25 juuni 2015

Cecelia Ahren "Für immer vielleicht"

Raamatu peategelased Alex ja Rosie on lapseeast peale sõbrad ning jagavad läbi aastate üksteise rõõme ja muresid. Keskkooli ajal kolib Alex koos vanematega Ameerikasse, Rosie jääb Iirimaale ning kavatseb peale kooli lõppu hotellindust õppima minna. Plaanimatu rasedus teeb temast noore üksikema ning edasiõppimise asemel tuleb tööle minna ja raha teenida. Alexist saab arst ja ajapikku abiellub temagi.
Alexi ja Rosie sõprus säilib ka raskuste kiuste ning mingil hetkel jõuavad nad järeldusele, et tegemist pole pelgalt sõpruse, vaid millegi enamaga. Nii käivadki nad aastakümneid üksteisest mööda nagu päkapikk ja maja, sest ikka ei ole hetk tunnete avaldamiseks õige. 
Esiteks pean märkima, et raamatu ülesehitus on tavapärasest erinev, sest see on kirjutatud kirjade, mailide, sõnumite ja chattide vormis. Raamatu lõpp üllatust ei toonud, sest lugejana teadsin juba algusest peale, et need kaks saavad lõpuks kokku.. Küll oleks see võinud julgelt palju lühem olla, sest lõpuks muutus asi lihtsalt tüütavaks ja kirjutatugi ilmutas "hakkame lõpetama-hakkame lõpetama" tunnet. Alguses venib ja venib ning siis on äkki mitte kuigi veenvalt läbi.   
Ütleksin, et see on kergemat sorti suvelugemine, mis pole sugugi mitte halvustavalt mõeldud, lihtsalt täpselt selline raamat, mida raamatupood puhkuse ajaks soovitaks. Raamatu põhjal on tehtud ka film, aga seda ma näinud pole.

eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: "Where Rainbows End" (UK) / Rosie Dunne või "Love, Rosie" (USA)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar