Lisa Jewell "Ülakorruse pere"

"Ülakorruse peres" on kolm jutustajat. Esimene neist, Libby elab Londonis ja töötab disainkööke müüvas firmas. Pärast oma 25ndat sünnipäeva saab ta kirja, milles teatakse, et talle on pärandatud häärber Londonis. Kuigi Libby on kogu aeg teadnud, et ta on lapsendatud, siis detailid on alati olnud hägused. Päranduseks saadud maja on kui Pandora laegas, millest tuleb palju infot välja ja enamik sellest on nii hirmus, et oleks olnud parem mitte teada.

Teine, Lucy elab koos oma kahe lapsega Prantsusmaal. Ta teenis raha tänavamuusikuna, kuid pärast seda, kui purjus pidulised ta viiuli ära lõhkusid, on nad lastega rahatud ja kodutud. Kui talle tuleb telefonis meeldetuletus, et "tita on 25 aastane", siis teeb ta ükskõik mida, et Inglismaale tagasi sõita.

Kolmanda jutustaja identiteet jääb pikalt saladuseks. Me teame, et ta elab koos isa ja glamuurse ema ning noorema õega Londonis. Perel on raha nagu raba ja elatakse ülimas lukuses. Kuid ühel päeval saab rahaallikas tühjaks ja nad peavad väga vähega hakkama saama. 

Ta ema võtab majja üürilised (ei saagi aru, kas ta teeb seda heast südamest või raha pärast). Kõige pealt kolivad nad sisse Birdie ja Justin ning lõpuks ka Davidi ja Sally koos oma kahe lapsega. Kuigi see olukord peaks olema ajutine, on lugejale algusest peale selge, et need inimesed ei kavatsegi välja kolida. David võtab majapidamise ja Birdie vaikselt üle ja varsti kehtivad kõigile suure piirangud. Loomulikult tuleb lahti öelda igasugusest luksusest ja isegi kingadest. Keegi ei käi kuude kaupa väljas. Lapsed kannatavad, aga ema näib olevat õnnelik. 

See raamat tõesti üllatas mind. Kuigi idee tundub huvitav, olin skeptiline, sest mõnikord võib põnevalt alanud raamat väga klišeelikuks kujuneda. Antud juhul see nii ei olnud ja põnevust jätkus kuni viimaste lehekülgedeni. 

Ametivõimud nimetasid majas toimunut ususektiks. Minu silmis olid David ja Birdie lihtsalt enda kasu peal väljas julm kurjategijad, kes leidsid viisi, kuidas lihtsameelseid inimesi ära kasutada. Raske on öelda, kumb neist hullem oli, sest mõlemad on julmust ja kasuahnust täis.

Esimese hooga võiks öelda, et raamatul on õnnelik lõpp, kõik on üks suur happy family. Kuid kas ikka on? Mis saab sel päeval, kui vastastikune meeldimine ja õnn otsa saab? Kui sa ei suuda oma perekonda enam taluda?

pealkiri: "Ülakorruse pere"

autor: Jewell, Lisa

tõlkija: Mikk, Nele

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 303 paberraamatu)

ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2019)
ISBN-13: 9789916121160 (paberraamatu)

inglise keeles: "The Family Upstairs"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Camilla Sten "Pärija"

Victoria Eleanor (ta ise eelistab Eleanori nime) käib vastu tahtmist igal pühapäeval oma vanaema Vivianne juures õhtust söömas. Sel korral avab ukse tundmatu, kes kiiresti lahkub. Vanaema lebab vigastatult põrandal ja sureb. Kuna Eleanoril on prosopagnoosia ehk võimetus inimeste nägusid ära tunda ja kirjeldada, siis ei suuda ta mõrvarit hiljem tuvastada.

Viis kuud hiljem selgub, et Vivienne pärandas Eleanorile mõisa ja nüüd sõidab ta koos oma poiss-sõbra Sebastiani, advokaadi ja tädi Veronikaga varandust üle vaatama. Tühi maja on esimestest hetkedest peale kõhedust tekitav ning Eleanor on veendunud, et nad pole seal üksi. Kuna ta on pärast vanaema mõrva väga ebastabiilne olnud, siis ei võta teised ta juttu tõe pähe, kuid järk-järgult veenduvad kõik, et tal on õigus. Seal on veel keegi, kuid pole kindel, kas see on inimolend või minevikuvarjud. Lumetorm ei lase kellegil majast lahkuda ja nii ei jäägi neil muud üle, kui oodata.

Paralleelselt Eleanori looga jookseb Vivianne teenija Annuška lugu aastast 1965.

Kirjanik on peategelasele andnud erilise diagnoosi ja saab sellega lugejat ilusti ninapidi vedada. Eleanori segadustunne kandus lugedes mullegi üle, olin samamoodi masenduses, et ei tunne mõrvarit ära ka siis, kui tapjaga tõtt vaataksin. 

Oli huvitav ja põnev kuni lõpuni, kuid soovitamisega olen veidi ettevaatlik. Nimelt on antud raamat täis ka seesugust inimlikku kurjust, väärkohtlemist ja hoolimatust, mis ei tohiks mingil juhul tähelepanuta jääda, aga jääb. Miks ei muuda inimene ennast, kui talle selleks võimalus antakse? Miks sama julmalt edasi käituda? Miks keegi ei sekkunud ja midagi ei öelnud? Inglise keeles on termin "trigger warning", mis millega märgitakse, et järgnevas tekstis, pildis, filmis või kõnes on potsensiaalselt häiriv sisu. Paneksin selle "Pärijalegi" juurde. Mitte mõrva, vaid taustaloo pärast. Olete hoiatatud. 

pealkiri: "Pärija"

autor: Sten, Camilla

tõlkija: Laanemets, Li

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 366 (paberraamatu)

ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2020)
ISBN-13: 9789916122099 (paberraamatu)

inglise keeles: "The Resting Place" (ilmub 20.03.2022)

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"

Ines Thorn "Bücherhändlerin"

1941. aasta Frankfurt, Saksamaal. Christa onu Martin peab raamatupoodi. Kui läbiotsimisel avastatakse poest keelatud kirjandust, siis onu vahistatakse ja saadetakse vangilaagrisse. Pood pannakse kinni. 

Pärast sõja lõppu saab Christa, kes on terve oma elu raamatuid ja lugemist armastanud, lõpuks ometi ülikoolis kirjandusõpingutega alustada, kuid pettub, sest õppejõud on naistudengite suhtes väga vaenulik. Martin on laagrist tagasi ja teeb raamatupoe uuesti lahti. Vahepeal on perekonda lisandunud ka endine kotipoiss Heinz, kelle Christa tänava pealt üles korjas. 

Martin käib aegajalt õhtuti väljas, arvatava neiuga kohtumas ja ühel hommikul enam koju ei tule. Ta on jällegi arreteeritud, kuid seekord homoseksuaalsuse ja alaealisele lähenemise eest ning saadetakse vanglasse. Christa võtab poe üle, see töö meeldib talle ning ta hakkab isegi raamatuklubi korraldama. Üks osalejatest on Martini kunagine armastatu Werner.

Kui lastekaitse Martini kohtuotsusest kuuleb, siis tahavad nad Heinzi ära võtta, sest selline kodu pole lapsele kõlblik. Ainuke lahendus poissi enda juures hoida on, et Christa abiellub ja koos abikaasaga lapsendab Heinzi. Kuigi tal on armastatu Jago, pole mees abiellumisega nõus. Ettepaneku teeb hoopis Werner. Nii on Heinzi osas kõik korras, aga kõik ülejäänud on õnnetud.

Abielu on küll Wernerile hea kattevari, aga tegelikult unistab ta Martiniga koos olemisest. Lõpuks leitakse lahendus, et Martin kolib Šveitsi, kus homoseksuaalsus on lubatud ja Werner hakkab kahe riigi vahet sõitma. Frankfurdis on ta eeskujulik Christa abikaasa ja seal saab oma armastatuga koos olla.

Sellise pealkirjaga (eesti keeles "Raamatupoodnik") raamatust ei saa ju mööda minna. See on minu esimene kokkupuude Ines Thorni töödega ja mulle meeldis. Raamat haaras kaasa, läks kiiresti edasi ja oli huvitav. Loo keskmes on Christa ja tema perekond, kuid loeme ka sakslaste sõjaaegsest ja -järgsest elust üldiselt. Ema tegelane jäi mu arvates teenimatult halba valgusesse. Kuna ta sunnib Christat hoopis nn. pruutide kooli minema, et sel moel kiiresti abikaasa leida ning abieluks ette valmistada, siis muutub ta oma suhtumisega negatiivseks kangelaseks.

Mõnest kohast libisesin lihtsalt silmadega üle. Kuna Christa õppis kirjandusteadust, siis on päris palju juttu ka luulest ning selle analüüsist. Luule pole kahjuks minu teema ei eesti ega saksa keeles. 

Lugu ei saanud mu arvates korralikku lõppu, kuid lugesin, et sellele raamatule ilmub 2022. aastal järg ja plaanin seda samuti kindlasti lugeda.  

pealkiri: "Bücherhändlerin"
autor: Thorn, Ines

keel: saksa

kirjastus: Rowohlt Polaris

formaat: pehmekaaneline

lehekülgede arv: 416

ilmumisaasta: 2021

ISBN-13: 9783499005152

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3.5/5

Michael Crichton "Jurassic Park" (I)

Rikkur John Hammondile tuleb pähe, luua uut tüüpi loomapark, kus ei elutse mitte igas tavalises loomaaias nähtavad loomad, vaid haruldased dinosaurused. Kui ta investorid hakkavad närviliseks muutuma, siis kutsub ta juristi projekti isiklikult üle vaatama, kutse saavad ka spetsialisid ja Hammondi lapselapsed.  

Kohapeal selgub, et ta teadlased on DNA abil suutnud taaselustada mitu erinevat liiki dinosaurusi - on nii suuri kui väikesi, taime- kui lihatoidulisi ning loomulikult ei puudu ka üliohtlik ja surmav türannosaurus. Kõik loomad on emased ning uued isendid saavad tekkida vaid katseklaasis. Nii, et Hammond on kõik põhjalikult läbi mõelnud. 

Loomulikult läheb kõik täpselt nii untsu, kui see minna saab ja kõik saarel olevad inimesed on surmaohus.

Kuu või kaks tagasi juhtusin Netflixi pealt vaatama sarja "The Movies That Made Us", mille ühes osas räägiti filmi "Jurassic Park" tekkeloost. See tuletas filmi uuesti meelde ja nii vaatasin sellegi ära. Olen alati teadnud, et film on tehtud samanimelise raamatu põhjal, kuid enda mäletamist mööda, polnud ma seda kunagi lugenud. Oli viimane aeg see viga parandada.

Enne filmi nähes ja alles siis raamatut lugedes, ei saa viimasele täiesti sajaprotsendiliselt objektiivset hinnangut anda, sest film jookseb peas taustaks. Kuid arvan, et raamat on väga hea, sest selles on palju enam sündmusi ja tegelaste motiive selgitavat taustainfot. Kuna mul pole vastavaid teadmisi, siis teaduslikku mõttekäiku ma kommenteerida ei oska, kuid meelelahutuse mõttes meeldis mulle väga. 

Soovitan teilegi, sest miks mitte see kuskilt kapinurgast üles otsida ja (uuesti) lugeda.

pealkiri: "Jurassic Park"

autor: Crichton, Michael

kirjastus: Mass Market Paperback
formaat: taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv: 448

ilmumisaasta: 2015 (esmatrükk 1990)
ISBN-13: 9780345538987
 

eesti keeles: "Sauruste park"
saksa keeles: "DinoPark" ja "Jurassic Park"

Goodreadsi hinnang: 4.5/5 

Stefano Massini "Lehman Brothers"

1844. aastal saabus juut Henry Lehman Saksamaalt Ameerikasse, kus ta avas pudukaupade poe. Riburada tulid järele ka ta nooremad vennad Emanuel ja Mayer. 1850. aastal asutasid nad kolmekesi firma Lehman Brothers (Henry suri 1855. aastal). Järgnevate aasta(kümnete) jooksul firma aina laienes ja tarbekaupade ning puuvillaga äritsemise juurest jõuti lõpuks pangadusse.

Lehman Brothers tegutses ühtekokku 153 aastat ja läks 2008. aastal pankrotti, järele jäi enam kui 600 miljardi dollari väärtuses võlgu. Seda sündmust peetakse ülemaailmse finantskriisi vallandajaks. Enne pankroti oli see suuruselt neljas Ameerika Ühendriikide investeerimispank.

"Lehman Brothers" räägibki vendade ja nende järglaste pereelust ja äritegevusest mitmete põlvkondade jooksul. Algab Henry saabumisega Usasse ja lõppeb krahhiga. Loed ja imetled nende meeste head nina ja ärivaistu, sest pikka aega oli nende elu ju ehe american dream, kus vaene mees end ise üles töötab ja miljonäriks saab.

Näidend, mis luulevormis kirja pandud (kui siinkohal määratlusega täiesti mööda panin, siis vabandan oma asjatundmatuse pärast). Lakooniline, aga põhjalik. Massini tõestab, et olulise saab ka väga nappide sõnadega edasi anda. Ajaloolise tausta tundmine tuleb kindlasti kasuks, mul oligi kahju vaid  sellest, et taustainfo otsimise tõttu, pidin lugemise vahepeal katkestama.

Stiili poolest üks erilisemaid raamatuid, mida ma viimasel ajal lugenud olen, sain väga hea elamuse. Soovitan teilegi, kui ajalugu huvitab ja tahate lugeda midagi teistsugust.

pealkiri: "Lehman Brothers"
autor: Massini, Stefano
tõlkija: Alaver, Margus
kirjastus: Varrak
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 424 (paberraamatu)

ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2019)
ISBN-13: 9789985351826 (paberraamatu)

inglise keeles: "The Lehman Triology"

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!"***

Emily Henry "Rannaraamat"

Armastusromaanidekirjaniku January Andrews'i elu on täielikus madalseisus. Ta on rahatu, kuid uue raamatu kirjutamine ei õnnestu, sest pärast elukaaslasest lahkuminekut ei usu ta enam ei romantikat ega õnnelikke lõppe. Lisaks suri hiljuti ta isa ja suhted emaga on keerulised, sest pärast isa surma tuli välja, et viimasel oli armuke ja ema hoidis abikaasa kõrvalsuhet tütre eest saladuses. 

Isa pärandas January'le Michigani osariigis, järve ääres asuva maja ja naine läheb nn. armupesa tühjaks tegema ning müügiks ette valmistama. Just siis, kui ta arvab, et asjad ei saa enam halvemaks minna, selgub, et saavad ikka küll, sest kõrvalmajas elav pahur naaber, osutub January kolledžiaegseks vihavaenlaseks, kirjanik Augustus Everettiks. 

Gus ja January sõlmivad vaherahu ja kuna mõlemad peavad raamatu valmis kirjutama ning kummagil töö ei edene, siis otsustavad nad midagi uut katsetada ja žanrid ära vahetada. Kui Gus on tavaliselt kirjutanud küünilist ja tõsist kirjandust, siis nüüd peab ta armastusromaaniga hakkama saama ja January püüab Gusi valdkonda tungida. Kuna neil on vaja mõlema teose jaoks materjali koguda, siis käiakse koos nii kohtamas, kui endiste ususektiliikmetega rääkimas. Sellise korralduse peale ei tule lõpp lugejale muidugi mitte mingisuguse üllatusena, kuid teekond selleni oli lõbus. 

Vaatamata pealkirjale pole raamatus kuigi palju juttu rannas käimisest, keskendutakse kahe kirjaniku loomeraskustele. See kõlab küll kuivalt, aga tegelikult on lustlikult ja asjatundlikult (eeldan, et kirjanik teab, kuidas sellisest olukorrast kirjutada) kirja pandud.

Küll on mul etteheited peategelaste taustaloole. Vihjatakse, et neil oli mingi ühine minevik, kuid lõpuks jäigi mulle häguseks, miks nad teineteist niiväga vihkasid. Oleksin oodanud veidi rohkem lahtikirjutamist ja lootsin kuni lõpuni, et selgitused tulevad, kuid kirjutamata need jäidki. Minu lõpphinnagut see siiski ei mõjutanud.

Ma polnud enam ammu naistekat lugenud ja oli tore vaheldus. Lugemise algus oli veidi konarlik, sest kirjaniku stiil ja sellest tulenevad tõlkevalikud panid kulmukergitama, kuid siis harjusin ära, oli lihtsalt tore lugeda. Mulle meeldis ja soovitan teilegi.

 

pealkiri: "Rannaraamat"
autor: Henry, Emily

tõlkija: Uluots, Kristina

keel: eesti

kirjastus: Varrak

formaat: e-raamat

lehekülgede arv:  

ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2021)
ISBN-13: 9789985352342

 

inglise keeles: "Beach Read"
saksa keeles: "Verliebt in deine schönsten Seiten"

Goodreadsi hinnang: 4/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak"***

 

 

Clara McKenna "Mõrv Morrington Hallis"

Raamatu sündmused viivad meid 1905. aasta Inglismaale. Stella Kendrick on ameeriklanna, kes tuleb koos isaga Morrington Halli Atherly perekonnale tõuhobuseid tooma. Tema ebameeldivaks üllatuseks selgub, et isa on lisaks hobustele, temagi rahapuuduses vaevlevale perekonnale maha parseldanud. Perepoeg Lyndy pole Stellaga naitumisest vaimustatud, kuid on valmis oma kohust täitma, sest perel on küll tiitel, aga raha mitte. 

Kuigi Stella isa ei jõua ära oodata, mil abielu teoks saab, tuleb pulmad edasi lükata, sest tseremooniat läbi viima pidav vikaar, mõrvatakse. Õnneks annab see Lyndyle ja Stellale aega üksteist lähemalt tundma õppida. Tuleb välja, et mõlemad on piisavalt uudishimulikud, et mõrva oma käe peal uurima hakata ja varsti ei tundu ka mõte abielust, enam väga hirmus.

Lugesin raamatu ühe jutiga läbi, sest sellised vana, hea Inglismaa mõrvalood meeldivad mulle väga. Kui krimi osa on tõesti muhekrimi, siis taustal oli ka tõsisemaid teemasid. Näiteks Stella isa vägivaldus. Miskipärast tundus mulle kogu aeg, et tema tegelaskuju pidanuks tütre suhtes heatahtlik ja leebe olema, kuid ilmselgelt arvas autor teisiti. 

Teine, mis mind vihastas, oli Lyndy ema ja sõprade suhtumine Stellasse ning ta isasse. Viimane oli end ise ülestöötanud miljonär, kuid madalast klassist ning brittide silmis matslik ameeriklane. Objektiivselt võttes oli Atherly perekond rahapuuduses ja seepärast pidanuks neid päästma tulnud inimestesse vähemalt viisakalt suhtuma, kuid ei. Kuigi Lyndy ja ta isa näisid olevat mõistlikumad ja sümpaatsemad inimesed, siis ei astunud nad kordagi Stella kaitseks välja.  Ei ole ju võimalik, et nad kordagi ei märganud, kuidas naist koheldi. Mul tekkis tõsine küsimus, et mis sellest abielust üldse välja tuleb, kui ämma niisugune suhtumine jätkub.

Küllap mõtlen liiga palju teemadest, mis teiste jaoks üldse rolli ei mänginud, sest muus osas oli ju hea ja hoogne lugemine. Mulle siiski meeldis. Raamatusarjas on veel kaks osa ilmunud ehk saan seal oma küsimustele vastused.

pealkiri: "Mõrv Morrington Hallis"

autor: McKenna, Clara

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 288 (paberraamatu)

ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2019)
ISBN-13: 9789916122136 (paberraamatu)

inglise keeles: "Murder at Morrington Hall"

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3.5/5

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Jaan Sudak "Mia nägi unõs"

"Mia nägi unõs" käsitletakse eesti unefolkloori ja unenäoendeid. Autor toetub nii Kihnus kogutud rahvapärimusele, kui ka vastavateemalisele kirjandusele. Tegemist on pigem akadeemilise kui ilukirjandusliku tekstiga.

Raamat koosneb kahest osast. Esimeses pooles räägitakse unenägudest ja nende nägemisest ning tõlgendamisest üldisemalt. Kõlama jäi (meeste) arusaam, et unedele tähenduste otsimine on rohkem naiste asi ning ennetesse usuvad pigem need inimesed, kellel on unenäos nähtu ka täppi läinud. Teise osa moodustab sõnastik, milles on antud unes nähtud sümbolite tähendus. Näiteks märgib musta kassi nägemine salakavalaid inimesi ja on üldse halb enne. Metallraha nägemine on kopsu-, kurgu- ja külmetushaiguste endeks. Paberraha nägemine pole samuti hea, sest märgib tüli, pahandusi ja laimu. 

Tahtsin seda raamatut lugeda niipea, kui seda Varraku uudiskirjanduse seas nägin, sest eesti rahvakultuur ja rahvapärimused on mind juba ülikooliajast huvitanud, aga unenägude kohta polnud ma senini midagi lugenud. Samuti olen ma nii kaua kui ma mäletan, alati väga ehedana mõjuvaid unenägusid näinud ja neid igal hommikul ka mäletanud. Mõnikord ärkan pisarais, sest unes nähtu oli nii valulik, teine kord püüan jõuga silmi hoida, et magus uni kauem kestaks. Kindlaid tähendusi ma oma unenägudest ei otsi ega tea.  Ainuke, mida meil kodus alati öeldi, oli et unes surnud lähedase nägemine ilmamuutust.  

Ma ei usu, et hakkan pärast raamatu läbilugemist rohkematesse unenäoennetesse uskuma, kuid silmaringi laiendamise mõttes oli huvitav lugemine.

pealkiri: "Mia nägi unõs"

autor: Sudak, Jaan

kirjastus: Varrak
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 296 (paberraamatu)
ilmumisaasta: 2021
ISBN-13: 9789985351093 (paberraamatu)

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!"***

Martha Hall Kelley "Sunflower Sisters" (Lilac Girls III)

Raamatu sündmused leiavad aset Ameerika kodusõja ajal ja peategelasteks on kolm väga erineva taustaga naist. Esimene neist on Georgeanna "Georgey" Woolsey, kellest saab sõja puhkedes Uniooni armee medõde. Teine, Anne-May on Marylandi osariigis asuva Peeleri istanduse ja selles elavate orjade omanik. Ta on enesekeskne, isekas ning julm naine. Kolmandaks on orjatüdruk Jemma, kes elab koos oma isa ja emaga Peeleri istanduses ja kuulub nüüd Anne-May'le. Ta põgeneb istandusest ja satub lõpuks Georgey pere juurde.

Esimeste lehekülgede järel olin vaimustuses, kuid lõpphinnang jääb umbes 2.5/5 kanti. Põhjuseid on kaks. Kui ma enne postituse kirjutamist raamatu sisututvustuse uuesti läbi lugesin, siis sain aru, et mitte ühtegi selles antud lubadust tegelikult ei täidetud. Mõned stseenid on, kuid need kaovad vahu sisse ära ega kanna seda kaalu, mida võiks. 

Saan aru, et tegemist on ilukirjandusliku raamatuga, mille eesmärk polegi mind ajaloo osas harida, aga kui kaanel juba suure suuga lubatakse, siis ma loodan seda ka lugeda. Selle asemel on mul nüüd meeles vaid see, kuidas Georgeanna igale poole sisse tormas ja kisas, et kuna ta on Uniooni armee medõde, siis on ta kohalolek ja teod õigustatud. Minu silmis oli ta ninatark ja endast põhjendamatult heal arvamusel. Autor kirjutab, et ta toetus Georgenna ja ta perekonna kirjeldamisel ajaloolistele isikutele, loodetavasti pole järeltulijatel mingeid etteheiteid.

Teine, mis mind segas, oli see, kui kiiresti ja ebausutavalt teatud asjad juhtusid. Näiteks on Georgey esimestest hetkest peale ülihea ja tark medõde, kes antud teemal isegi raamatu kirjutab ja arsti õpetada oskab. Loomulikult võib tal õenduse peale annet olla, kuid reaalselt sai ta ju vaid mõned nädalad koolitust. Sellise baasi pealt ei saa ju kõigist targem olla?

Jemma õpetab istandusse saabunud orjatüdruku oma nime kirjutama. Viimane õpib selle imekiiresti ära, siis varastavad nad Anne-May raamatukogust raamatu ja kirjutavad uue tüdruku nime sinna sisse. See tegu ei jää loomulikult karistuseta. Kuid, kas kirjutama õppimine toimib tundidega ning kus on orjade ellujäämisinstinkt? On ju loogiline oletada, et julma perenaise puhul peab eriti ettevaatlik olema.

Kui raamatu alguses ei suutnud ma ära oodata, mil sama autori teisi teoseid lugeda saan, siis enam pole kindel. "Sirelitüdrikud" on saanud kiitvaid hinnanguid, võibolla siiski proovin, aga mitte niipea. 

pealkiri: "Sunflower Sisters"

autor: Kelley, Hall Martha
keel: inglise

kirjastus: Ballantine Books
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 528
ilmumisaasta: 2021
ISBN-10: 1524796409
ISBN-13: 9781524796402

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 2.5/5

Belinda Bauer "Blacklands" (Exmoor I)

Raamatus on kaks peategelast. Kaheteistaastane Steven Lamb ning pedofiil-sarimõrvar Arnold Aevry. Aastaid tagasi tappis Avery Steveni onu, tollal vaid üheteistaastase Billy. Viimase laipa ei leitud ja ta ema (Steveni memm) istub iga päev aknal ja ootab poega tagasi.

Lootuses Billy lugu lõpetada, käib Steven juba aastaid nõmmel auke kaevamas ja onu maiseid jäänuseid otsimas.  Senini pole tal õnne olnud ja nii tuleb talle pähe mõte Averyle kirjutada ja lihtsalt õiget matmiskohta küsida. Avery näeb kogu kirjavahetust põneva mänguna ja tal pole mittemingisugust kavatsust Stevenit aidata. 

"Blacklands" pole traditsioonilises mõttes kriminaalromaan, sest kuritööd on juba lahendatud ja süüdlane istub vanglas. Selle asemel on teismeline poiss ning kurjategija, kes nutika kassina hiire lõksu meelitab.

Autor on suutnud mõlemad tegelased väga elavaks kirjutada. Avery tekitab jälestust, Steven kaastunnet. Autor kirjeldab poisi memmest, emast ja väikevennast ning ajutistest onudest koosnevat peret; vaest kodu, kus niiskus ja hallitus jätavad riietele kopituse lõhna; nooremat poega eelistavat ema ning koolikiusamist ja viib lugeja otse sinna keskele. Mis saab sellest lapsest edasi? Ainuke lootus on, et pärast raamatu lõpus kirjeldatud sündmusi, muudab ema oma suhtumist ja tõepoolest "näeb" oma poega. 

Ühesõnaline kokkuvõte raamatust oleks "ängistav", aga vaatamata sellele sai "Blacklandsist" mu üks selle aasta parimaid lugemiselamusi. See oli nii teistsugune, ootamatu ning kaasahaarav. Kindlasti tahaksin sellelt autorilt veel midagi lugeda.

pealkiri: "Blacklands"
autor: Bauer, Belinda

tõlkija: Hool, Raivo
keel: eesti 

kirjastus: Eesti Raamat 
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 306
ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2008)
ISBN-13: 9789916121900

inglise keeles: "Blacklands"
saksa keeles: "Das Grab Im Moor"

Goodreadsi hinnang: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***