Khaled Hosseini pole mulle võõras kirjanik, nautisin tema eelmiseid raamatuid (e.k. "Lohejooksja" ja "Tuhat hiilgavat päikest") väga ning ootasin uue teose ilmumist kannatamatult.
Raamat algab looga muinaslooga sellest, kuidas isa pidi oma pojast loobuma. Kui ta lapse lõpuks uuesti üles leiab, siis antakse talle valida, kas ta viib poja vaesusesse elama või jätab küllusesse kasvama. Isa valib viimase variandi. See lugu on valus sissejuhatus järgnevatele sündmustele.
1950ndate Afganistaanis lahutatakse vaesest perest ja emata jäänud õde ja vend üksteisest, isa annab tütre rikkase perekonda kasvatada. Nende eelnevast ja järgnevast elust kuuleme edaspidi enamasti läbi teiste inimeste silmade. Raamatus vahelduvad nii toimumispaigad kui jutustajad ja mõnikord peab peatükki juba päris palju lugenud olema, et aru saada, kes seekord "räägib" (ma ei saa aru, miks see on mu viimase aja põhiline etteheide loetule).
1950ndate Afganistaanis lahutatakse vaesest perest ja emata jäänud õde ja vend üksteisest, isa annab tütre rikkase perekonda kasvatada. Nende eelnevast ja järgnevast elust kuuleme edaspidi enamasti läbi teiste inimeste silmade. Raamatus vahelduvad nii toimumispaigad kui jutustajad ja mõnikord peab peatükki juba päris palju lugenud olema, et aru saada, kes seekord "räägib" (ma ei saa aru, miks see on mu viimase aja põhiline etteheide loetule).
Kui olete Hosseini teisi raamatuid lugenud, siis teate, et ta kirjutab väga
valusatest teemadest ülima detailirohkusega. Uus raamat on selles osas
palju leebem, Talibani õudustest räägitakse ka, aga see on rohkem
möödaminnes. Veendusin jällegi, et ta on hea kirjanik, isegi nii hea, et olen eelnevate raamatute Hollywoodi lõpud ammu andeks andnud. Kui te olete Hosseinist just nende jubeduste kirjelduste pärast eemale hoidnud, siis soovitaksin tema raamatute lugemist just sellest "Ja mägedelt kajas vastu-st", sest ta on hea kirjanik ja on kahju, kui te sellisest lugemiselamusest loobute!
eesti keeles: "Ja mägedelt kajas vastu"
saksa keeles: "Traumsammler"
Oooo, sul loetud! Ma ei tea, mida mina ootan, vist pehmekaanelist trükki. Kas Hosseini teine raamat on ka filmiks tehtud? Lohejooksja vaatamiseks võtsin ma küll pikalt hoogu.
VastaKustutaSiin pole kõva- ja pehmekaanelise raamatuvahe eriti ettetellimist kasutades eriti märkimisväärne, seega polegi eriti vahet. Selle filmi osas ei oska ma infot anda, kui aus olla, siis pole ma isegi "Lohejooksjat" näinud, sest tundsin, et pole selle vaatamiseks veel valmis.
KustutaMa tean, see on minust pentsik, aga mulle inglisekeelsete raamatute puhul lihtsalt meeldib pehmekaaneline rohkem, selline, taskuformaat :) Sel pole mitte mingit ratsionaalset põhjendust, ja ometi see nii on. Kas Dan Browni "Inferno" ka sinu lugemislauale jõuab?
KustutaMulle meeldivad eesti kõvakaanelised ka rohkem :)
KustutaJah, jõuab küll, esimesed 20 lk on juba loetud :).
Mul ka nüüd loetud, ja mulle väga meeldis (nojah, ikka nutune oli ka, kohe väga). Mis mind aga väga hämmastas, oli see, kuidas üks riik mõne napi aastakümnega nii palju muutub, nagu see Afganistaniga on juhtunud.
VastaKustutaSa "Infernost" polegi kirjutanud siin (kuna see meil ka kommentaarides jutuks oli)?
Mul on hea meel, et sulle meeldis!
VastaKustutaAitäh "Infernot" meelde tuletamast, näe oligi pooleli jäänud ja meelest läinud. Võtsin uuesti kätte ja järgmine postitus tuleb sellest.