wieder gehen" (ilmub 01.01.2026)
Goodreadsi hinnag: 2.5/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar