Mariefredis kaovad nii raha, asjad kui lemmikloomad ning kasulaps Arlik on kahtlusaluste nimekirjas esimene. Thomas on ta süüs täiesti veendunud, kuid lõpuks selgub, et vargused on seotud hoopis nõidusega, sest keegi on krati valmis teinud. Ning Must nõid on kohal...
Raamatus oli natuke "vahepealse osa" hõngu ja kratiteema polnud sama tugev kui eelmiste raamatute koletiste omad, kuid mulle meeldis väga, kuidas Arlik tasapisi oma kestast välja tulema hakkas ning kasuisale oma tunnetest natukenegi rääkida julges. Eelmisetes osades tekkis mul mõnikord küsimus, miks Laylah ja Anders ei sekkunud, kuid selle raamatuga rehabiliteerisid nad ennast. Nii tore, et neist neljast perekond moodustuma hakkab. Mind tõsiselt huvitab, kuidas autorid selle kasupere asja ära lahendavad. Kui ema end lõpuks kokku võtab, siis saadetaks poisid ta juurde tagasi, kuid praegune olukord on isegi Simonit ja Thomast arvestades, hea. Elame, näeme ja ootame.
Eelmised kolm raamatut lugesin ma ühe päevaga läbi ja ootasin kannatamatult järgmise osa saabumist. Neljanda sain paari tunniga loetud ja siis jäin piltlikult öeldes nõutult istuma, sest küsimusi on jällegi rohkem kui vastuseid ja mul pole aimugi, millal järgmine osa minuni jõuab, sest viienda raamatu saksakeelse tõlke kohta pole mingeid andmeid (palun ärge mulle kirjutage, kuidas lugu edasi läheb, tahan end üllatada). PAX ongi minu arvates täpselt selline sari, mille lugemisega oleks tore alustada siis, kui kõik kümme osa on juba ilmunud, sest siis saab ühe lõppedes, kohe järgmise võtta. Aga no kellel oleks kannatust raamatuid nii kauaks riiulisse seisma jätta?
Raamatus oli natuke "vahepealse osa" hõngu ja kratiteema polnud sama tugev kui eelmiste raamatute koletiste omad, kuid mulle meeldis väga, kuidas Arlik tasapisi oma kestast välja tulema hakkas ning kasuisale oma tunnetest natukenegi rääkida julges. Eelmisetes osades tekkis mul mõnikord küsimus, miks Laylah ja Anders ei sekkunud, kuid selle raamatuga rehabiliteerisid nad ennast. Nii tore, et neist neljast perekond moodustuma hakkab. Mind tõsiselt huvitab, kuidas autorid selle kasupere asja ära lahendavad. Kui ema end lõpuks kokku võtab, siis saadetaks poisid ta juurde tagasi, kuid praegune olukord on isegi Simonit ja Thomast arvestades, hea. Elame, näeme ja ootame.
Eelmised kolm raamatut lugesin ma ühe päevaga läbi ja ootasin kannatamatult järgmise osa saabumist. Neljanda sain paari tunniga loetud ja siis jäin piltlikult öeldes nõutult istuma, sest küsimusi on jällegi rohkem kui vastuseid ja mul pole aimugi, millal järgmine osa minuni jõuab, sest viienda raamatu saksakeelse tõlke kohta pole mingeid andmeid (palun ärge mulle kirjutage, kuidas lugu edasi läheb, tahan end üllatada). PAX ongi minu arvates täpselt selline sari, mille lugemisega oleks tore alustada siis, kui kõik kümme osa on juba ilmunud, sest siis saab ühe lõppedes, kohe järgmise võtta. Aga no kellel oleks kannatust raamatuid nii kauaks riiulisse seisma jätta?
eesti keeles: "Kratt“ PAX: 4"
inglise keeles: pole ilmunud
Goodreadsi hinnang: 4/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar